Frank, Fred & Co – erinevad stiilid, samad favoriidid
Eredivisie 56. hooaeg on peagi algamas. Nagu mängugraafik näitab, siis liigas pannakse tänavu pall mängu 5. augustil, mil Excelsior ja Feyenoord kohtuvad Rotterdami derbys. Enne seda näeb 30. juulil ehk täna päevavalgust esimene tuleproov, kus panuseks on ei enamat, ega vähemat, kui Hollandi superkarikas, kus kohtuvad mulluse hooaja kaks vaieldamatut parimat meeskonda, Ajax ja Twente. Talvepuhkuse (19.12.2011 – 18.1.2012) järel mängitakse veel 6. maini, misjärel käivituvad põhihooajajärgsed playoffid. Tänavune karikafinaal leiab aset 8. aprillil.
Mullune hooaeg lõpetas seitse aasta pikkuse piina Amsterdamis, mil meistritiitel leidis taaskord tee, tõsi küll kahjustatuna, Ajaxi vitriini. Ja kuigi kogu hooaja pealinna klubi võiduvõimalusi peeti üsnagi minimaalseteks, sellest hoolimata tabeli tipus enamuse hooajast veetnud PSV ja Twente lasid kevade lõpuks Frank de Boeri pundi endast mööda. Ajalukku hooaeg jääb siiski eriti tagasihoidlikuna, millest tõestusena juba üksnes meistrite poolt kogutud 73 silma. Aasta varem tiitli saavutamiseks läks vaja 13 punkti rohkem ning tollal ka kolmandaks jäänud punt kogus rohkem punkte, kui kevadine meister. Ajaxi resultaviisusest kadus võrreldes eelmise hooajaga 34 väravat, mis tähendab praktiliselt ühte väravat mängu kohta.
2010/11 hooaja positiivseim üllataja oli kahtlemata ADO Den Haag, kelle suisa muinasjutulistesse sfääridesse kerkinud hooaeg premeeriti kohaga euroväljakutele. Kui veel aastake varem inetu pardipoja rolliga leppima pidanud ADO kergitati esile peaaegu vaid ja üksnes negatiivsete asjade valguses, siis lõppenud vutiaasta kasvatas hoopis vastupidise näö klubile, nii nagu muinasjuttudes ikka kombeks.
Tabeli keskmikus on märgata mõningaid muudatusi, sest veel paar aastat tagasi tabeli alumistest ridadest leidunud Roda ja Heracles tegid juba teise järjestikkuse hea hooaja. Seevastu Heerenveen koperdas juba teist aastat ning ka Feyenoord on muutumas keskklassi klubiks. Seevastu Rotterdami teisele pundile, Excelsiorile, peab andma pisut respecti, kuna suutis säilitada koha liigas, vaatamata sellele, et eeldused hooaje läbiviimiseks olid vägagi viletsad. Peale vaevarikast siplemist eesriie langes omakorda Willem II jaoks – klubi, kes veel milleniumi hooajal pallis Meistrite Liigas..
Kuid eks leidub neidki elemente, mille poolest lõppenud hooaeg meelde jäi. Treenerite ja mängijate vahelised maade jagamised kogusid hulganisti tähelepanu. Kohtunikud seevastu olid liigagi palju esil enda tegemiste ja tegemata jätmisega ning said selle eest ka korraliku kriitikakoormaga üle valatud. Kuigi ega ka mängijad täiesti puhasteks poisteks jäänud: talvepuhkusel Inglismaale kolinud Luis ”Dracula” Suárez jättis enda visiitkaardi Ottman Bakkali kaelale, Feyenoord häbistas ennast 10-0 kaotusega PSV vastu ning ülejäänud asjades positiivsusega üllatanud ADO tekitas Ajaxi üle saadud võidu järel pahameelt juudijahile minekuga.
Kui varasematel aastatel on Eredivisies enamasti osavaid mängumehi väravakuningateks kroonitud, siis sel korral selle tiitli saavutanud Björn ”Belgia Dirk Kuyt” Vleminckx on kõike muud, kui tehniliste omadustega silma paistev kesktormaja. Kuid talendikaid mängijaid, kellest nii mõnestki on veel palju kuulda ka väljaspool Hollandi väljakuid, on liigast sellegi poolest tublisti sirgumas: Christian Eriksen (Ajax), Nacer Chadli (Twente), Jens Toornstra (ADO), Kevin Strootman (PSV), Oussama Assaidi (Heerenveen), Dusan Tadic (Groningen) ja nii mõnedki teised on alles trepil vutimaailma kõrgemasse eliiti.
Tublid esitused euroväljakutel tõid omaga kaasa ühe koha juurde Euroopa Liigasse, mis aastake tagasi kaotati. Sedasi Hollandist pallib rahvusvahelistel areenidel jälle kuus mansat ning olukord tundub üsnagi hea ka tulevikku silmas pidades.
Majandusraskustest sai juba ka mulluses eelvaates pikemalt peatatud ning ega sellest pääse üle ega ümber ka tänavu. Tõsiasi kui kord on, et mitmed klubid on viimastel aastatel jäänud suurelt miinustesse, kuna majandatakse jätkuvalt üle enda võimete. Paljud meeskonnad on vähendanud väljaminekuid: mängijatele makstavaid boonuseid on piiratud, kontorirotte välja kihutatud, mängijate kogust vähendatud...kuid sellest kõigest hoolimata klubide majandusolukord märgatavalt paranenud pole. Üks suur põhjus selleks leidub mängijate palgast, mis pidavalt on kasvamas. Aastal 2010 Eredivisies palliva mängija keskmine palk oli 355 000 € aastas, kui veel näiteks aastal 1995, mil Hollandi punt on viimati Meistrite Liiga karika pea kohale kergitanud, selleks näitajaks oli 68 250 eurot. Tollal liiga oli veel tunduvalt paremas üldolukorras, kuid nõnda see maailm muutub ja paraku kõik ei püsi muutustega käsikäes. Praegustesse probleemidesse on mõistagi ka muid tegureid, nagu näiteks sponsorirahade vähenemine ning viletsal tasandil eksisteerivad teleülekannetest saadavate sissetulekud. Telepildi edastamises kaotatakse isegi lõunanaabritele belglastele, kus jagatakse klubidele 50 miljonit eurot aastas, samaaegselt kui puukingade maal see summa jääb 40 miljonisse. Kuna telemaastikult ei saadud piisavalt kompensatsiooni, siis aastal 2008 klubid otsustasid teenida lisaraha valades vundamendi ühisele telekanalile Eredivisie Live.
Üleminekuturul on tänavu oldud üllatavalt aktiivsed ning sealhulgas ka paar suuremat liigasisest tehingut on päevavalgust näinud. Kõige rohkem silma torkab siiski see, et lõviosal klubidest lahkujate nimekiri on pikem, kui saabujate oma. Mõistagi olukord on ses suhtes lahtine, kuna augusti lõpuni on veel aega, kuid üldist dendentsi see vaevalt siiski muudab. Võttes arvesse, et üleminekuturu sahker-mahker kestab veel augusti lõpuni, siis peatun peamiselt rohkem meeskondade kabinettides ja kulissides toimunuga ning üldiste väljavaadetega.

ADO Den Haag - Toonekurg tõusis lendu
Nagu uuestisündinud Haagi punt võitles ennast kõikide üllatuseks euroväljakutele, kus viimati palliti hooajal 1987/88. Eelmise suve täiendused sobisid justkui rusikas silmaauku ning suurepärast tööd teinud John van den Brom muutis sisekliima täielikult õlitades meeskonna hammasrattad ennenägematusse töökorda. Kordaminekutel on paraku ka enda varjupooled ning ADO puhul see tähendas seda, et heale treenerile leidub alati huvilisi. Vitessel on van den Bromi südames olnud alati spetsiaalne koht ning suvel mees võttiski uue väljakutse vastu. Kuid meetod, kuidas van den Brom lõpuks Arnhemi lootsiks siirdus, jätab talle väheseid sõpru Haagi. ADO oli arusaadavalt vihane selle peale, kuidas van den Brom oli nende selja taga lepingu sõlminud, millele järgnes nädala pikkune tsirkus ”läheb-ei lähe” -teemal, kuniks olukord jõudis punktini, mil lADO oli lõpuks sunnitud vastu võtma Vitesse poolt pakutud kompesatsiooni, kuna fännidelt oli toetus haihtunud ning ka mängijate seas kogu see protsess oli mõrad sisse löönud. Justkui saatuse iroonial ADO avamäng liigas on Vitesse vastu, millest võib oodata igati elektrilist lahingut.
Uueks lootsiks on nüüd van den Bromi parema käe rollis olnud Maurice Steijn, kes on ka varem klubi treeneripingil istunud ja ka ise klubi särki 90ndate lõpus kuus hooaega kandnud. Abitreeneriks palgati PSV juunioritega tegelenud Henk Fräser.
Kaitsesse saabus mitmekülgne Filip Luksik, keskväljale pakub alternatiivne huvitav nimi Tjaronn Chery, kes Twentes ei suutnud ennast läbi lüüa, kuid tõusis Zwolle kaudu jälle pinnale. Ründesse soetatud Marc Höcher võib paljude hinnangul osutuda heaks leiuks, olgugi et vanust on juba 26.
Mulluse hooaja kõige resultatiivsemast ründetriost on järele jäänud üksnes söödumasin Wesley Verhoek, sest laenul olnud Dimitri Bulykin ja Frantisek Kubik pallisid sedavõrd korraliku hooaja, et kosjalisi oli kevadeks jalaga segada, ega Haagi suurusel pundil olnud ressursse mehi endale soetada. Asendajateks on sedasi Charlton Vicento ning eeldatavasti olude sunnil kesktormaja positsioonil opereeriv Lex Immers, keda meelsamini küll nähakse poolkaitses mängimas.
Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Coutinho – Ammi, Kum, Derijck, Leeuwin – Radosavljevic, Chery, Toornstra – Verhoek, Immers, Vicento
Jälgi teda: Wesley Verhoek – efektiivse paremääre väravasööte läheb ka tänavu vaja – iseasi, kes ja kui efektiivselt need söödud võrku kihutab.
Ennustus: 13. koht - niivõrd briljantse hooaja järel ka kümne parema hulgast langemini võib tunduda pettumusena, kuid loogiliselt mõeldes karmid tõsiasjad peab kevadeks alla neelama.
Eredivisie 56. hooaeg on peagi algamas. Nagu mängugraafik näitab, siis liigas pannakse tänavu pall mängu 5. augustil, mil Excelsior ja Feyenoord kohtuvad Rotterdami derbys. Enne seda näeb 30. juulil ehk täna päevavalgust esimene tuleproov, kus panuseks on ei enamat, ega vähemat, kui Hollandi superkarikas, kus kohtuvad mulluse hooaja kaks vaieldamatut parimat meeskonda, Ajax ja Twente. Talvepuhkuse (19.12.2011 – 18.1.2012) järel mängitakse veel 6. maini, misjärel käivituvad põhihooajajärgsed playoffid. Tänavune karikafinaal leiab aset 8. aprillil.
Mullune hooaeg lõpetas seitse aasta pikkuse piina Amsterdamis, mil meistritiitel leidis taaskord tee, tõsi küll kahjustatuna, Ajaxi vitriini. Ja kuigi kogu hooaja pealinna klubi võiduvõimalusi peeti üsnagi minimaalseteks, sellest hoolimata tabeli tipus enamuse hooajast veetnud PSV ja Twente lasid kevade lõpuks Frank de Boeri pundi endast mööda. Ajalukku hooaeg jääb siiski eriti tagasihoidlikuna, millest tõestusena juba üksnes meistrite poolt kogutud 73 silma. Aasta varem tiitli saavutamiseks läks vaja 13 punkti rohkem ning tollal ka kolmandaks jäänud punt kogus rohkem punkte, kui kevadine meister. Ajaxi resultaviisusest kadus võrreldes eelmise hooajaga 34 väravat, mis tähendab praktiliselt ühte väravat mängu kohta.
2010/11 hooaja positiivseim üllataja oli kahtlemata ADO Den Haag, kelle suisa muinasjutulistesse sfääridesse kerkinud hooaeg premeeriti kohaga euroväljakutele. Kui veel aastake varem inetu pardipoja rolliga leppima pidanud ADO kergitati esile peaaegu vaid ja üksnes negatiivsete asjade valguses, siis lõppenud vutiaasta kasvatas hoopis vastupidise näö klubile, nii nagu muinasjuttudes ikka kombeks.
Tabeli keskmikus on märgata mõningaid muudatusi, sest veel paar aastat tagasi tabeli alumistest ridadest leidunud Roda ja Heracles tegid juba teise järjestikkuse hea hooaja. Seevastu Heerenveen koperdas juba teist aastat ning ka Feyenoord on muutumas keskklassi klubiks. Seevastu Rotterdami teisele pundile, Excelsiorile, peab andma pisut respecti, kuna suutis säilitada koha liigas, vaatamata sellele, et eeldused hooaje läbiviimiseks olid vägagi viletsad. Peale vaevarikast siplemist eesriie langes omakorda Willem II jaoks – klubi, kes veel milleniumi hooajal pallis Meistrite Liigas..
Kuid eks leidub neidki elemente, mille poolest lõppenud hooaeg meelde jäi. Treenerite ja mängijate vahelised maade jagamised kogusid hulganisti tähelepanu. Kohtunikud seevastu olid liigagi palju esil enda tegemiste ja tegemata jätmisega ning said selle eest ka korraliku kriitikakoormaga üle valatud. Kuigi ega ka mängijad täiesti puhasteks poisteks jäänud: talvepuhkusel Inglismaale kolinud Luis ”Dracula” Suárez jättis enda visiitkaardi Ottman Bakkali kaelale, Feyenoord häbistas ennast 10-0 kaotusega PSV vastu ning ülejäänud asjades positiivsusega üllatanud ADO tekitas Ajaxi üle saadud võidu järel pahameelt juudijahile minekuga.
Kui varasematel aastatel on Eredivisies enamasti osavaid mängumehi väravakuningateks kroonitud, siis sel korral selle tiitli saavutanud Björn ”Belgia Dirk Kuyt” Vleminckx on kõike muud, kui tehniliste omadustega silma paistev kesktormaja. Kuid talendikaid mängijaid, kellest nii mõnestki on veel palju kuulda ka väljaspool Hollandi väljakuid, on liigast sellegi poolest tublisti sirgumas: Christian Eriksen (Ajax), Nacer Chadli (Twente), Jens Toornstra (ADO), Kevin Strootman (PSV), Oussama Assaidi (Heerenveen), Dusan Tadic (Groningen) ja nii mõnedki teised on alles trepil vutimaailma kõrgemasse eliiti.
Tublid esitused euroväljakutel tõid omaga kaasa ühe koha juurde Euroopa Liigasse, mis aastake tagasi kaotati. Sedasi Hollandist pallib rahvusvahelistel areenidel jälle kuus mansat ning olukord tundub üsnagi hea ka tulevikku silmas pidades.
Majandusraskustest sai juba ka mulluses eelvaates pikemalt peatatud ning ega sellest pääse üle ega ümber ka tänavu. Tõsiasi kui kord on, et mitmed klubid on viimastel aastatel jäänud suurelt miinustesse, kuna majandatakse jätkuvalt üle enda võimete. Paljud meeskonnad on vähendanud väljaminekuid: mängijatele makstavaid boonuseid on piiratud, kontorirotte välja kihutatud, mängijate kogust vähendatud...kuid sellest kõigest hoolimata klubide majandusolukord märgatavalt paranenud pole. Üks suur põhjus selleks leidub mängijate palgast, mis pidavalt on kasvamas. Aastal 2010 Eredivisies palliva mängija keskmine palk oli 355 000 € aastas, kui veel näiteks aastal 1995, mil Hollandi punt on viimati Meistrite Liiga karika pea kohale kergitanud, selleks näitajaks oli 68 250 eurot. Tollal liiga oli veel tunduvalt paremas üldolukorras, kuid nõnda see maailm muutub ja paraku kõik ei püsi muutustega käsikäes. Praegustesse probleemidesse on mõistagi ka muid tegureid, nagu näiteks sponsorirahade vähenemine ning viletsal tasandil eksisteerivad teleülekannetest saadavate sissetulekud. Telepildi edastamises kaotatakse isegi lõunanaabritele belglastele, kus jagatakse klubidele 50 miljonit eurot aastas, samaaegselt kui puukingade maal see summa jääb 40 miljonisse. Kuna telemaastikult ei saadud piisavalt kompensatsiooni, siis aastal 2008 klubid otsustasid teenida lisaraha valades vundamendi ühisele telekanalile Eredivisie Live.
Üleminekuturul on tänavu oldud üllatavalt aktiivsed ning sealhulgas ka paar suuremat liigasisest tehingut on päevavalgust näinud. Kõige rohkem silma torkab siiski see, et lõviosal klubidest lahkujate nimekiri on pikem, kui saabujate oma. Mõistagi olukord on ses suhtes lahtine, kuna augusti lõpuni on veel aega, kuid üldist dendentsi see vaevalt siiski muudab. Võttes arvesse, et üleminekuturu sahker-mahker kestab veel augusti lõpuni, siis peatun peamiselt rohkem meeskondade kabinettides ja kulissides toimunuga ning üldiste väljavaadetega.

ADO Den Haag - Toonekurg tõusis lendu
Nagu uuestisündinud Haagi punt võitles ennast kõikide üllatuseks euroväljakutele, kus viimati palliti hooajal 1987/88. Eelmise suve täiendused sobisid justkui rusikas silmaauku ning suurepärast tööd teinud John van den Brom muutis sisekliima täielikult õlitades meeskonna hammasrattad ennenägematusse töökorda. Kordaminekutel on paraku ka enda varjupooled ning ADO puhul see tähendas seda, et heale treenerile leidub alati huvilisi. Vitessel on van den Bromi südames olnud alati spetsiaalne koht ning suvel mees võttiski uue väljakutse vastu. Kuid meetod, kuidas van den Brom lõpuks Arnhemi lootsiks siirdus, jätab talle väheseid sõpru Haagi. ADO oli arusaadavalt vihane selle peale, kuidas van den Brom oli nende selja taga lepingu sõlminud, millele järgnes nädala pikkune tsirkus ”läheb-ei lähe” -teemal, kuniks olukord jõudis punktini, mil lADO oli lõpuks sunnitud vastu võtma Vitesse poolt pakutud kompesatsiooni, kuna fännidelt oli toetus haihtunud ning ka mängijate seas kogu see protsess oli mõrad sisse löönud. Justkui saatuse iroonial ADO avamäng liigas on Vitesse vastu, millest võib oodata igati elektrilist lahingut.
Uueks lootsiks on nüüd van den Bromi parema käe rollis olnud Maurice Steijn, kes on ka varem klubi treeneripingil istunud ja ka ise klubi särki 90ndate lõpus kuus hooaega kandnud. Abitreeneriks palgati PSV juunioritega tegelenud Henk Fräser.
Kaitsesse saabus mitmekülgne Filip Luksik, keskväljale pakub alternatiivne huvitav nimi Tjaronn Chery, kes Twentes ei suutnud ennast läbi lüüa, kuid tõusis Zwolle kaudu jälle pinnale. Ründesse soetatud Marc Höcher võib paljude hinnangul osutuda heaks leiuks, olgugi et vanust on juba 26.
Mulluse hooaja kõige resultatiivsemast ründetriost on järele jäänud üksnes söödumasin Wesley Verhoek, sest laenul olnud Dimitri Bulykin ja Frantisek Kubik pallisid sedavõrd korraliku hooaja, et kosjalisi oli kevadeks jalaga segada, ega Haagi suurusel pundil olnud ressursse mehi endale soetada. Asendajateks on sedasi Charlton Vicento ning eeldatavasti olude sunnil kesktormaja positsioonil opereeriv Lex Immers, keda meelsamini küll nähakse poolkaitses mängimas.
Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Coutinho – Ammi, Kum, Derijck, Leeuwin – Radosavljevic, Chery, Toornstra – Verhoek, Immers, Vicento
Jälgi teda: Wesley Verhoek – efektiivse paremääre väravasööte läheb ka tänavu vaja – iseasi, kes ja kui efektiivselt need söödud võrku kihutab.
Ennustus: 13. koht - niivõrd briljantse hooaja järel ka kümne parema hulgast langemini võib tunduda pettumusena, kuid loogiliselt mõeldes karmid tõsiasjad peab kevadeks alla neelama.
Kommentaar