Hollandi jalgpall

[Blue Rock]

Frank, Fred & Co – erinevad stiilid, samad favoriidid


Eredivisie 56. hooaeg on peagi algamas. Nagu mängugraafik näitab, siis liigas pannakse tänavu pall mängu 5. augustil, mil Excelsior ja Feyenoord kohtuvad Rotterdami derbys. Enne seda näeb 30. juulil ehk täna päevavalgust esimene tuleproov, kus panuseks on ei enamat, ega vähemat, kui Hollandi superkarikas, kus kohtuvad mulluse hooaja kaks vaieldamatut parimat meeskonda, Ajax ja Twente. Talvepuhkuse (19.12.2011 – 18.1.2012) järel mängitakse veel 6. maini, misjärel käivituvad põhihooajajärgsed playoffid. Tänavune karikafinaal leiab aset 8. aprillil.

Mullune hooaeg lõpetas seitse aasta pikkuse piina Amsterdamis, mil meistritiitel leidis taaskord tee, tõsi küll kahjustatuna, Ajaxi vitriini. Ja kuigi kogu hooaja pealinna klubi võiduvõimalusi peeti üsnagi minimaalseteks, sellest hoolimata tabeli tipus enamuse hooajast veetnud PSV ja Twente lasid kevade lõpuks Frank de Boeri pundi endast mööda. Ajalukku hooaeg jääb siiski eriti tagasihoidlikuna, millest tõestusena juba üksnes meistrite poolt kogutud 73 silma. Aasta varem tiitli saavutamiseks läks vaja 13 punkti rohkem ning tollal ka kolmandaks jäänud punt kogus rohkem punkte, kui kevadine meister. Ajaxi resultaviisusest kadus võrreldes eelmise hooajaga 34 väravat, mis tähendab praktiliselt ühte väravat mängu kohta.

2010/11 hooaja positiivseim üllataja oli kahtlemata ADO Den Haag, kelle suisa muinasjutulistesse sfääridesse kerkinud hooaeg premeeriti kohaga euroväljakutele. Kui veel aastake varem inetu pardipoja rolliga leppima pidanud ADO kergitati esile peaaegu vaid ja üksnes negatiivsete asjade valguses, siis lõppenud vutiaasta kasvatas hoopis vastupidise näö klubile, nii nagu muinasjuttudes ikka kombeks.

Tabeli keskmikus on märgata mõningaid muudatusi, sest veel paar aastat tagasi tabeli alumistest ridadest leidunud Roda ja Heracles tegid juba teise järjestikkuse hea hooaja. Seevastu Heerenveen koperdas juba teist aastat ning ka Feyenoord on muutumas keskklassi klubiks. Seevastu Rotterdami teisele pundile, Excelsiorile, peab andma pisut respecti, kuna suutis säilitada koha liigas, vaatamata sellele, et eeldused hooaje läbiviimiseks olid vägagi viletsad. Peale vaevarikast siplemist eesriie langes omakorda Willem II jaoks – klubi, kes veel milleniumi hooajal pallis Meistrite Liigas..

Kuid eks leidub neidki elemente, mille poolest lõppenud hooaeg meelde jäi. Treenerite ja mängijate vahelised maade jagamised kogusid hulganisti tähelepanu. Kohtunikud seevastu olid liigagi palju esil enda tegemiste ja tegemata jätmisega ning said selle eest ka korraliku kriitikakoormaga üle valatud. Kuigi ega ka mängijad täiesti puhasteks poisteks jäänud: talvepuhkusel Inglismaale kolinud Luis ”Dracula” Suárez jättis enda visiitkaardi Ottman Bakkali kaelale, Feyenoord häbistas ennast 10-0 kaotusega PSV vastu ning ülejäänud asjades positiivsusega üllatanud ADO tekitas Ajaxi üle saadud võidu järel pahameelt juudijahile minekuga.

Kui varasematel aastatel on Eredivisies enamasti osavaid mängumehi väravakuningateks kroonitud, siis sel korral selle tiitli saavutanud Björn ”Belgia Dirk Kuyt” Vleminckx on kõike muud, kui tehniliste omadustega silma paistev kesktormaja. Kuid talendikaid mängijaid, kellest nii mõnestki on veel palju kuulda ka väljaspool Hollandi väljakuid, on liigast sellegi poolest tublisti sirgumas: Christian Eriksen (Ajax), Nacer Chadli (Twente), Jens Toornstra (ADO), Kevin Strootman (PSV), Oussama Assaidi (Heerenveen), Dusan Tadic (Groningen) ja nii mõnedki teised on alles trepil vutimaailma kõrgemasse eliiti.

Tublid esitused euroväljakutel tõid omaga kaasa ühe koha juurde Euroopa Liigasse, mis aastake tagasi kaotati. Sedasi Hollandist pallib rahvusvahelistel areenidel jälle kuus mansat ning olukord tundub üsnagi hea ka tulevikku silmas pidades.

Majandusraskustest sai juba ka mulluses eelvaates pikemalt peatatud ning ega sellest pääse üle ega ümber ka tänavu. Tõsiasi kui kord on, et mitmed klubid on viimastel aastatel jäänud suurelt miinustesse, kuna majandatakse jätkuvalt üle enda võimete. Paljud meeskonnad on vähendanud väljaminekuid: mängijatele makstavaid boonuseid on piiratud, kontorirotte välja kihutatud, mängijate kogust vähendatud...kuid sellest kõigest hoolimata klubide majandusolukord märgatavalt paranenud pole. Üks suur põhjus selleks leidub mängijate palgast, mis pidavalt on kasvamas. Aastal 2010 Eredivisies palliva mängija keskmine palk oli 355 000 € aastas, kui veel näiteks aastal 1995, mil Hollandi punt on viimati Meistrite Liiga karika pea kohale kergitanud, selleks näitajaks oli 68 250 eurot. Tollal liiga oli veel tunduvalt paremas üldolukorras, kuid nõnda see maailm muutub ja paraku kõik ei püsi muutustega käsikäes. Praegustesse probleemidesse on mõistagi ka muid tegureid, nagu näiteks sponsorirahade vähenemine ning viletsal tasandil eksisteerivad teleülekannetest saadavate sissetulekud. Telepildi edastamises kaotatakse isegi lõunanaabritele belglastele, kus jagatakse klubidele 50 miljonit eurot aastas, samaaegselt kui puukingade maal see summa jääb 40 miljonisse. Kuna telemaastikult ei saadud piisavalt kompensatsiooni, siis aastal 2008 klubid otsustasid teenida lisaraha valades vundamendi ühisele telekanalile Eredivisie Live.

Üleminekuturul on tänavu oldud üllatavalt aktiivsed ning sealhulgas ka paar suuremat liigasisest tehingut on päevavalgust näinud. Kõige rohkem silma torkab siiski see, et lõviosal klubidest lahkujate nimekiri on pikem, kui saabujate oma. Mõistagi olukord on ses suhtes lahtine, kuna augusti lõpuni on veel aega, kuid üldist dendentsi see vaevalt siiski muudab. Võttes arvesse, et üleminekuturu sahker-mahker kestab veel augusti lõpuni, siis peatun peamiselt rohkem meeskondade kabinettides ja kulissides toimunuga ning üldiste väljavaadetega.





ADO Den Haag - Toonekurg tõusis lendu


Nagu uuestisündinud Haagi punt võitles ennast kõikide üllatuseks euroväljakutele, kus viimati palliti hooajal 1987/88. Eelmise suve täiendused sobisid justkui rusikas silmaauku ning suurepärast tööd teinud John van den Brom muutis sisekliima täielikult õlitades meeskonna hammasrattad ennenägematusse töökorda. Kordaminekutel on paraku ka enda varjupooled ning ADO puhul see tähendas seda, et heale treenerile leidub alati huvilisi. Vitessel on van den Bromi südames olnud alati spetsiaalne koht ning suvel mees võttiski uue väljakutse vastu. Kuid meetod, kuidas van den Brom lõpuks Arnhemi lootsiks siirdus, jätab talle väheseid sõpru Haagi. ADO oli arusaadavalt vihane selle peale, kuidas van den Brom oli nende selja taga lepingu sõlminud, millele järgnes nädala pikkune tsirkus ”läheb-ei lähe” -teemal, kuniks olukord jõudis punktini, mil lADO oli lõpuks sunnitud vastu võtma Vitesse poolt pakutud kompesatsiooni, kuna fännidelt oli toetus haihtunud ning ka mängijate seas kogu see protsess oli mõrad sisse löönud. Justkui saatuse iroonial ADO avamäng liigas on Vitesse vastu, millest võib oodata igati elektrilist lahingut.

Uueks lootsiks on nüüd van den Bromi parema käe rollis olnud Maurice Steijn, kes on ka varem klubi treeneripingil istunud ja ka ise klubi särki 90ndate lõpus kuus hooaega kandnud. Abitreeneriks palgati PSV juunioritega tegelenud Henk Fräser.

Kaitsesse saabus mitmekülgne Filip Luksik, keskväljale pakub alternatiivne huvitav nimi Tjaronn Chery, kes Twentes ei suutnud ennast läbi lüüa, kuid tõusis Zwolle kaudu jälle pinnale. Ründesse soetatud Marc Höcher võib paljude hinnangul osutuda heaks leiuks, olgugi et vanust on juba 26.

Mulluse hooaja kõige resultatiivsemast ründetriost on järele jäänud üksnes söödumasin Wesley Verhoek, sest laenul olnud Dimitri Bulykin ja Frantisek Kubik pallisid sedavõrd korraliku hooaja, et kosjalisi oli kevadeks jalaga segada, ega Haagi suurusel pundil olnud ressursse mehi endale soetada. Asendajateks on sedasi Charlton Vicento ning eeldatavasti olude sunnil kesktormaja positsioonil opereeriv Lex Immers, keda meelsamini küll nähakse poolkaitses mängimas.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Coutinho – Ammi, Kum, Derijck, Leeuwin – Radosavljevic, Chery, Toornstra – Verhoek, Immers, Vicento
Jälgi teda: Wesley Verhoek – efektiivse paremääre väravasööte läheb ka tänavu vaja – iseasi, kes ja kui efektiivselt need söödud võrku kihutab.
Ennustus: 13. koht - niivõrd briljantse hooaja järel ka kümne parema hulgast langemini võib tunduda pettumusena, kuid loogiliselt mõeldes karmid tõsiasjad peab kevadeks alla neelama.

[Blue Rock]

AFC Ajax - Kolme tähe meistrid


Eelmine hooaeg möödus sellises turbulentsis, et sellest saanuks ka väikse eelarvega B-kategooria filmi vändatud. Võimusõda ei jäänud sugugi mitte kulissidesse, vaid kogu rämps pilluti laiali avalikult leheveergudel, mille lõpptulemusena Johan Cruyff tuli, nägi ja võitis. Ajaxi isiklik Julius Caesar leidis, et nüüd on õige aeg teiseks tulemiseks ning mehe sooviks on vana armastus jälle õitsema panna ja klubi tagasi juurte juurde tüürida. Selle eesmärgi saavutamiseks üks tähtsamaid prioriteete on noorteakadeemia ümberorganiseerimine ning Cruyffi mõtteks oli ka kergitada klubi endised mängijad tähtsaimatele ametikohtadele. Wink Jonk ja Dennis Bergkamp on juba saanud ametikõrgendust ning uueks spordidirektoriks on saamas Tscheu La Ling, ehkki tema puhul on veel mõningaid juriidilisi takistusi, kuna mees on parajasti Slovakkia klubi AS Trenčíni omanik.

Frank de Boerile on antud töörahu ja kabinettides toimunud rahutustest hoolimata esimene väljakutse esindusmeeskonna lootsina, mil Ajax oli ligikaudu juba kuristiku äärel, tõi soovitud lõpptulemuse ja ühtlasti 30. meistritiitli pealinna. Ennekõike nendes töötingimustes, kus lisaks eelpool mainitule peavalu lisas ka Suáreze ja Emanuelsoni müümine, Stekelenburgi pikk vigastus ning juhtum Mounir El Hamdaoui, võitjana väljumine oli stiilinäide, millega just kuigi mõni poleks hakkama saanud. Tagantjärgi võib öelda, et mehe kiire reageerimine ja julgus kergitada enda noored suuremasse rolli õigustas ennast täielikult.

Vastupidiselt mitmetele eelmisetele aastatele mängijaturul tegutseti rahulikult ja mõistlikult, täiendades meeskonda üksnes sealt, kus kõige suuremaid vajadusi oli. Pehmena tundunud keskväljale soetati korralik kogus musklit Twentest napsatud Theo Jansseni näol ning El Hamdaoui positsioonile organiseeriti Islandi poiss Kolbeinn Sigthorsson, kes ego peaks kõikide eelduste kohadselt ka Ajaxi riietusruumi mahtuma. Vasakäär Derk Boerrigter oli kolmas märkimisväärne ost.

Itaalia seiklust peagi alustav puurivaht Maarten Stekelenburg jätab tühjaks suured saapad, kuid Kenneth Vermeer on tõestanud, et saab kenasti hakkama. Mahlast palka teenitud Olegueri ja Timothee Atouba lepingud omakorda said suvel läbi ning mõlemad mehed on Amsterdamist lahkunud. Keskväljal teevad uutele meestele ruumi Demy de Zeeuw ja Rasmus Lindgren ja varem või hiljem ka ründetuus El Hamdaoui.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Vermeer – van der Wiel, Alderweireld, Vertonghen, Boilesen – Janssen, Eriksen, De Jong – Sulejmani, Sigthorsson, Boerrigter
Jälgi teda: Derk Boerrigter – endine Ajaxi kasvandik, kes oli mullu Jupiter liiga parimaid mängijaid, on nüüd jälle enda koduklubis. Kõik eeldused särada ka kõrgemal tasandil.
Ennustus: meeskonna põhituumik on sedavõrd kvaliteetne ja pink piisavalt pikk, et ka tihedamast mängugraafikust väljutakse auga - 1. koht.





AZ – Verbeeki õpipoisid


Rasketes tingimustes eelmist hooaega alustanud juustulinna klubi sulas konarlikust algusest hoolimata kenasti kokku, leides ennast lõpptabelis neljandalt positsioonilt. Niigi valutu pääs euroväljakutele oli kahtlemata üllatav, kuna raha oli njetu ning uued mängijad kergitati esile enda noortemeeskonnast. Klubi on teinud head tööd majandusliku sektori stabiliseerimisel, suutes siiski samaaegselt säilitada ka mängulise konkurentsivõime. Noored Islandi poisikesed Kolbeinn Sigthorsson ja Johann Berg Gudmunsson osutusid peaaegu sama headeks mängumeesteks, nagu eelmised suured tähed El Hamdaoui, Dembele ja Lens. Teine tähelepanuväärne element edu saavutamisel oli Gertjan Verbeek, kes jätkas enda Feyenoordis kahjustada saanud maine puhastamist, tõestades samas, et üleeelmise aasta suurepärane etteaste Heraclesiga polnud sugugi mitte õnnelik juhus.

Nõnda suurt väljaminekute kärpimist, nagu mullu, enam pole vajalik teha. Tähtsaimad lahkujatele oldi asendajad juba varakult valmis vaadatud, ega ses suhtes turule pole suuremat asja olnud. Meeskond on endiselt nooremaks muutunud, kuid nagu juba mullune näitas, suudavad nad Verbeeki käe all kiires tempos võtmemängijateks sirguda. Nüüd oodatakse liidri omadusi põhjanaabrite Niklas Moisanderilt ning svenssonite Rasmus Elmilt omakorda suurt panust keskväljal.

Peagi algava hooaja üks peamisi eesmärke, korraliku koduse etteaste lisaks, on mängida ennast Euroopa Liigas alagrupimängudeni, millega kaasneks mõnus ports krõbisevat ja ka publik saaks halli sügisesse pisut särtsu juurde. Suuremaid kordaminekuid europlatsidel on siiski veel pisut vara oodata, kuna rahvusvahelistelt areenidelt kogemusi omavaid mängijaid lahkus suvel sedavõrd palju.

Meeskonna kaitseliinist lahkus tähtis lüli Hector Moreno, kelle asendajaks soetati juba mullu Nick Viergever. Head palka teenitud kapten Stijn Schaars jättis Alkmaari poolkaitsega hüvasti. Itaalia turisti Graziano Pellet, kes suvel juustukerad singiviilude vastu vahetas, vaevalt et keegi igatsema jääb. Seevastu eelmise hooaja komeet Sigthorssoni viis endaga suure portsu väravatest pealinna, ning Villarrealist asemele saabunud Jozy Altidore on veel korralik küsimärk, kuna pole enda koondisestaatusest hoolimata Vanal mandril veel midagi suuremat korda saatnud. Kuid ehk väljakutsele vastab VVV-st saadud Ruud Boymans.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Romero – Marcellis, Moisander, Klavan, Poulsen – Wernbloom, Elm, Martens – Benschop, Altidore, Gudmunsson
Jälgi teda: Sergio Romero – Argentiina esikinda lahkumist on prognoositud juba mõnda aega, kuid hoolikalt enda tulevast tööandjat valiv mees näib püsivat Alkmaaris nagu näts juustes.
Ennustus: esikolmikut kiusata ei suuda, kuid Euroopasse jälle, nagu tirin – 4. koht.

[Blue Rock]

De Graafschap – Teine hooaeg on alati raskem


Kogu eelmise hooaja tabelis 10. ja 15. koha vahel loksunud Doetinchemi linna punt võis enda etteastega täitsa rahule jääda, sest suurt paanikat ei tekitanud isegi mitte see tõsiasi, et meeskond maaldes jätkuvalt pikaajaliste vigastustega. Sellest hoolimata treener Darije Kalezic preemeriti hooaja lõpus kalossi pildiga tagumikus, tekitades nii mõnegi huulile küsimuse ”WTF?”. Klubi asjapulgad põhjendasid asja sellega, et 2,5 aastat klubi eesotsas on pikk aeg ning lipsuga meestele tekkis sisetunne, et järgmine hooaeg võib aia taha minna. Mitte just kõige professionaalsem käitumine, võinuk siinkohal tõdada. Noor ja karjääriredelil ülespoole pürgiv Kalezic kadus siiski treeneriturult nagu soe sai leides endale uue pesa Belgiast.

Asemele palgati naaberklubi Go Ahead Eaglesit tüürinud Andries Ulderink, kes varem on De Graafschapis abitreeneri rollis olnud. Ulderink tegi Deventeris kahtlemata head tööd, ehkki lõplik tõus Eredivisiesse tema käe all kunagi ei õnnestunud. Algava liiga ülejäänud treeneritest erineb ta selles valdkonnas, et pole varem ise kunagi profivutti mänginud.

Turul erilist rahmeldamist pole toimunud, mis võib üksnes kasuks olla. Mõningad tagasilöögid on siiski suve jooksul saadud, sest nii Jordy Buijs, kui ka Leon Broekhof keeldusid pikendamast lepingut ning väravapostide vahel seisnud Boy Waterman sai ahvatlevama pakkumise Saksamaalt. Laenul viibinud kaitsja Tyrone Loran pakkis kohvrid ja lahkus ning asemele saabus Xhelil Abdulla, kellelt oodatakse hooaja jooksul kerkimist algkoosseisu. Keskväljalt on kadunud mullused võtmefiguurid Peter Jungschlager ja Youssef Hersi, kes on asendatud Dulee Johnsoni ja Michael de Leeuwiga. Ründajate osakonnast jättis klubiga hüvasti mullune sensatsioon Steve de Ridder, mis on äärmiselt valus löök. Suurteks investeeringuteks pole võimalusi, seega enda noored saavad jälle hulganisti mänguminuteid. Üksnes uut puurilukku ollakse veel otsimas, misjärel kogu pakett on algavaks hooajaks valmis.

Eeldatav algkoosseis (4-1-2-1-2): Terol – Nalbantoglu, Wormgoor, Saejs, Fränkel – Meijer – Rose, Johnson – de Leeuw – de Ridder, Poepon
Jälgi teda: Michael de Leeuw – õigeaegselt ja teravalt ründav keskväljamees, kes paar aastat tagasi tegi endale nime tagudes Veendami heaks Jupites liigas 25 väravat.
Ennustus: 16. koht – De Ridderi kaotamine annab tunda, kuid peksupoisi saatust suudetakse vältida. Jääb napilt püsima.





Excelsior - ”Back to square one...


Eredivisie kõige tagasihoidlikumate (klubi kabinettides asjatab teatavasti 3 inimest) vahenditega opereeriv Excelsior suutis vältida mullu suuremaid raskusi ega pidanud isegi mitte üleminekumängudel higi valama. Hooaja alguses saadud korralik puhus sedavõrd palju tuult purjedesse, et seda jagus kevade lõpuni välja. Mitmed suurelt vennalt Feyenoordilt saadud ülejäägid osutusid korralikkudeks mängumeesteks, treener Alex Pastoor tegi maakeeli sitast saia suutes mängijatest pigistada enamat, kui keegi oleks osanud oodatud. Lisaks kõigele staadionile paigaldatud kunstmuru osutus eriti mõrudaks pähkliks külalistele. Talvel saadud laenumehed õnnestusid sedavõrd hästi, et kevadel meeskonnal oli üks liiga parimaid poolkaitseliine.

...ja täpselt samamoodi, nagu ka mitme teise väiksemas klubis edu saavutatud treeneri puhul, ka Pastoori teenetest hakati hooaja järel huvi tundma ja mõndaviisi N.E.C. meelitas ta Nijmegeni. Uueks käsutajaks kerkib lahkunud treeneri endine parem käsi John Lammers. Nõu talle hakkab pakkuma aga ei keegi muu, kui hiljuti putsad varna riputanud Taani äss Jon Dahl Tomasson, kes alustatud treenerikursuste lisaks tegeleb ka Excelsiori abitreenerina.

Üldpildis midagi olulist siiski muutunud pole, sest Excelsior jätkab selle sama tööga, millega on alati tegelenud: mängijate kasvatamine teiste jaoks. Pingsas koostöös Feyenoordiga on nii omad plussid, kui ka miinused. Feyenoord aitab meeskonda täiendada pakkudes noortele väärtuslikku mängupraktikat, kuid samas riisub kohe rammusaima koore pealt, kui midagigi lootustandvat on arenemas. Majanduslikult Excelsior ei suuda kellegagi konkureerida, noppides endale üksnes teiste poolt hüljatud ilma lepinguta mängijaid või siis laenutades neid.

Lahkujate ja saabujate nimekiri on sedavõrd pikk, et on mõistlikum sellel teemal pikemalt mitte peatuda. Kõige rohkem annab see eeltavasti tunda keskväljal, kus kevadel suurepärase vormi leidnud trio Ryan Koolwijk - Jordy Clasie - Geert Arend Roorda on kõik Excelsiori riietusruumiga hüvasti jätnud.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Deckers – Bovenberg, van Steensel, Nieveld, Scheimann – Wattamaleo, Vorthoren, Alberg – Vincken, te Vrede, Lagouireh
Jälgi teda: Daan Bovenberg – kaitseliini paremal sektoril muljetavaldava hooaja mänginud Bovenbergi jätkamine klubis tundub mõnevõrra kummaliselt, sest huvilisi peaks jaguma tublisti.
Ennustus: arvestades, et meeskond on jälle pilbasteks lagunenud, tähendab see seda, et kevadeks ollakse maksimaalselt 17. kohal. Arvatavasti siiski viimased.





Feyenoord – Oleks täna juba homne


Suurimast kriisit on juba üle saadud, ehkki tulemuse suhtes ka mullune oli masendav. Kuid mis põhiline, sümptomeid ilusamast homsest on juba silmapiiril. Väljaminekud on saadu kontrolli alla seejärel, kui mõned prisket palka saanud mängijad on klubist lahkunud asendades nad klubi enda noortega. Paaril viimasel hooajal on võimalusi olnud üksnes tasuta saadavil olevate mängumeeste soetamiseks, kuid see strateegia on osutunud kehvaks, kuna pea ükski neist pole suutnud kerkida märkimisväärseks täienduseks. See omakorda on tekitanud palju pahameelt ja sisepingeid. Klubi juhtkonnale olukord on võrdlemisi pettumust valmistav, sest muid meetodeid polnud võimalik kasutada. Paljunisti seetõttu ka Leo Beenhakkeri töö tehnilise juhi rollis polnud just selline, nagu ta ette võinuks kujutada – suurepärase kontaktivõrguga proff kui kord saadeti tühja rahakotiga suurde ja laia maailma shoppama. Lõpuks sai ka Beenhakkeri limiit täis ning mees lahkus keset hooaega suure kisa ja käraga. Treeneripostile jäänud Mario Been üritas seejärel üksi vankreid edasi lükata, kuid juuli keskpaiku mängijate poolt pead tõstnud umbusaldus sundis ka tema tagasi astuma.

Uueks lootsiks kinnitati Ronald Koeman, kelle ka ilusaid hetki näinud treenerikarjäär on viimastel aastatel järsul allakäigutrepil olnud. Koeman on ühtlasi esimeseks isikuks, kes on nii mänginud, kui ka treeninud traditsioonilist ”kolme suurt” ning mõlemal korral teekond algas Ajaxist, juhatades ta hiljem PSV-sse ja sealt edasi Feyenoordi. Suur küsimärk Koeman kahtlemata on, sest meeskond vajanuks meelsamini treenerit, kes oskaks poisid meesteks muuta.Omamoodi huvitav saab olema ka mõõduvõtt kalli vaenlase Utrechtiga, kes pallib algaval hooajal Ronaldi vanema venna, Erwini, käe all. Beenhakkeri poolt tühjaks jäänud tehnilise juhi koha võttis üle Martin van Geel.

Liiga vanim mängija, puurilukk Rob van Dirk, riputas nii ketsid, kui kindad varna. Tim de Cler lahkus tagaliinidelt, samamoodi nagu ka Andre Bahia. Kõige olulisem lüli kadus siiski keskväljalt Georginio Wijnaldumi näol, kes kannab algaval hooajal PSV särki. Ründeliinist on kadunud mullu läbimurde teinud Luc Castaignos pallib edaspidi Milanos, kogu hooaja vahele jätnud Jon Dahl Tomasson tegi karjääriga lõpparve ning laenul olnud Ryo Miyaichi, Sören Larsen ja Kristian Simon pöördusid enda tööandjate juurde tagasi.

De Cleri rolli haarab eeldatavasti Bruno Martins Indi. Teine märkimisväärne ”uus” nägu pundis on Saudi-Araabiasse pooleks aastaks laenule saadetud Karim El-Ahmadi, kes tüdines sealse liiga viletsa tasemega. Feyenoord lootis, et saab mehest ka lõplikult lahti , kuid on sunnitud meest kaasas lohistama, kuna piisavalt head ostjat pole veel leidunud. Kolmas, kelle tasub esile kergitada, on Excelsioris positiivselt silma paistnud Guyon Fernandez.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Mulder – D.Fernandez, de Vrij, Vlaar, Indi – Mokotjo, El Ahmadi, Fer – Biseswar, G.Fernandez, Cissé
Jälgi teda: Ron Vlaar – keskkaitses opereeriv Hollandi koondislane ostustas jääda veel aastaks Rotterdami, justkui tänuvõlaks klubile, kes teda piinarikastel vigastustega maadeldud aastatel truult toetas.
Ennustus: seoses Koemani saabumisega järjekordne seebiooper ei üllataks, kuid positiivsemalt mõeldes eeldused on olemas ka näiteks 5. koha saavutamiseks.

[Blue Rock]

FC Groningen – Suki kesköine ekspress


Mulluse hooaja eel ei osatud midagi oodata, kuna meeskonna pikaajaline ja populaarne treener oli just lahkunud ning mehe mantlipärija pea kohal hõljus hulganisti kõhklusi ja küsimärke. Pieter Huistrat see aga ei häirinud ning mees pani Põhja-Hollandi pundi mängima paremini, kui kunagi varem. Talvepuhkusele Groningen oli veel tiitlikonkurentsis ning alles kevadel hoog rauges, mille käigus ka koht euroväljakul jäi ühe kaotatud penaltiseeria kaugusele. Kevadise allakäigu üks suurimaid põhjuseid oli sügisel väravaid ladunud Tim Matavži vigastus, kellele ei suudetud väärilist asendajat leida.

Matavži muljetavaldavad esitused äratasid ka Itaalias jälle muskleid demonstreeriva Napoli huvi, kuid juba kindlana tundunud üleminek varises lõpuks kokku. Meeskonna kaitsest lahkusid pikaajalised tugisambad rootslased Andreas Granqvist ja Fredrik Stenman, kelle asemele soetati Kees Kwakman ja Emil Johansson. Lisaks Huistra on võtnud enda tiibade alla mõne Ajaxis ülearuseks jäänud mängija (á la Johan Kappelhof ja Lorenzo Burnet) kes saavad Groningenis võimaluse ennast tõestada. Ex-Ajaxi palluritest rääkides üheks huvitavaks nimeks on kindlasti koreakas Hyun Jun Suk, kelle karjäär pealinnas ei saanud tuult tiibadesse, kuid vähemalt Huistral tundub olevat usku mehe suhtes, sest ega muidu poleks teda keset ööd lennutatud Groningeni lepingule alla kirjutama. Suk on fännidele teinud juba lubaduse, et sahistab algaval hooajal enda särgil oleva numbri võrra väravavõrke. Poolehoidjate jaoks see tõotab üsnagi häid aegu, sest mehe särgile on pressitud number 17. Ka nii muidu Groningenis ollakse rahul uue täiendusega, mis võib tulevikus tähendada Aasia poolt tulevate rahakraanide avanemist.

Eeldatav algkoosseis (4-2-3-1): Luciano – Kieftenbeld, Ivens, Kwakman, Johansson – Sparv, Holla – Enevoldsen, Andersson, Tadić – Matavž
Jälgi teda: Dušan Tadić – 1,1 miljoni eest mullu soetatud tehnilise vasakäär andis eelmisel hooajal kõige rohkem resultatiivseid sööte, kergitades mehe väärtuse ühe hooajaga ligi kümnekordseks.
Ennustus: valusad kaotused kaitseliinis tähendavad ka pisut tagasihoidlikumat kohta lõpptabelis – 8. koht.





SC Heerenveen - Ron Jansi jalgpalliteater


Järjekordne hooaeg läks aia taha ning euromängudest eemale jäämisega hakatakse vaikselt juba harjuma. Mullusest hooajast jäi pealmisena meelde mängijate ja treeneri vahelised konfliktid. Uus loots Ron Jans põrkas kokku eelnevalt enda enda algatusel soetatud Bas Dosti ja Youssef El-Akchaouiga ning klubis sümboli staatuses oleva Geert Arend Roordaga. Kaks viimati mainitut kupatati talvepuhkusel pooleks aastaks mujale ning Dosti üleminek jaanuaris Ajaxisse jäi üksnes millimeetrite kaugusele. Ka mõned teised mängijad said omal nahal tunda Jansi personaalset juhtumisstiili. Kogu see mängijate kantseldamine viis olukorrani, et ka publik ei saanud sellest enam aru ning kogu see teater kulmineerus kevadises kodumängus Excelsioriga, kelle särgis pallinud kodupubliku lemmik Roorda juhatas kahe väravaga vastasmeeskonna võiduni, misjärel kodupublik keeras omadele selja.

Kuigi Ron Jans oli eelnevalt teinud aastaid kiiduväärt tööd Groningenis, Friisi klubis mehe õpetussõnad siiski ei tundunud mõikavat. Selles valguses ongi veidi üllatav, et hooaja lõppedes aset leidnud kriisikoosoleku järel Jansile anti veel üks võimalus. Väikseid muutuseid peeti siiski vajalikuks ning sedakaudu Jansi paremale käele Raymond Libregtsile näidati ust ja asemele kergitadi Jeffrey Talan, kellel on varasemat kogemust Heerenveenist, ehkki küll mängija rollis olles. Midagi on valesti tehtud ka kabinettides,sest varem mõistlikult ennast majandanud klubi suutis kassa miinustesse jätta, vaatamata sellele et ka lähiaastadel on mitmeid magusaid tehinguid tehtud.

Seejärel, kui selgus, et Holland jääb 2018 aasta MM-ist ilma, loobuti ka selleks otstarbeks planeeritud suurejoonelisest staadioni laiendamisest. Väiksemaid plaane on siiski punutud ning selle käigus on leitud võimalus luua juurde 3000 uut istekohta, misjärel Abe Lenstra nime kandva staadioni mahutavus hakkab juba lähenema 30 000-ni. Vajadus lisakohtadeks on olemas, sest juba praegu on tuhandeid fänne hooajapileti järjekorras.

Uut verd meeskonda eriti pumbata ei suudetud. Lahkunud on omakorda sealhulgas Christian Grindheim ja Mika Väyrynen. Laenult tagasi tulnud Roorda, Dosti ja El-Akchaou lisaks meelitati ka vanameister Gerald Sibon Austraalia päikse alt tagasi. Palkade kärpimine on ka Heerenveenis olnud aktuaalseks teemaks ning kuna ka müükidest ei saadud tänavu piisavat kompensatsiooni, siis tühjaks jäetud kohad lapitakse enda noortega. Klubi õnneks andekaid noori on jälle sirgumus ning meeskonna ründeliinist leidub kuhjaga talenti.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Vandenbussche – Janmaat, Gouweleeuw, Kruiswijk, El-Ackhaoui – Elm, Roorda, Kums – Narsingh, Dost, Assaidi
Jälgi teda: Jeffrey Gouweleeuw – mullu debüteerinud ja positiivselt silma paitnud noormehe suhtes on suured ootused. Pikk ja külma närviga keskkaitsja, kellel on julgust ka mängu edasi viia.
Ennustus: kui asjad paika loksuvad, siis playoffidesse jõudmine ei üllataks. Tõenäoliselt natuke jääb siiski puudu. - 10. koht.





Heracles - Suurus pole kõige olulisem


Müts maha selle ees, kuidas Heracles on suutnud leida sedavõrd efektiivse edu retsepti niigi piiratud ressurssidega. Juba teist aastat järjest klubi pallis ennast igakevadistesse playoffidesse, ehkki nii mitmel korral on neile prognoositud kohta põhjamudas. Raha või siinkohal pigem selle puudumine pole siiski kõige A ja O. Ninamees Jan Smitil näib olevat suurepärane oskus panna kokku meeskond, kes mängib üle enda võimete. Kordaminek polnud sõltuv isegi mitte Gertjan Verbeekist, kes mullu suvel AZ-i tüürima asus. Peter Bosz pani peale väikest komistamist mootori tööle ning kevadel mittemiski ei takistanud enam Almelo uhkust. Silmatorkav oli ka see, et üle pika aja suudeti ka võõrsilt punkte noppida, ega üksnes loodetud liigselt kodusele kunstmurule. Päris Euroopa Liiga piletini jõudu enam ei jagunud, sest Groningen osutus playoffides liiga kõvaks pähkliks.

Juba aastaid uuest staadionist unistanud Heracles sai peale pikka kassi ja hiire mängimist linnalt viimaks ometi rohelise tule ning projekt peaks esialgsete plaanide kohaselt jõudma lõppsadamasse aastaks 2013. Klubi sissetulekuid silmas pidades see on igati märkimisväärne samm edasi, sest siiamaani kõik kodumängud on viimase kohani väljamüüdud. Edapidi see tähendab seda, et uuele staadionile mahub 15000 silmapaari, kui senini tribüünidele on mahtunud 8500 vutihuvilist.

Suvi on möödunud üleminekuturul just nõnda, nagu on alati harjutud: Heracles laseb rahus suurematel rahadega möllata konsentreerudes ise mõningate talendite leidmisele madalamatest liigadest. Sel suvel tähtsaimatest mängijatest käest libises üksnes Mark-Jan Fledderus, kes liitus suvel tasuta Rodaga. Võimaluse saavad nüüd kahele Rotterdamist pärit pallurile: Lerin Duartele ja Luis Pedrole. Meeskonna parimaks leiuks võib pidada Willie Overtoom, kes paar aastat tagasi leiti amatööride liigast ja on nüüdseks liiga üks parimatest mängujuhtidest. Mees on püsinud truuna Heraclesile ning kõige lisaks Almelosse on ka nii üldiselt võttes loodud atmosfäär, kus mängijate heaolu on kõrgel tasandil.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Pasveer – Breakers, van der Linden, Maertens, Looms – Quansah, Vejinovic, Overtoom – Pedro, Armenteros, Everton
Jälgi teda: Luis Pedro – ei suutnud ennast Feyenoordis läbi lüüa, kuid tegi seda hiljem Go Ahead Eaglesis ning nüüd selgub, kas mehest on ka Heraclese jaoks rõõmu.
Ennustus: jätkab positiises tempos. Lisaks sellele kodune kunstmuru on suureks trumbiks – 6. koht.

[Blue Rock]

NAC Breda – Viimane lahkuja kustutab tuled


Breda au ja uhkus sipleb majanduslikult põhjamudas ning seda on ka platsil tunda. Mullust hooaega alustati ühe miinuspunktiga, sügisel palliti igati korralikult, kuid kevadel hoog peatus totaalselt ning meeskond langes tabelis mitme koha võrra. Esimene tagasilöök toimus juba hooaja esimeste voorude järel, mil treener Rob Maaskant lahkus Poolasse. Abitreenerid John Karelse ja Gert Aandewiel vastutasid edaspidi koos meeskoona juhendamisest. Hooaja jooksul duole kõige rohkem peavalu põhjustas massiivse egoga brasiillane Leonardo, kes nädalast nädalasse tekitas sedavõrd palju pahameelt, et ka meeskond tüdines sellesse ühe mehe showsse. Samaaegselt muret tekitas eriti vilets majanduslik, mis sundis väljaminekuid kärpima igal võimalikul sektoril. Sponsorite ja fännide abiga suuteti hooaeg siiski läbi viia. Hooaja lõppedes kohalik jalgpalliliit KNVB otsustas NACi raamatupidamise uuesti korralikult läbi kammida. Punktidega sel korral ei karistatud, olgugi et raport näitas kaootilist seis, ehkki midagi ebaseaduslikku otseselt ei märgatud.

Algavaks hooajaks on taaskord säästukuur kasutusele võetud ning meeskonna rosterit väiksemaks muudetud. Peatreeneriks nimetati Karelse ning Aandewielile pakuti abitreeneri rolli. Kumbki treener taktikaliselt midagi ilusat ei paku, vaid kogu mängufilosoofia põhineb paljunisti tugevasse võitlustahtesse. Kõige paremini võttis asja kokku AZ-i treener Verbeek, kes tõdes meeskondade vahelise mängu järgsel pressikonverentsil, et sureks häbisse, kui tema meeskond mängiks samamoodi nagu NAC, kes oli bussi enda värava ette parkinud.

Täienduste soetamine eeldab loovust, kuna raha lihtsalt pole. Klubi õnneks suudeti Leonardo aastaks Red Bull Salzburgi laenule saata, mis tähendab poole miljoni euro võrra rahalist kokkuhoidu. Matthew Amoah on teine raharöövel, kellest loodetakse veel enne hooaja algust vabaneda. Kõik uued täiendused on saadud tasuta ja enamasti laenulepingute alusel.

Kogu kaitseliin on totaalse muutuse üle elanud. Kapteni Rob Penders lõpetas karjääri, Gabor Horvathi laenuaeg sai läbi, Csaba Feher lahkus kodumaale. Asemele on saabunud Eric Bottegh, Mike Zonneveld ja Milano Koenders, kes laenati jälle aastaks AZ-ist. Ablast keskvälja hakkab abistama Ajaxist aastaks saadud Roly Bonevacia. Ründeliinist on juba mainitud Leonardo lisaks lahkunud ka Joonas Kolkka, kellele ei pakutud enam uut lepingut ning Fouad Idabdelhay, kes kadus Saksa madalamatesse liigadesse. Ajaxi saadud laenu abile loodetakse ka ründes Florian Josefzooni näol. Teine laenule saabunud täiendus on Santi Kolk.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): ten Rouwelaar – Janse, Bottegh, Buijs, Zonneveld – Gorter, Schilder, Bonevacia – Josefzoon, Kolk, Lurling
Jälgi teda: Eric Bottegh - juba aastaid Jupiter liigas säranud Brasiilia keskkaitsja, kes saab viimaks võimaluse ka Eredivisie tasandil.
Ennustus: liigasse jäädakse püsima, kuid midagi hetkel enamat loota ei tasu – 15. koht.





N.E.C. Nijmegen - Vleminckxi järgne elu


Nijmegenis mullusest hooajast jäi pealmisena meelde Björn Vleminckx, kes krooniti liiga väravakuningaks. Preemiaks mees sai ülemineku tagasi Belgiasse ning klubi ajaloo rekordtehingu teinud N.E.C. sai vastutasuks korraliku rahapataka. Rahalist olukorda silmas pidades see summa läks igati asja ette, ehkki uuteks investeeringuteks raha sisse ei pumbata. Treeneritoolil paar aastat istunud Wiljan Vloet võttis vastu Sparta Rotterdami väljakutse ning asemele soetati mullu pinnale kerkinud Alex Pastoor, kes aitas Excelsioril vastu igasuguseid ootuseid liigas püsima jääda. Pastoor on endine Gertjan Verbeeki õpipoiss ühistelt Heerenveeni päevadelt ning samamoodi tugeva iseloomu ja arvamustega, kellele naljalt pähe ei istuta. Treeneriturul mees on tõusev täht ning selles suhtes N.E.C. on eeldatavasti üksnes järgmine pulk karjääriredelil.

Suurteks muutusteks polnud suve jooksul vajadust ega selleks polnuks ka võimalusi olnud. Enim muutusi on toimunud keskväljal, kuid lõviosa meeskonnast on püsinud siiski endisena.

Poolkaitsest on lahkunud Lorenzo Davids, Niki Zimling, Bas Sibum ja Thomas Chatelle ja asemele on muretsetud Ryan Koolwijk, AZ-is ära unustatud Nick van der Velden, PSV-st laenatud Stef Nijland ja laenult tagasi saabuv Erton Fejzullahu.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Cillessen – Will, Zomer, Nuytinck, Amieux – Koolwijk, Goossens, Schøne – George, ten Voorde, Nijland
Jälgi teda: Jasper Cillessen – mulluse hooaja kõige kuumem uus väravavaht leidus Nijmegenist. Seejärel, kui Gabos Babos sai hooaja alguses vigastada, avanes Cillessenile võimalus, mille ta kasutas sedavõrd hästi ära, et Babos postide vahele enam ei mahtunud.
Ennustus: kuigi Vleminckx on lahkunud, meeskondklikult ollakse tänavu paremad. Ja pealegi, kellegile peab üllataja rolli ka pakkuma, olgu selleks siis sel korral N.E.C. - 9. koht.





PSV – Rutteni viimane võimalus


Käesoleval sajandil võitma harjunud punt jäi juba kolmandat aastat liigavõiduta. Viimane karikas pärineb üleeelmise hooaja algusest, mil suudeti väiksema tähendusega Hollandi superkarikas pea kohale kergitada. Järjekordse pettumust tootnud hooaja järel ka klubi majandusnumbrid olid taaskord miinustes. Kriitilisel hetkel Eindhoveni linn viskas miljonitega täidetud päästerõnga, mille eesmärk oli PSV jälle mängijaturul konkurentsivõimeliseks muuta ning et klubi saaks samas ka tasa ja targu enda majanduslikku olukorda parandada. Ligi 50 miljoni euro suurust abipaketti kauaks padja alla ei peidetud, vaid 20 miljonit sellest investeeriti peatselt kolmikusse Wijnaldum-Mertens-Strootman.

Treenerina jätkav Fred Rutten saab nüüd suure tõenäosusega viimase võimaluse kaotsi läinud võiduvõtme leidmiseks. Iseasi, kas Rutten on enda riske vältiva taktikaliste nägemusega õige isik juhtima meeskonda, mille suurimad trumbid leiduvad ründetegevusest.

Ebastabiilsest Andreas Isakssonist üritati suve jooksul lahti saada, kuid prisket palka nautivat rootslast nii naljalt keegi endale ei soovinud. Utrechtist soetati tagavaraks kogenud Khalid Sinouh. Kaitseliinis on muutused olnud minimaalsed: lahkunud on enamjaolt pingipoistena opereerinud Maza Rodriguez, Jagos Vukovic. Turult ollakse veel otsimas back-up`i keskkaitsesse.

Suurimad investeeringud on tehtud poolkaitsesse, paljunisti põhjendatult, sest nii Orlando Engelaari, kui ka Luis Suárezi hambaid tunda saanud Otman Bakkali mullune vormikõver lohises mööda maad. Suve kalleima täiendusena meeskonnaga liitus Kevin Strootman. Teiseks kõrge kvaliteetiga uueks mängumeheks on Feyenoordist saabunud Georginio Wijnaldum. Huvitav värske nimi on ka Nigeeria noormees Rabiu Ibrahim, kelle dokumendid on viimaks korda saadud.

Ründeliinis suurimat valu tekitas mullu Marcus Berg, kelle masendavalt viletsa tabavusprotsendi tõttu jäi mitu olulist punkti saamata. Nüüdseks nii Berg, pinki nühkinud Danny Koevermans, kui ka tähtis Balázs Dzsudzsák teenivad mujal leiba. Mulluse hooaja alguses hea vormi leidnud Jonathan Reis vigastas end raskelt enne jõulupuhkust ning kevadel mehe leping sai läbi. PSV kolmeaastast lepingupikenduse võimalust ei kasutanud, sest oletati, et vigastusest toibumisega läheb sedavõrd kaua, et selle aja jooksul mehele keegi teine lepingut nina alla ei lükka. Rublade järele läinud Dzsudzsáki asemele organiseeriti Utrechtist liiga üks pisemaid pallureid Dries Mertens, kes taseme poolest ungarlasele oluliselt alla ei jää. Enne üleminekuakna sulgumist otsitakse veel külma närviga väravamasinat, kes suudaks pallid sisse taguda. Meeskonnas on kreatiivsust küllaga, seega ka väravavõimalusi peaks jaguma tublisti. Seniks kesktormaja positsioonile on panna nooruke Género Zeefuik või Toivonen.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Isaksson – Manolev, Marcelo, Bouma, Pieters – Hutchinson, Strootman, Wijnaldum – Lens, Toivonen, Mertens
Jälgi teda: Kevin Strootman – tormilises tempos pinnale kerkinud Hollandi klubijalgpalli suurimaid pärle. Suurepärane mõlemas suunas liikuv keskväljamees.
Ennustus: 2. koht - tasemal meeskond, kuid pisut pehmevõitu kaitse ja Rutteni liigse ettevaatlikuse tõttu jääb mitu otsustavat punkti saamata.

[Blue Rock]

RKC Waalwijk - Jojo-efekti needus


Üles-alla, üles...alla? Üleeelmise hooaja täielikust põrumisest polnud mullu aimugi,vaid RKC võttis ennast kokku, võitis Jupiter liiga ja tõusis tagasi Eredivisiesse. Omalt poolt aitas kaasa ka Zwolle, kes suutis kümnepunktilise eduseisu kevade jooksul käest anda. Mõistagi see ei vähenda RKC saavutuse väärtust sugugi, sest Waalwijki punt pallis suurepärase kevadringi ning oli üldkokkuvõttes võitu kindlasti ka väärt. Eredaimalt säras Derk Boerrigter, keda peeti ka mulluse hooaja liiga parimaks mängijaks. Tõusu abil suudeti ka rahalist olukorda parandada. Samas siiski mängijatele suuremaid palganumbreid pakkuda pole võimalik, mis omalt poolt raskendab konkurentsivõimelise koosseisu kokku kraapimist. Teist aastat meeskonda tüüriv Ruud Brood on olukorraga juba harjunud ning abivalmite kohalike inimeste vabatahtlik töö on tuttavaks tulnud meetod igapäevastes rutiinides.

Juhtkonnas on suve jooksul toimunud muudatusi ning sellest tingitult ka kabinettidest on tähtsaid isikuid lahkunud. Tehniline juht Mohammed Allach läks KNVB-sse tööle ning samal ajal ka tegevdirektor Jeroen Goetzee teatas lahkumisest.

Mullu RKC sai palju tähelepanu enda sponsori poolt välja käidud ideega, kus värava kõrvale oli toodud spetsiaalne sponsori nimega varustatud vaip, mille peale mängijad täistabamuse järel üheskoos jooksid.

Uute täienduste leidmine on osutunud peadmurdavaks tööks, sest odavaid mängijaid tahavad ka paljud teised ning RKC-i kurvastuseks mullu liigast välja pudenenud Willem II noppis mitu mängijat otse nina alt. Suurimad probleemid on eeliinis, kus on üle elatud valusaimad kaotused. Praegused uued soetused on enamjaolt ”loodame parimat” -kategooriast pärinevad noorekesed. Loodetakse siiski selle peale, et augusti jooksul hakkab teistest meeskondadest kvaliteetsemaid ülearusteks osutunud mängumehi saadavile ilmuma ning et nendest keegi ehk haakub ka konksu otsa.

Väravapostide vahelt on lahkunud Ohad Levita, kes on asendatud Jeroen Zoetiga. Poolkaitsest on lahkunud tähtsad Tony Varela ja Hans Mulder ning ründeliinist kogu mullune hoogsaid võrku sahistanud kolmik Derk Boerrigter-Fred Benson-Donny de Groot (kokku 55 väravat!) ja asemele on muretsetud Karim Fachtali ja Furkan Alakmak.Cuco Martina on värske nimi kaitses.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Zoet – Bandjar, van Mossenveld, Ramos, van Peppen – Duits, Meijers, Braber – Bridji, Fachtali, Alakmak
Jälgi teda: Jeroen Zoet – PSVst saabunud nooruk, kes soovis tulla mängupraktikat koguma endise Oranje kiipri Ed de Goey valvsa pilgu alla, kes klubis väravavahte treenib.
Ennustus: nõnda viletsat hooaega, nagu 2009/10 nähti, enam ei korrata, kuid palju enamat ka loota pole – 17. koht.





Roda JC – Uus hingamine


Liiga lõunapoolseim tiim Roda on treener Harm van Veldhoveni juhendusel tõusmas igati arvestatavaks konkurendiks ka suurematele. Juba teist aastat avanes koht playoffides, kuigi Euroopa Liiga piletit lunastada siiski ei suudetud. Kuid meenutades, et veel kevadel 2009 klubi kadumine liigakaardilt oli üksnes juuksekarva kaugusel, siis tänapäeval edenetakse hoopis teises tempos. Kerkrades eksisteeriv punt on mänginud publikusõbralikku vutti ja väravavõrgud on sahisenud hoogsalt nii vastaste, kui ka enda puurivahi selja taga. Eelmisel hooajal meeskond pallis 10 mängu, milles löödi 5 või rohkem väravat. Lisaks sellele ka neljaväravalisi mänge oli hulganisti, ühtekokku kaheksa tükki.

Enamjaolt meeskond on algavaks hooajaks juba varakult kokku kombineeritud. Selle tööga tegelenud tehniline juht Martin van Geel lahkus küll ise suvel Feyenoordi, kuid soovis enda järglasele teatepulga võimalikult turvaliselt üle anda ning sedasi uuele mehele Gerard Wielaertile jäi üksnes mõningad viimased viimistlused täide viia.

Mängijate valdkonnas on liiklust toimunud omajagu. Kaitsest on lahkunud Pa-Modou Kah, Eric Addo ja Vincent Lachambre ja kapteniks kerkinud Davy de Fauw. Asemele on muretsetud Martijn Monteyne, Jagoš Vuković, Bart Biemans ja Leon Broekhof. Juba mullu laenul olnud kogenud Rob Wielaert (Gerardi vend) seevastu ostati püsivalt endale.

Twentesse lahkunud keskväljamootori Willem Janssen koha võtab üle Davy De Beule. Teised värsked mehed poolkaitses on Heraclesest saabunud ohtlik Mark-Jan Fledderus ja Ajaxis väiksesse rolli jäänud Mitchell Donald.

Viimasel kahel hooajal kokku 41 väravat ladunud Mads Junker saab eesliini kaaslasteks Hollandisse naasnud Adil Ramzi ja Sanharib Malki. Vitessest mullu laenutatud Wiljan Pluimi mängijaõigused on samuti endale saadud. Martin Skoubo ja Anouar Hadouir täiendavad lahkujate nimekirja.

Eeldatav algkoosseis (4-4-2): Tyton – Monteyne, Vuković, Wielaert, Hempte – Delorge, De Beule, Vormer, Fledderus – Ramzi, Junker
Jälgi teda: Przemysław Tytoń – liigas väravavahtide paremikku kerkinud poolakas Tytoń on äärmiselt stabiilne puurilukk , kes eksib hava.
Ennustus: jalule saadud meeskond on võimeline taaskord heaks hooajaks – 7. koht.





FC Twente – Las mina proovin siis ka


Meistritiitel jäi mullu ühe mängu kaugusele, kuid nii muidu hooaeg oli ligi täiuslik. Vitriini toodud Hollandi karikas ning õnnestunud visiit Euroopa Liigasse jätsid siiski fännidele hea maitse suhu. Viimasel kolmel aastal just Twente on olnud kõige näljasemalt tiitlijahil olnud ning tõenäoliselt haakunud esimeste hulka ka edaspidi. Seda paljunisti tänu sellele, et kõik väärtuslikuimad taustategurid on korras ja võetud riskid on kontrolli all püsinud. Klubi sooviks on olnud leida endale sobilik treener pikaajalisemaks projektiks, kuid paraku kolm viimast on paremate pakkumistega rabatud käest. Fred Rutten, Steve McClaren ja Michel Preud’homme näitasid kõik lühikese ajaga korraliku tulemuse ette , kuid nüüd on jälle aeg alustada uut seiklust.

Seekordse väljakutse võttis vastu Co Adriaanse, kes naaseb pikalt välismaal veedetud perioodilt jälle kodusesse Eredivisiesse. Olgugi, et tal on paljude arvestes olnud alati pisut raske iseloom, mehe maine on Hollandis endiselt kõrgel tasemel püsinud. Adriaanse käe all eesmärgiks on taastada Twente mängufilosoofia jälle ründevamaks.

Juuli alguses Twente kodustaadionil toimus tragöödia, mil laiendustöödel kokku varisenud katus nõudis kaks inimelu. Staadion on veel teadmata aja kasutuskõlbmatu, kuniks varisemise selgitustöö on valminud. Esimene mäng kodumurul on paigutatud kalendrisse 13. augustiks, kuid kus madin iseenesest toimub, on iseenesest veel lahtine. Kuid juba nüüd võib öelda, et majanduslik kahjum ulatub miljonitesse.

Koosseis on püsinud enamvähem muutumatuna. Theo Jansseni panust platsil on raske asendada, kuid nii imidži poolest mees eriti Twentesse ei sobinud. Asemele soetatud teine Janssen, kellel eesnimeks Willem, nii suur nimi vutimaastikul veel pole, kuid seevastu sobib justkui valatult Twente liikuvasse mängu ja on lisaks kõigele ka noorem ja motiveeritum. Kaitseliinis muutused on minimaalsed, sest laenul olnud Oguchi Onyewu on vahetunud Tim Cornelisse vastu. Eesliinis sõlmiti Manchester Citys ülearuseks jäänud John Guidettiga, kes siiski ei ilmunud meeskonda. Mehe agendi sõnul leping oli alusetu, kuna teda polnud kohal hetkel, mil see tehti. Lahendus leidus siiski üllatavalt kiirelt, seejärel kui mees oli Cityga lepingupikenduse teinud. Twente sai vaevatasuks miljon eurot – mehe eest, kes polnud kunagi klubis isegi mitte treeningule ilmunud.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Mihaylov – Rosales, Wisgerdof, Douglas, Tiendalli – Brama, Janssen, De Jong – Ruiz, Janko, Chadli
Jälgi teda: Luuk de Jong – Siemi väikevend, kes kerkis mullu liiga parimikku, avades talle samas ka Oranje koondiseuksed. Mitmekülgne ründaja, kes suudab mängida edukalt nii keskel, äärel, kui ka keskvälja ründavas rollis.
Ennustus: 3. - koht. Ajaxi peab paremaks tunnistama, kuid PSV-ga tuleb kõva rabelemine teise koha üle. Väiksed detailid kallutavad kaalukausi viimati mainitu kasuks.

[Blue Rock]

FC Utrecht – Raha välja ja kassa kinni


Utrecht näitas mullu kahte erinevat nägu. Hetkelised võiduseeriad ja ennekõike head esitused Euroopas jätsid endast eredaid mälestusi, kui jällegi kevadine vormilangus lõppes hiljem playoffidest eemale jäämisega. Ebastabiilsus ja nõrk hooaja teine pool tähendasid Tom du Chatinieri jaoks ametikoha kaotamist. Klubi sooviks on järjepidevalt Euroopas pallida ning nüüd seda eesmärki saabub täitma Erwin Koeman, kes on viimati Ungari koondist tüürinud. Abitreeneri rollis jätkab Jan Wouters, kes koos Koemaniga 1988. aastal EM-kulda Hollandile toomas olid.

Eelmisel hooajal jäädi majanduslikult korralikult miinustesse, misjärel klubi juhtkond reageeris kiirelt müües väravaküti Ricky van Wolfswinkeli Portugali. Tol hetkel polnud veel teada, et hiljem PSV nopib veel kaks meeskonna põhitegijat endale. Nüüd on siis vähemalt krõbisevat piisavalt, kuid sportlikult kaotati palju, sest kvaliteetsete asendajate leidmine koduselt turult ei õnnestunud. Seejärel suunati pilgud Skandinaaviasse, kust sõelale jäi kolm rootslast. Omanik Frank van Seumereni kommentaaridest on läbi paistnud arusaam, et miljonite investeerimine uutesse mängijatesse ei paku enam pinget, vaid uued staarid peavad ise klubis välja arenema.

Mulluse hooaja lõpu poole vasak äärekaitse Mihai Nesu vigastas end sedavõrd tõsiselt, et oli hetkeliselt kaelast allapoole halvatud. Hiljem tehtud operatsiooni järel algas tasapidi edenev paranemine ning praeguseks mees istub juba ratastoolis ja suudab seda enda parema käega liigutada. Vasak külg on endiselt tundetu, kuid juba niigi suur areng nõnda väikse aja jooksul teeb kahtlemata heameelt.

Teine puurilukk Khalid Sinouh jättis klubiga hüvasti. Kaitsest on omakorda lahkunud Tim Cornelisse ning asemele toodud rootslane Marcus Nilsson. Keskväljal on toimunud liigagi palju negatiivset muutust: Michael Silberbaueri leping sai läbi ja taanlane otsustas seda mitte pikendada, Kevin Strootman müüdi PSV-sse ning Barry Maguire lahkus VVV Venlosse. Johan Mårtensson on värske nimi poolkaitses. Van Wolfswinkeli saapaid hakkab täitma kolmas uus rootslane Alexander Gerndt.

Eeldatav algkoosseis (4-4-2): Vorm – van de Maarel, Wuytens, Nilsson, Zulllo – Mulenga, Lensky, Mårtensson, Oar - Duplan, Gerndt
Jälgi teda: Alexander Gerndt - Allsvenskanis mullu väravakuningaks kroonitud noormehele ennustatakse ilusat tulevikku.
Ennustus: nii tähtsaid mehi, kes suvel lahkusid, on turult raske leida. See annab tahes tahtmata tunda – 11. koht.





Vitesse – Rulett Gruusia moodi


Aastake on möödunud sellest, kui Vitesse uueks omanikuks saanud grusiin Merab Jordania alustas klubi renoveerimist uueks tulemiseks. Esimene hooaeg oli värvikirju, kuid tulemused siiski jätsid soovida. Mängijaid tuli ja lahkus, vahetati vahepeal ka treenerit ja sellegi poolest üleminekumängud jäid üksnes ühe värava kaugusele. Jordania lehvitas mängijaturul sedeleid, kuid veelgi rohkem panustati tingimuste parandamiseks ning sealhulgas uue seitsme väljakuga varustatud treeningukeskuse, mis täidab Euroopas tippstandardid, ehitamine on peagi algamas. Lisaks sellele staadionile on paigaldanud uus absoluutsesse eliiti kuuluv murukate. Noortele panustamine on samuti tähtis prioriteet edaspidistel aastatel.

Algaval hooajal on eesmärgiks astuda korralik samm edasi ning võidelda välja koht Euroopasse. See on pikemas perspektiivis üksnes vahe-eesmärgiks, sest juba saabudes Jordania lubas kevadeks 2013 meistritiitli Arnhemi tuua.

Oodati juuni lõpuni, kuniks langetati otsus, et treeneripostil esimesi samme astunud Albert Ferreri käe all uut hooaega ei alustata. Uue lootsi soetamine paisus nädalapikkuseks seebiooperiks, enne kui mullu ADO Den Haagi sensatsiooniliselt juhendanud John van den Brom lõpuks Vitesse omaks sai.

Uute mängijate leidmine on osutunud võrdlemisi keeruliseks. Liigne viivitamine asjaga ning teiste teadmine, et Vitessel on nüüd rikas kommionu, on kergitanud hinnad soolasteks. Klubi õnneks soovitud 5-6 uue mehe leidmisega aega on veel augusti lõpuni. Iseasi, kuidas ja kui kiirelt hilised täiendused meeskonda sulanduvad.

Väravasse on soetatud Eesti poiss Marko Meerits, kellele on pakkuda esialgu varuväravavahi roll. Flamingos noortemeeskonnast muretseti kaitsesse tulevikku silmas pidades 19-aastased kaksikud Anderson ja Alex. Lisaks kaitseliini otsitakse veel omajagu täiendusi kvaliteedi parandamiseks, olgugi et lahkujate nimekirjas on hetkel üksnes mullu laenul viibinud Slobodan Rajković.

Kui kord kaitses on asjad suhteliselt lahtised, siis veelgi lahtisemad on nad meeskonna poolkaitses. Koguni seitse meest on välja kihutatud ning asemele pole saabunud kedagi. Ennekõike Ismail Aissati, Dalibor Stevanovici ja Marti Riverola näol kadus ka hulganisti kreatiivsust.

Eeldatav algkoosseis (4-4-2?, 4-3-3?): koosneb hetkel enamjaolt küsimärkidest, kuna suurimad täiendused on alles saabumas.
Jälgi teda: John van den Brom - enamuse mängijakarjäärist Arnhemis veetnud ja klubi kõikide aegade väravamasin üritab nüüd treenerina ennast ajalooraamatutesse kirjutada. Omaniku suured ambitsioonid siiski tähendavad seda, et kui tulemused ei meeldi, treeneripost muutub kiirelt tuuliseks.
Ennustus: koha ennustamine on raske, kuid hetkel jalul oleva koosseisuga midagi erilist oodata ei tasu. Võimalikud head ostud turult suudaksid väljavaateid mõnevõrra parandada. Sellegi poolest TOP 10-sse jõudmisega on nii ja naa – hetkeseisuga 12. koht.





VVV-Venlo – Eksootiliste pärlite maaletooja


Üleminekumängude järel napilt koha kõrgliigas säilitanud VVV pallib uuel hooaejal Glen de Boecki käe all. De Boeck oli juba jaanuaris Venlo pundi huviorbiidis, kuid belglane soovis alustada uut projekti algusest peale. Värske loots tuntakse eelkõige treenerina, kes panustab kõvale trennile. Algavaks hooajaks meeskond peaks olema vähemalt füüsiliselt heas vormis olles sealhulgas ka neljatunnilste treeningsessioonidega tutvust teinud. Iseasi, kuivõrd mõistlikuks selline hooajaeelne higivalamine pikemas perspektiivis kujuneb.

Suvel saadi Venlo linnalt häid uudiseid, kui linnavalitsuse härrad andsid korraliku rahalisesüsti uue staadioni ehitamiseks. Juba aastaid plaanides olnud ettevõtmine saab sedasi viimaks hoo sisse. Kopp lüüakse maasse järgmise aasta alguses ning uhiuus areen peaks valmima suveks 2013. Uus staadion on igati vajalik, sest praegune on tingimuste poolest üks arktilisemaid. Samas ka sissetulekute valguses see oleks märkimisväärseks boonuseks ja võimaldaks eelarve kergitamist mitme miljoni võrra. See omakorda annaks paremaks eeldused tõusta püsivalt tabeli keskmikku.

Mängijate sektoril on toimunud palju muudatusi jakõige märkimisväärsem nende juures on see, et kui varasematel aastatel on ohtralt laenule võtmisega, siis sel korral on panustatud tasuta turul liikuvate pallurite kinnitamiseks. Asja taustal on see, et sedasi võimalikud head leiud püsiksid klubis pisut kauem, kui ühe hooaja võrra. Keskväljale on värsket verd saadud küllaga, kuid kaitse- ja ründeliinidesse oodatakse veel täiendusi. Varasematel aastatel nähtud koostöö FC Portoga on seevastu vaikselt kokku kuivamas, sest korralikke mängumehi pole sealt saadud. VVV on selle asemel rõhku pannud eksootilistematesse kohtadesse (à la Jaapan ja Nigeeria), kust on juba ka mõningaid arvestatavaid mängumehi leitud.

Eeldatav algkoosseis (4-3-3): Gentenaar – Timisela. Yoshida, de Regt, Fleuren – Maguire, Meeuwis, Cullen – Musa, Uchebo, Wildschut
Jälgi teda: Barry Maguire – nii Hollandi, kui ka Iiri verega täidetud keskväljamees saabus Utrechtist, kus ta roll liiga väikseks jäi. Oskust ja andekust piisab ning mõnevõrra väiksemas Venlos see peaks paremini esile tulema.
Ennustus: suured tähed puuduvad, kuid Eredivise mõõdupuu järgi igati stabiilne koosseis annab eeldused positiivseks hooajaks – 14. koht.

[midfielder]

Suurepärane eelvaade Blue Rockilt nagu alati.

Omapoolse nägemuse üllitan ilmselt reedel kui aega jagub ning toon välja ka enda ennustuse.

Mööduval nädalal oli veel paar olulist sündmust Hollandi vutis, mida tasuks mainida.

Eile siis loositi 2014 mm valikgrupp ja Oranje opponentideks loositi Türgi, Rumeenia, Ungari, Eesti ja Andorra.

Esmapilgul üsna eklektiline kooslus, kuid samas kindlasti Türgi eesotsas Hiddinkiga ja Rumeenia on suurimad ohud. Samas kui oma tavapärane tase välja mängitakse, siis ei tohiks siiski esikohas kahtlust tekkida.

Madjaritega sai just madistatud ning kaks võitu võetud, seevastu Eesti ja Andorra ilmselt on lihtsaimad vastased kuigi kergelt ei saa midagi võtta.

Eiel õhtul mängiti välja ka Johan Cruyff Schaal ehk superkarikas Amsterdamis kus teist aastat järjest pallisid Ajax ning Twente. Ja nii nagu muiste viis Tukkersite punt trofee omale vitriini hoiule. Täpsed olid Marc Janko penaltist ja Bryan Ruiz ning Ajaxi poolt Toby Alderweireld.

Vaatamata Twente kapteni ja liidri Theo Jansseni liikumisele just Ajaxisse paistab Enschede punt olema endiselt kvaliteetne ja seda taas uue peatreeneri käe all. Viimase kolme hooaja jooksul pole Joop Munstermani taktikepi all Twente allalpoole teisest pjedestaalikohast kunagi langenud, mis teeb nendest selle perioodi edukaima madalmaade vutisatsi.

Nädal sees pidasid kolm klubi oma eurosarja mänge. CL non champions route raames kolmanda eelringi avakohtumises alistas Twente Vitesse Gelredomel rumeenlaste Vaslui 2:0. Europa League kolmanda eelringi avamängudes alistas AZ kodus tsehhide Jabloneci 2:0kuid pea kolme dekaadi tagant taas euroopasse pääenud ADO Den Haag alistus mannetult võõrsil Omonia Nicosiale, mis just ülemäära võimalusi Maurice Steijni juhendatavale pundile ei jäta. Mitme juhtiva palluri ja peatreeneri van der Bromi lahkumine on Haagi pundi viinud oma tasemelt nende tavapärasele tasemele, mis on kuskil teise kümne alguses ning sellele vastav mängu kvaliteet on ka euroopas selle ilmekaks kinnituseks. Usun Groningen või Utrecht oleks oluliselt tõsisemad tegijad EL-s ning Küprose pundile vaevalt alistunuks, kuid omapärane play-off süsteem viimase eurokoha selgitamiseks toob juba mitmendat aastat järjest kaasa olukorra kus pika hooaja raames edukamad pundid ei saa seda piletit paari play-off mängu tõttu,mis ei kipu õnnestuma.

[midfielder]

Uue kampaania lävepakul toon välja ka omapoolsed mõtted kuidas ja millises suunas Eredivisie tuleval hooajal välja nägema hakkab.

Ennustuse pingerea koostan kohapõhiselt nagu varasematelgi hooaegadel ning peatun mõnevõrra ka kõikide satside olulisematel figuuridel, kes siis sõltuvalt klubist võivad lisaks mängijatele olla ka administratiivsest korpusest.

Üleminekuturul oli tehtud eilse seisuga tehinguid koguväärtuses 70 miljonit eurot, millest ca veerand on kulutanud PSV (18 miljonit). Augustikuise akna avatuks olemise jooksul see arv kindlasti märkimisväärselt suureneb ja ei imesta kui koguväärtus küünib 100 miljoni euro piirini.

Miteid aastaid on Hollandi vutimaastikul spekuleeritud Eredivisie suuruse üle, st kas mitte just väga suure riigi puhul ei võiks optimaalne arv kõrgliigas olla kahe satsi võrra väiksem nagu näiteks naaberriigis Belgias või UEFA rankingus konkureerivate riikide puhul nagu Portugal, Venemaa, Ukraina. Seda enam, et kaks viimast riiki ju kordi suuremad ja materjali peaks nagu jaguma, kuid ometi on kiivalt jäädud 16 pundi juurde.

Taoline mudel oleks ka kvalitatiivselt mõtekas, kuna kaks kõige pisema eelarvega satsi-RKC Waalwijk ja Excelsior on sedavõrd kehva mängijamaterjaliga, mis ei luba neil isegi üleminekumängudest ülevalpool tsoonis lõpetada. Kui liiga koosneks 16 klubist oleks tase ühtlasem ja kompaktsem. Ka eeldatavalt 15 ja 16 punt ehk VVV Venlo ja De Graafschap ei oma just tõsiseltvõetavat selektsiooni, et kasvõi üritada Euroopa League play-off kohta (minimaalselt 8 hulka tulek), kuid näiteks Jupiler Leagus pallivad sellised klassikalised Eredivisie klubid nagu Willem II ja Sparta Rotterdam. Nende puntide positsioon ja eelarve lubaks eelpool kahega võrreldes ehk konkurentsivõimelisemat heitlust, kuid hetke seisuga peavad nad aste madalamal pallima.

Igatahes liiga arvuline vähendamine oleks igati tervitatav ja üldisele tasemele tervistav, kuid eelkõige on sellele vastu olnud klubide juhid, kes kaotaks selle võrra reklaami ja teleraha vähemate arvu mängude kaotsi mineku tõttu.

Nüüd aga eelvaate juurde. Klubide juures toon esmakordselt välja ka käesoleva hooaja eelarved, mida oleks ehk huvitav jälgida, et millistes raamides satsid peavad finantsiliselt opereerima.


1. Ajax (eelarve 62 miljonit eurot)

Pärast seitsmeaastast pausi jõudis liigavõitu tähistav kandik taaskord pealinna klubi auhinnakappi.
Kuigi hooaega tervikuna võttes polnud puna-valgete vorm just see kõige teravam, siis otsustavatel hetkedel suudeti omavõrmikõver nõnda üles suunata, et alles viimase vooruga murti tabeli tippu.

Luis Suareze lahkumine jätab Godenzoneni tegemistesse kindlasti märkimisväärse augu, kuid juba kevadringis suudeti tema lahkumist nõnda kompenseerida, et akadeemiast põhisatsi ülendatud Ebecilio, Özbiliz ja Boilesen olid poisid, kes näitasid igati küpset mängu ning kuidagi ei saa nende panust viimaste voorude heades esitustes alahinnat, mis omakorda tiitlivõidule kaasa aitasid.

Suvel on De Boer tiimi kaasanud mitmeid uusi nägusid, kelledest märkimisväärset rolli hakkavad ehk mängima AZ-st soetatud islandlasest ründetuus Sightorsson, Jupiler League eelmise hooaja üks parimaid Derk Borrighter ning Twente vaimne liider Theo Janssen. Lõuna-Aafrika parimaks nooreks palluriks ristitud Thulani Serenoning noore Belgia talendi Mats Ritsi roll saab samuti olema oluline, kuid ilmselt päris stabiilselt nad algelftali ei hakka kuuluma.

Probleemse ründaja Mounir El Hamdaoui saatus on endiselt lahtine, kuigi PSV on tõsiselt kaalumas tema soetamist. Väidetavalt olevat reede õhtul ka pakkumine tehtud kuid peale seda on endiselt vaikus ning pole välistatud, et mehe saatus selgub alles 31 augustil ehk viimasel üleminekuakna päeval.

Lahkujate nimekirjas troonib veel Stekelenburg, kes siis iidsesse linna siirdumas. Venemaa miljonite järele läks Demy De Zeeuw ning pole välistatud veel Vertongheni ja van der Wieli lahkumine, mis kindlasti tugeva augu koosseisule jätaks. Kuid tervikuna on pealinna punt siiski kvaliteetselt ka back up-idena mehitatud, mis peaks hooaega pikkust ja mängudegraafikut silmas pidades tagama stabiilse esituse kõigi 9 kuu vältel.


2. PSV (eelarve 64 miljonit eurot)

Kolmas järjestikune aasta ilma Champions League jalgpallita viisid klubi rahalised seisud sinnamaale, et suvel paluti finantsilist abi Eindhoveni linnavalitsusest, kes ostsis 48 miljoni euroga ära Philips Stadioni aluse maa ning treeningkompleksi ning annab selle 30 aastaks klubile rendile, kusjuures PSV peab iga aasta tasuma 2,5 miljonit eurot linnakassasse.

Taoline tehing pole Hollandi vutimaastikul midagi erakordset, pigem oli Eindhoveni punt üks viimaseid kes selle võimaluse ära kasutas. Samas kolme suvise suurtehingu katmiseks ei kasutatud üldse seda raha, vaid võeti see vanade üleminekute reservidest.

Strootam-Mertens-Wijnaldum. See maagiline kolmik käis Hollandi vutimeediast lugematuid kordi läbi ning pidades silmas 18 euromiljoni kulutamist nende kolme talendika palluri peale, oli see ka piisavalt põhjendatud.

Talvel lahkunud Afellay asemele oli vaja sobivat keskvälja juhtu vaja, kuid ometi on juba tegelikult nr 10 kohal pallimiseks Boerenil olemas Ola Toivonen, kes sai nüüd kõva konkurendi Feyenoordi talendi Georginio Wijnaldumi näol. Dries Merten hakkab asendama Venemaa miljonite jahile läinud Balasz Dszudszakit ning Oranjes oma debüüdi teinud ja Brasiilia vastu eriti oma hinnalipikut tõstnud Kevin Strootmani nähakse Engelaari asendusena ehkki Orlando on veel meeskonnas täitsa olemas kuid kõrge palganumbri tõttu soovitakse temast siis enne 31 augusti vabaneda.

Puna-valge triibuliste suurima murelaps on endiselt kaitseliin ehkki mullusel hooajal lasti vaid neli palli endale rohkme kui meister Ajax kuid eelkõige kvaliteet ja stabiilsus hooaja lõikes on tugev konarus. Paremkaitses pole Manolev ja keskkaitses Marcelo näidanud päris Hollandi tipule kohast mängu ja Rutteni spiikidest tulenevalt on need kaks positsiooni mehitamiseks üleval ning lisaks soovitakse kindlasti hankida tipuründaja, mis Reisi vigastuse järel ja nüüd vabaagendi staatuses olevana ikkagi oluline kitsaskoht. Vajadusel võib seda mängida ja Toivonen, kuid puhast spitsi on vaja Rutteni mudeli välja mängimiseks. El Hamdaoui on üks valikutest, keda soovitakse Eindhovenis näha kuid samas tema probleemne iseloom ja mitte just korralik praktika eelneval hooajal võib teatud miinuspunkte tuua. Teine nimi, keda meedia on PSV-ga paari pannud sel kohal on Groningeni sloveenist ründetäkk Tim Matavz, kelle hinnalipik võib ulatuda ca 6-7 miljonini.

Selle krabiseva tekitamiseks võidakse veel kaaluda lisaks Engelaari müügile ja Bakkali müüki, kuid pole välistatud, et vanadest üleminekutest saadud raha katab ka selle võimaliku ostu finantseerimise.

Kindlasti on ambitsiooniks esikoht ja CL grupifaas kuid eelkõige kaitseliini teatav ebastabiilsus võib õlekõrra anda Ajaxile, kuid kui kuu lõpuks saadakse 3 head täiendust, siis pole välistatud ka tiitlile pallimine, kuid tänase päeva seisuga on päevakorral vast CL eelring.


3. FC Twente (eelarve 45 miljonit eurot)

Viimase kolme aasta edukaim Hollandi punt liigahooaegu silmas pidades kaotas kaks oma olulist panustajat. Peatreeneri pingilt lahkus Michel Preud´Homme Katari naftamiljonite järele ning klubi kapten ja vaimne liider Theo Janssen liikus pärast kolme väga edukat aastat Ensches Ajaxisse uute väljakutsete järele.

Nii nagu möödunud hooaja järelgi on paari kao tõttu meeskond siiski endiselt tasemel ja uueks lootsiks hangitud Co Adriaanse ning Jansseni asemele hangitud tema nimekaim Willem peaks siiski nivood suhteliselt sarnasel tasemel hoidma. Kuigi Willem Jansseni võimekus just mänguväliselt meeskonda innustada on natuke küsitav.

Alles on teine meeskonna liider Bryan Ruiz, kelle teenetest küll Benfica väidetavalt huvitet oli kuid reaalse tehinguni asi ei läinud, mis ei välista uute kosilaste tekkimist ja seda põhjustatult superkarika võiduvärava valguses.

Hiljuti sõlmiti leping talendika keskvälja palluri Steven Berghuisiga, kes klubi enda noortesüsteemist läbi käinud. Lisaks on meeskonnas endiselt kvaliteeti piisavalt,et kasvõi kõige kõrgema koha eest pallida, kuid kogu pikka hooaega silmas pidades jääb see napi kraadi võrra siiski PSV ja Ajaxi võimsusele natuke alla ning eelkõige just pingilt sekkuvate mängijate kvaliteet jääb mõnevõrra eelpool nimetatud kahele suurima eelarvega klubile alla.

Juhul kui suve lõikes pikalt räägitud Leroy Feri hankimine Feyenoordist õnnestub on see kindlasti oluline täiendus keskväljale Theost mõnevõrra tühjaks jäänud kohale.

Kuna juulis Grolsch Vestel toimunud staadioni rekonstrueerimistööde käigus toimus õnnetus, mille tõttu üks tribüünipool kokku kukkus, siis hooaja esimesed kodumängud peavad Tukkersid naaber maakonna Gelderlandi linna Arnhemi klubi Vitesse kodustaadionil Gelredomel.

[midfielder]

4. AZ (eelarve 25 miljonit eurot)

Pärast kuldset hooaega 2008-2009 ja sellele järgneval hooajal finantsilise kollapsi ilmsiks tulekut pole Alkmaari punt enam kirkamate medalite eest pallimas ja ega seda ole loota ka uuel hooajal.

Mitme olulise põhimehe lahkumine (Moreno, Schaars, Sightorsson, vahetusmees Pelle) või oodatava lahkumise (Romero) valguses on märkimisväärsete täiendustena sisse toodud vaid Villarealis pingiotsal valdavalt istmikku kulutanud Jozy Altidore. Lisaks võib mainida VVV Venlost hangitud teise ründaja Ruud Boymansi värbamist, mis võib isegi laias plaanis edukamaks ostuks osutuda kui tema USA mängija soetus, kes Euroopa pinnal pole suurt midagi suutnud näidata olles Villarealist välja laenutades ka mitmes teises liigas tegev.

Rahaline kehvus mis sai alguse endise juhtmehe Dirk Scheringa juhtimisel tehtud vigadest DSB Pangaga on jätnud pika ja sügava jälje kogu juustulinna klubi majandamisele veel tänasel päevalgi.

Samas on Gertjan Verbeeki näol olemas treener, kes oskab ja suudab just mõnevõrra väiksemaid tiime motiveerida ja juhtida sedavõrd, et nendest maksimum välja pigistada. Seda on ta näidanud nii Heerenveeni, Heraclese kui nüüd AZ eesotsas olles. Vaid Feyenoordis ei suutnud vajalikku musklit näidata ja ukse näitamine oli kiire tulema.

Kui mitmed vajalikud põhimehed meeskonda jäävad (Romero, Moisander, Maartens, Gudmunsson), siis võib oodata ja loota eelmise hooaja tulemuse kordamist ehkki tõsist konkurentsi võivad pakkuda ka Utrecht, uue lootsi saanud Feyenoord ja Groningen.


5. FC Groningen (eelarve 17,1 miljonit eurot)

Eelmisel hooajal ülinapilt viimasest Euroopa Liiga kohast vaid läbi penaltite ilma jäänud kõige põhjapoolseim Eredivisie sats otsib uuel hooajal täpset sama mudelit, mis võimaldaks põhihooaja viienda kohaga lõpetada. Kuna 2012-2013 saab Holland tagasi ühe lisakoha mis kehvade tulemuste tõttu see hooaeg kaduma läks, siis pole võimatu, et viies positsioon tabelis võib tähendada otsepiletit Euroopasse kui esinelik saab niigi kohad eurosarja ning kui karikavõitja või finalistid satuvad olems samuti esinelikust. Siis piisaks viinedast platsdarmist, et ilma tülikate play-off mängudeta peaks higi valama.

Juba eelmisel hooajal suutsid rohelised Pieter Huistra käe all näidata impressiivset mängu, mis neid päris pika osa hooajast täitsa reaalselt esinelikus hoidis, vaid viimaste kuude maruline spurt AZ poolt langetas Euroborgi pundi koha võrra allapoole ja play-off mängude thrilleris oldi sunnitus alistuma penaltiseerias ADO-le.

Kuigi kaks olulist kaitseliini meest Stenman ja Granquist on lahkunud parematele jahimaadele, siis asemele soetati kogenud NAC-i keskkaitse tugitala Kees Kwakman ja noor rootsi talent Emil Johansson. Seega jätkab põhjas asuv klubi oma sidemeid Skandinaaviaga soetades sealt uusi mängijaid, kellede osas neil viimastel aastatel üsna hea nina on olnud.

Kaks meest, kellede panus eelmise hooaja edus oli märkmisväärne on kaks serbo-horvaati-ründaja sloveen Tim Matavz ja keskpoolik serblane Dusan Tadic. Nende meeste panusest ja võimalikust meeskonda jäämisest sõltub paljuski Groningeni saatus, kuid kui Matavz eelkõige jääb ja PSV ei suuda vajalikku summat leida tema soetamiseks, siis ei näe mina mingeid takistusi, miks ei võidaks korrata möödunud aasta saavutust põhihooaja raames .


6. Feyenoord (eelarve 38 miljonit eurot)

Traditsioonilise -suure kolmiku- liikmena on sadamalinna suurklubi viimastel hooaegadel taandunud väga keskpäraseks jõuks, kellele eelmine hooaeg oli nõndakehva, et ei suudetud isegi top 8 hulka kvalifitseerida. Ime oli see, et Mario Been, kes juba hooaja esimeses pooles ohjad täiesti käest lasi, nõnda kaua juhtkonna poolt tolereeritud oli. Viimane karikas sinna tilkus muidugi kosmaarse kümneväravalise sauna järel PSV-lt.

Terve möödunud hooaja ei suudetud märkimisväärselt tabelis tõusta ning olid perioodid kui juba play-off tsoon väljakukkumiseks oli lähemal kui play-off positsioon viimase Euroopa Liiga pileti jaoks.

Ometi suudeti nõndapalju end mobiliseerida et ohutsoonist pääseti.

See, mis jäi tegemata mööduval hooajal administratsiooni poolt, tegi ära Been ise, lahkudes peatreeneri kohalt kuna kaotas selgelt oma autoriteedi ja lugupidamise selektsioonis. Kuigi ajastus polnud just parim, leiti kiiresti väärikas asendaja, kelleks osutus klubis mängijana ka pallinud Ronald Koeman.

Mängijate sektoril olid suurimad kaod vaieldamatult Luc Castaignose lahkumine Inter Milanosse ja ehk eelmise kampaania parima Het Legioni paluri Georginio Wijnaldumi üleminek PSV-sse. Ometi olid need tehingud vajalikud klubi rahakassaale, mis juba aastaid üsna tühjake kipub olema. Staatus suure kolmiku liikmena on pigem sõnakõlks kui reaalsus, kus Feyenoordi koha on võimsalt üle võtnud Twente.

Seebiooper käib veel ühe olulise palluri tuleviku üle juba terve suve läbi. Nimelt Leroy Fer on andnud selge signaali, et ootab väljakutseid mujalt kui De Kuipil, kuid Twente huvi ja pakkumised pole rahuldanud administratsiooni ootusi nõutava summa osas ja seetõttu tehing on katki jäänud. Samas pole selle toimumise tõenäosus sugugi välistatud augusti viimastel päevadel millal varemgi suurelt reklaamitud ja turujutu tasemel üleminekud viimasel minutil reaalsuseks saanud.

Olulistest täiendustest saab mainida farmklubist Excelsiorist soetatud Guyon Ferndandez ning laenult tagasi tulev El Ahmadi. Samas on endiselt meeskonnas piisavalt kohalikku talenti kasvõi Biseswari, Mokotjo või de Vrij näol kes võivad pallida top 6 kohtadele.


7. SC Heerenveen (eelarve 27,2 miljonit eurot)

Friisi uhkuse jaoks möödus eelmine hooaeg üsnagi nutuselt. Eemale jäädi koguni play-off mängudest Euroopa Liiga viimase pileti jagamisel. Ron Jansi juhtimisel oleks võinud natuke enamat oodata kuid mehe liigselt otsekohene iseloom ja treenerimetoodika viis paari olulise palluriga konflikti, mis halvendas ka meeskonna sisekliimat.

Kuigi märkimisväärseid uuendusi pole Abe Lenstra staadionil tehtud, siis lahkujatest oli tuntav kaotus Grindheimi lahkumine, vähemal määral ka Väyryeni oma. Samas on laenult tagasi El-Akchaoui ja Roorda ning minu silmis kogu liiga üks perspektiivikamaid ründekolmikuid-Narsingh ja Assaidi äärtel ning Bas Dost tipuründaja kohal.

Marokolane Assaidi oli päris pikka aega tõsine kandidaat PSV vasak äärepooliku kohale asendamaks Venemaale lahkunud Balasz Dszudszaki. Ometi viimasel hetkel langes liisk Utrechti Dries Mertensi jaoks. Samuti on tuntava potensiaaliga Narsingh, kelle väle liikumine ja driblamisoskused on paljudele opponentidele eelmisel hooajal peavalu tekitanud. Dosti näol on friisi uhkusel olemas mees kes pallid võrku peaks lööma. Peale untsu läinud talvist üleminekut Ajaxisse on mees olnud suvel ka mõnda aega PSV spitsi kohale üks mitmetest kandidaatidest ehkki mitte päris sellisel määral kui EL Ham või Matavz.

Kaitseliinis on leida pesrpektiivikas Jeffrey Gouweleeuw ning endiselt jätkab sini-valgete särgis klubi üks talismane Roy Beerens, kelle vastu oli suur huvi AZ-l ning ma ei välistaks et augusti lõpuks on mees uutele jahimaadele liikunud, sedavõrd kvaliteetne täiendus oleks ta ükskõik millisel esikuuiku pundile.

Tähelepanuväärne on ka friisi satsi fännide toetus oma lemmikutele. Linnas kus elab vaid Pärnu linna jagu elanikke, mahutab Abe Lenstra 26,800 huvilist ning kõik kodumängud on pidevalt välja müüdud. Seega rohkme kui pool linna elanikkonnast asub üle kahe nädala vaid väga kitsal territooriumil selg selja vastu külg külje vastu. Sümpaatne on ka iga enne kodumängu friisi hümni laulmine mis annaks nagu märku, et ollakse mõnevõrra erinevad suuremast Hollandist ja hoitakse oma eripära igati elujõus.

8 koht on saavutatav kuid eeldused võiks olla ka 1-2 kohta eespool ning täpselt samavõrra tagapool, kuid esikümnest väljajäämine oleks ikkagi tõsine üllatus.

[midfielder]

8. Roda JC (eelarve 12 miljonit eurot)

Limburgi pundi edu eelmisel hooajal (6 koht terve hooaja raames) oli märk sellest, et Kerkrade satsil on potensiaali ka uue kampaania eel tõsiselt vähemalt Euroopa Liiga pileti heitlusse sekkuda. Viimaste aastate edu on märk eelkõige meeskonna sisese kliima paranemisest ja stabiliseerumisest. Kahe aasta eest reaalselt meeskonna eksistentsi kahtluse alla sättimine ja koos teise Limburgi maakonna klubi Sittard Fortunaga loodud plaan ühinemisest FC Limburgi nimeliseks klubiks on lõplikult kalevi alla pandud ehkki juba 90 datest on peetud plaane ühise klubi loomiseks veel kahe Limburgi klubi -MVV Maastrichti ja hetkel samuti Eredivisies palliva VVV Venloga.

Olulisteks lahkujateks on vaieldamatult Willem Janssen keskväljalt kes läks Twentesse asendama oma nimekaim Theo-d. Anour Hadourir, kes Alemannia Aachenni siirdus ning kaitseliinist Pa Madou Kah ja Vincent Lachambre.

Uute meestena on lisaväärtust andmas Adil Ramzi, kes taas klubis tagasi, Mitchell Donald Ajaxist ning Mark Jan Fledderus Heraclesest ja PSV-st laenuatud Jagos Vukovic.

Parkstad Limburgi staadionil leidub piisavalt kvaliteeti ka olemasoleva selektsiooni näol kasvõi liiga ühe parima kiipri poolaka Tytoni,talendika keskvälja sõduri Ruud Vormeri ja taanlasest ründaja Mads Junkeri näol, et play-off koht hooaja lõpuks välja mängida. Parema esituse ja ka õnne olemasolu korral pole sugugi välistatud ka lõpuks Euroopasse naasmine, millest juba pikemat aega eemal on oldud.

9. Heracles Almelo (eelarve 9 miljonit eurot)

Liigas ainsana kunstmurul palliv Ojerisseli provintsi sats oli mööduva hooaja üks positiivsemaid üllatajaid. Üsna tagasihoidliku eelarvega klubi suutis end esmakordselt pärast play-off süsteemi kasutuselevõttu Euroopa Liiga pileti tarbeks sinna koha välja mängida. Seekord osutus see veel ületamatuks, kuid kuna tõeliselt kvaliteetsetest palluritest kaotati kogenud Marc Jan Fledderus siis ei näe põhjust miks uue kampaania raames musta-valged taaskord sinna faasi ei peaks järgmise aasta mais kvalifitseeruma. Uutest tulijatest võib vast mainida arvestatava mängijana Luis Pedrot, kes esiliiga Gi Ahead Eaglesist soetati.

Samas on endiselt koosluses tasemel pallureid Overtoomi, Evertoni, Quansahi, Armenterose ja Vejinovici näol, kes igati Eredivisie keskmike tasemel ning kui lisada klubisse taaskord naasnud peatreener Peter Bosz, kelle käe all 2005 üldse kõrgemasse liigasse maanduti, on olemas igati arvestatav selektsioon võitlemaks täpselt sama positsiooni eest mida 2010-2011 hooajal suudeti välja mängida ehk 8. Kuid Feyenoordi ja Heerenveeni madalseis eelmise hooajaga võrreldes saab vastupidise suuna ja tuleb kaks kohta madalamal platvormil ilmselt lõpetada.

10. FC Utrecht (eelarve 16,5 miljonit eurot)

Selle suvega kõige valusamalt oma tugisambaid müünud Utreg läheb uuele hooajal vastu räsitud ja mõnevõrra pärsitud motivatsiooniga. Van Wolfswinkeli, Mertensi ja Strootmani müügid täitsid küll kenasti kassat kuid sportlikust aspektist on nendele võrdväärseid täiendusi leida üsna problemaatiline. Lisaks liikus varukiiper Khalid Sinouh analoogselt Mertsensile ja Strootmanile Eindhoveni klubisse. Pole sugugi välistatud ka esiväravavahi Michael Vormi lahkumine, kelle teenete vastu on suvel juba huvi tuntud.

Kolme sissetoodud rootslase , ründaja Gerndti, kaistja Nilssoni ja keskväljamehe Martenssonile lisaks hangiti Paraguay koondise varuväravavaht Fernandez, kuid kas nende nelja võimalik panus saab olema lahkunutega võrdväärne, on iseküsimus.

Treeneripingil tehti samuti oluline vangerdus kui ebaõnnestunud (eelmine hooaeg 9) Ton de Chatinieeri vahetas välja vahepeale Ungari koondise tüüri eesotsas olnud Erwin Koeman. Nooremast Koemanist oodatakse klubi administrasiooni poolt kindlasti kohta minimaalselt top 8 hulgas, et tagada võimalus pallida Euroopa Liiga viimase pileti eest, kuid kas kolme üliolulise palluri lahkumine ja halvemal juhul veel Vormist ilmajäämine on piisavalt tugev kooslus et seda ülasannet täita, on küsimärke tekitav. Esikümne koht peaks siiski olema realistlikult täidetav kui veel suudetakse suvistest müükidest saadud euromiljoneid luftitada, kuid võimalik et see läheb osaliselt ka majanduslike kehvade tulemuste tõttu kulude katteks.

11. NEC (eelarve 10,7 miljonit eurot)

Senine peatreener Wiljan Vloet asus mõnevõrra ootamatult tagasi oma kunagise tööandja Sparta Rotterdami lootsi kohale. Asemele toodi Excelsioriga eelmisel hooajal korralikke esitusi teinud talendikas Alex Pastoor. Treenerite staabist,keda kokku neli, võib leida ka muuseas Hollandi koondise kõigi aegade edukaima väravalööja Patrick Kluiverti, kes just Nijmegenis enda võimeid tahab proovile panna.

Kolme aasta eest Euroopa Liigasse kvalifitseerinud NEC loodab uue treeneri ameti ajal ehk eelmise klubi legendi Mario Beeni tulemuste kordamist, kui 2009 jõuti EL-s koguni 32 hulka alistades muuhulgas grupifaasis Spartak Moskva ja Udinese Calcio.

Kõik võimalused olemasoleva selektsiooni näol on vähemalt 8 hulka kvalifitseerumiseks olemas ehkki eelmise hooaja suurim top scorer ja ühtlasi kogu liiga parim väravakütt Björn Vleminckx lahkus kodumaale Club Brugesse. Samasse klubisse liikus veel üks oluline lüli keskväljalt taanlane Niki Zimling.Belgiasse leidis uue maabumiskoha ka Thomas Chatelle, nimelt Anderlechti. Kaks nime võib veel lahkujatest välja tuua, kes idapoolse naabri klubides eeloleval hooajal pallima hakkavad-Lorenzo Davids ja Bas Sibum.

Uutest tulijatest on märkimisväärsed vast kolm nime-kaks meest neist laenule saadetuna-Nick van der Velden AZ-st ja PSV-st ründaja Stef Nijland , kellest loodetakse Vleminckxi asendaja ning Volendamist saadud Melvin Platje, kes Eredivisie tasandil on varasemalt korralikku mängu näidanud. Potensiaali kindlasti kunagises Groningeni palluris kindlasti on kuna Eindhovenis on mehe võimalused kasvõi vahetusest sekkuda üsna minimalistlikud, samas turvaline tabeli keskmik NEC on just selline sats, kus endale mänguminuteid koguda ja stabiilselt põhikoosseisu pääseda.

Lisaks on endiselt klubis olemas väga tähtsad lülid nagu talendikas vv Jesper Cillesen, kellele küll Premier League uustulnuk Swansea on silma peale pannud ning keskväljal kaks äärmiselt tegusat mängjijat-John Goossens ning eriti taanlasest mängujuht Lasse Schone, kelle peale ihuvad hammast ka mitmed liiga tippkooslused.

Kolmest Gelderlandi provinsti satsist-NEC, Vitesse ja De Graafschap kes Eredivisies pallivad on kindlasti kõige potensiaalikam kooslus just NEC-il. Ehkki mõtteid mõlgutatakse isegi EL play-off kohast, siis tõenäoliselt tihedamas konkurentsis Utrechti, Heraclese ja Rodaga jäädakse juuksekarva võrra maha ja korratakse täpselt mullust tabelikohta, milleks on 11 platsdarm.


12. Vitesse (eelarve 26 miljonit eurot)

Eelmisel suvel suure aplombiga Gelredomele saabunud grusiinist multimiljonär Merab Jordania tegi kohe mitmeid suuri muudatusi nii administratiivses kui ka sportlikus plaanis. Kiiresti sai hundipassi treener Theo Bos, kelle suhtes usaldus kadus ning asemele toodi legendaarne Barcelona pallur Albert Ferrer. Ometi pole ka tema loodetud edumudelit suutnud juurutada ja hooaeg lõpetati tagasihoidliku 15 kohaga.

Selline olukord ei rahuldanud ambitsioonikat grusiini ja suvel tegutseti kiirelt uue lootsi otsingutel ning konksu otsa saadi kunagi legendaarne Vitesse pallur ja eelmise hooaja üks särvamaid uusi treenereid, ADO Den Haagi Euroopasse tüürinud John van den Brom.

Paljuski sõltub Arnhemi pundi perspektiiv helgematel kohtadele just omaniku kannatlikusest ja stabiilsusest anda treenerile aega meeskonda olemasolevate vahenditega ehitada. Kannatamatus ja kiire edu soov võib soovitule hoopis vastupidise tulemuse tuua.

Lahkujate nimekiri oli päris pikk-laenult tagasi läksid Rajkovic, Matic, Caldirola ja Aissati. Need olid vast olulisemad kaod, seevastu juurde on soetatud paar nime, kes võivad teoreetiliselt midagi olemasolevale pundile lisaväärtust luua. Aasta peale lahkumist Hercluses Alicantesse tuli endine talisman vv PietVelthuizen Gelredomele tagasi olles vabaagendi staatuses. Esialgu sõlmiti mehega vaid aastapikkune diil ja seda lootuses anda mehele vajalikke mänguminuteid et pääseda kolmemehelisse vv-de valikusse Hollandi koondise tarbeks EURO 2012 finaalturniiril.

Soetati ka teine vv, eestlane Marko Meerits, kes eelmise hooaja esinumbri Eloy Roomile peab konkurentsi pakkuma, et välja selgitada varukiipri positsioon. Flamengost on soetatud kaks brassidest kaitsjat Alex ja Anderson, kes peaks tagumist liini paikama. Keskväljale toodi Ecuadorist Renato Ibarra ning ründesse kogenud Julian Jenner NAC-st.

Kindlasti saab augusti jooksul toimuma mitmeid ostutehinguid katmaks suurest lahkujate hulgast tekkinud tühimikku, kuid mingit märkimisväärset kvalitatiivset edasiminekut ilmselt oodata siiski pole võrreldes eelmise hooajaga ja oma tabeli positsiooni parandatakse kolme koha võrra just tänu van den Bromi treeneritarkusele. Kui mehele antakse aega atra seada, võib uuel hooajal kindlasti juba tõsisemalt kaasa rääkida ka EL play-off koha võitluses, kuid praeguse materjaliga jääb see veel unistuseks.

[midfielder]

13. ADO Den Haag (eelarve 13,6 miljonit eurot)

Viimase 23 aasta edukaima hooaja järel, mil suuruselt kolmanda Hollandi linna klubi suutis kvalifitseeruda Euroopasse, tuleb uue kampaania lävel vastu vaadata karmile reaalsusele ja ilmselt taandutakse taas oma tavapärastele positsioonidele, mis on vahetult üleminekutsoonist natuke üleval pool, kuid analoogselt eelmise aastaga jäävad Euroopa Liiga unistused küll üsna kaugele.

Edu arhitektid, peatreener John van den Brom lahkus Vitessesse oma kunagise koduklubi manu ning mitmed tähtsad figuurid väljakult, lahkusid kas laenult tagasi oma koduklubide juurde või siis hea mängu preemiana pakuti paremaid lepinguid uutelt jahimaadelt.

Eelkõige tuntakse puudust edukaimast ründajast Dmitri Bulõkinist, kes tagasi Anderlechti naases ja Frantisek Kubikust,kes Venemaale Kubani meeskonda liikus. Lisaks on tõsiselt olemas oht, et ilma jäädakse veel kahest üliolulisest mehest-Wesley Verhoek on mitme klubi skalbil nii kodumaal kui välismaal ning Lex Immersit seostatakse tugevalt Feyenoordiga. Kui lahkujate nimekiri peaks veel täienema talendika keskväljamehe Jens Toornstraga, siis on sisuliselt pool eelmisel hooajal tegusid teinud algelftalist kadunud ja kukkumine saab siis valus olema. Praegu on veel kolme viimati nimetatu klubi nime taga ADO, kuid olen üpris kindel, et vähemalt 1-2 neist sinna augusti lõpul ei jää.

Treeneripingile sai koha van den Bromi abiline Maurice Steijn,kuid tema esimesed triibulised päris pealikuna tegutsedes olid äärmiselt kesised-EL kolmandas eelringis saadi avamängus masendav 0:3 kaotus Küprosel Omonia Nicosialt ja ilmselt on selleks hooajaks euroopa tee püsti ka läinud.

Kuna vahendeid niigi kehvade majanduslike näitajatega Kyocera Stadionil napib selgelt, siis pole lootust ka märkmisväärsele tugevdusele kui isegi paar tähtmängijat rahaks peaks tehtama, sest need läheksid miinusmärgiga kulutuste katteks.

Ees ootab taas üsna tavapärane hooaeg kolla-roheliste jaoks, mis päädib nende jaoks võimete ja jõukohase tulemusega, milleks on 13 tabeliplats.


14. NAC (eelarve 13,4 miljonit eurot)

Eelmist hooaega üsna pretsedentitu juhtumi taustal (vähemalt Hollandi kohta) ühe miinuspunktiga alustanud punt saab ka uuel hooajal näguripäevi nägema. Pikaaegne treener Robert Maaskant lahkus Poolasse Wisla Krakowi juurde ning tüüri üle võtnud John Karelse pole suutnud end samaväärsel moel kehtesteda, mille tulemusteks on tülid mitme juhtiva mängijaga, kellest üks-Leonardo lahkus ka Austriasse. Lisaks ollakse ilma pea kogu mulluse hooaja kaitseliinist kui ungarlased Feher ja Horvath lahkusid ning kapten Penders lõpetas karjääri. Tuntav kadu on kindlasti Julian Jenneri üleminek Vitessesse ning tõsiselt on päevakorral klubi esiründaja Matthew Amoahi lahkumine, mis olukorda veelgi kesisemaks valikute suhtes muudaks.

Uutest soetustest on märkmisväärsed laenumehed Ajaxist Roly Bonevacia ja Florian Jozefsoon ning kindlasti lisavad värvi kunagine NAC-i mees Mike Zonneveld, kes Küprosele maandunud ja Santi Kolk, kes laenul Union Berlinist.

Kuna rahalised seisud uute ostude jaoks on kehvad, siis ongi peamine tugevdus poliitika üles seatud laenulepingutele, mis seni veel ülejõu pole käinud, kuid kollase armee poolehoidjad millegi üle rõõmustada ometi uue hooaja lävepakul ei saa, sest esikümne koht oleks tõeline kordaminek, kuid päris väljakukkumistsooni kukkumist ka pole karta, seega üsna turvaliselt finiśeeritakse 15 kohal.

15. De Graafschap (eelarve 9,5 miljonit eurot)

Superboereni jaoks head aega paistmas pole ehkki traditsiooniliselt Doetichemi pundi jaoks hooaja lõpetamine kasvõi tabeli esimeses pooles on üsna harukordne juhus.

Mõnevõrra ootamatult lõpetati töösuhe senise treeneri Dario Kaleziciga ning asemele hangiti esiliigast Go Ahead Eaglesi juurest Andries Ulderink.

Piiratud finantsidega väikeklubi, kelle ridades on muuseas pallinud legendaarne Guud Hiddink ja kes oma nõu ja jõuga aeg ajalt meeskonda aidanud, omab siiski üsna arvestatavat fännibaasi kogu riigi ulatuses võrrelduna mitmete suuremate klubidega.

Eriti tuline rivaal Gelderlandi provintsi raames on Vitesse, kellega mängud alati suurema eufooria piirkonnas tekitavad.

Mängijate turul oli suurimaks kaotuseks kindlasti Steve de Ridderi siirdumine Southamptonisse ning esikinda Bou Watermani liikumine 2 Bundesligasse Alemannia Aachenisse. Kindlasti väärib mainimist veel kahe kaitsja Jordy Buijsi ja Leon Broekhofi lahkumist vastavalt NAC-i ja Rodasse.

Uutest tulijatest on toodud sisse makedoonlasest kaitsja Dzelil Abdula ja keskväljale Michel de Leeuw Veendamist. Mainitud on veel huvi Vitesse puuriluku Eloy Roomi suhtes kui võimalikku Watermani asendust, kuid need jutud pole veel päris konkreetse pakkumiseni jõudnud.

Õnneks suudeti alles hoida kaks sini-valgete jaoks äärmiselt olulist figuuri. Mullune edukaim väravakütt Rydell Poupon ja keskväljal kogenud Yuri Rose. Nende kahe esituste kvaliteedist sõltub vägagi palju ning kui lisada kogenud kaitsja ex Roda palluri Jan Paul Saeijsi kvaliteet, siis ohtu üleminekumängudele ehk 16 kohale langemiseks suudetakse vältida, kuid eelmise hooaja 14 tabelikohalt kukutakse ühe pügala võrra tahapoole ja seda eelkõige Watermani ja De Ridderi kaotuse tõttu, mida senist asenduste baasil pole suudetud korvata.

16. VVV Venlo (eelarve 9 miljonit eurot)

Saksamaa piiri äärne Venlo linnake on koduks klubile kelle kodustaadion De Koel on vaieldamatult kogu liiga kõige tagasihoidlikum ja mahajäänuma infrastruktuuriga.

Lootus uue ja igati ajakohase staadioni ehitamiseks on saanud ka kinnituse ning lähiaastatel peaks valmima rajatis, mis peaks pealtvaatajatele ka peavarju anda, mis praeguse moodustise puhul sootuks puudub.

Piiratud resurssidega klubi kelle eesmärgid kindlasti ei saa olla suuremad kui liigasse püsimajäämine ning selle nimel klubi administratsioon ka tegutseb.

Mullu 17 kohaga ja seetõttu üleminekumängudele liikund punt suutis säilitada oma kõrgliigakoha, kuid ometi vallandati treeneri kohalt kogenud Jan van Dijk, kellele heideti ette liig madalat punktisaaki esimesel hooaja poolel ning teise poole juhtis klubi juba assistent Willy Boessen, kes suutis siiski kõrgliigakoha säilitada.

Uue lootsina võtab treeneripingil koha sisse legendaarne Belgia koondislane Glen De Bock.

Lahkunud mängijate nimekiri on väga pikk, kuid olulistest tegijatest tuleb kindlasti ära märkida eelkõige noore ründetalendi Ruud Boymansi lahkumist AZ-i. Lisaks sõitsid Portosse tagasi laenul olnud Josue ja Jorge Chula, kelledega rohkme koostööd teha ei soovitud. Kaitseliinist võib taga nutta Youssef Al-Akchaoui liitumist Heerenveeniga ning kahe laenul olnud mängija Funsi Ojo ja Dario Vujicevici lõplikku lahkumist vastavalt PSV-sse ja Twentesse.

Kuna kasin eelarve ei võimalda mängijaid osta, otsitakse variante kas laenulepingute näol või siis vabaagendi staatuses pallureid. Viimasel juhul hangiti sedamoodi Vitessest kogenud Roger Molhoek ning laenulepingute näol Marcel Meeuwis Borussia Mönchengladbachist, kes seal mänguaega ei saanud ning Utrechtist Barry Maguire. Need kolm täiendust on igati kvaliteetsed et vältida otse väljakukkumist ning kuigi jaksu kõrgemate positsioonide jaoks napib,siis 16 koht suudetakse napsata ja üleminekumängude seerias esiliiga parimatega säilitatakse oma staatus kõrgliigaklubina üsna veenvalt.

[midfielder]

17. RKC Waalwijk (eelarve 4,7 miljonit eurot)

Esiliga võitnud Põhja-Brabanti väikeklubi lodab uue hooaja eel paremat tulemust kui viimasel kõrgemas liigas pallimise aegu 2009-2010 kui punktisaagiks saadi nadid 15 silma.

Klubi, mis oli 2009 sügisel vaata et pankroti äärel kuid peasponsori Ben Mandemakersi ja Waalwijki omavalitsuse pääsetaplaani tulemusena suudeti halvim ära hoida ja praegu on satsil kasutada eelarve summas 4,7 miljonit eurot, mis on oma väiksuselt tagantpoolt teine. Väikseim on see vaid Excelsioril- 3 miljonit eurot.

Esiliiga edule tuli paraku lõivu maksta ja nii klubi kui kogu Jupiler Laegue eelmise hooaja parim mängija leidis end peagi Ajaxi poolt soovituna ning kannab nüüd puna-valgete särki. Lahkusid ka teised ründetähed Donny de Groot, kes jäi küll esiliigasse, kuid tõmbab nüüd selda Willem II triibulise särgi. Samasse klubisse suundus ka keskväljalt Hans Mulder, seevastu kolmas ründe virtuoos Fred Benson pidas paremaks oma karjääri Poolas jätkata. Keskväljalt lahkus veel Toni Varela, kes Sparta Rotterdamis omale koha leidis.

Uute soetustena tuleb kindlasti mainida PSV-st laenul olev talendikas väravavahet Jeron Zoet, kes kindlasti peaks nii mõnedki punktid RKC-le päästma. Kolme lahkunud ründaja asemele soetati kaks meest NEC-ist- Rick ten Voorde ning Furkan Alakmak. Lisaks on märkmisväärne tugevdus keskväljale Feyenoordis näguripäevi näinud Adil Auassar. Kaitseliini hangit Roosendalist Cuco Martina.

Kui esikümne koht jääb helesiniseks unistuseks ja suuri probleeme on ka otse üleminekumänge välistada, siis 17 koht ja läbi play-offide omale kõrgliigakoha säilitamine peaks ehk olema seekord päevakorral erinevalt eelmisest külaskäigust Eredivisie tasandile.


18. Excelsior (eelarve 3 miljonit eurot)

Kõige väiksema eelarvega opereeriv Feyenoordi farmklubi läheb vaatamata eelmise hooaja suhteliselt edukale mängule (16 koht ja 35 punkti ) siiski vastu selge autsaiderina.

Lahkunud on eelmine kampaania treeneripingil imesid teinud Alex Pastoor, kelle napsas endale NEC. Asemele võeti tema endine abi John Lammers.

Kuna suhteliselt edukas hooaeg Excelsiori mõõdupuud arvestades ei jäänud märkamata ka mujal, siis peale peatreeneri kaotati ka hulgim pallureid. Nendest mainimisväärsed olid Geert Roorda, kes liikus Heerenveeni, Jordy Clasie kes leidis koha emaklubis ning Roland Bergkamp, kellele avanesid Inglise madalamate liigade uksed. Edukaim pallur Guyon Fernandez leidis end loomulikult peale sellist edukat kampaaniat taas Feyenoordi põhisatsis nagu ka Kaj Ramstein ja Shabir Isoufi. Teenaks Edwin de Graaf otsustas karjääri jätkata mägisel Śotimaal Hibernianis.

Uutest tulijatest said emaklubist õiguse tütarklubi aidata Feyenoordi A juuniorid keskväljamees Marley Berkvens ja kaitsja Daan Smith, lisaks veel Mitchell de Vreede AZ-st ja Ajaxi noortesüsteemist kiiper Jordy Deckers.

Silmas tuleb pidada kindlasti kahte olulist figuuri, kes meeskonda jäid- kaitsja Daan Bovenberg ning ründaja Tim Vincken, kelle peale resultaadi loomise suhtes ka lootusi seatakse.

Kummaline on asjaolu, et praeguses selektsioonis on vaid 7 (!) meest, kel on olemas Eredivisie mängude kogemus. Need on eelpool mainitud Bovenberg ja Vincken ning lisaks suurima kõrgliiga mängude kogemusega mees Excelsioris Leen va Steensel kaitseliinist ning veel kaks kaitsjat Norichio Nieveld ja Tim Eekman. Keskväljalt Kevin Wattamaleo ja ründaja Nayib Lagouireh.

Sedavõrd tagasihoidliku kõrgliiga pagasiga pallurite koosluselt on ülimalt keeruline loota isegi möödunud hooaja saavutuse kordamist. Ilmselt antakse lahing Waalwijkile kuid jäädakse siiski napilt esiliiga võitjatele alla ning 18 kohast ja otse kõrgmemast liigast väljakukkumisest ei päästa seekord ei treeneritarkus ega mängijate oskused.

[Mask]

Mõnus lugemine nagu ikka. Hea töö, mehed!

[midfielder]

Selle nädala euroväljakutel suudeti kolme pundi peale võtta üks võit ja kaks viiki.

Europa Leagues ADO alistas kodus Omonia 1:0, kuid 0:3 kaotus võõrsil kukutas nad konkurentsist.

AZ seevastu viigistas 1:1 tśehhimaal FK Jabloneciga, kuid kodus saadud 2:0 võit oli piisav, et edasi play-off ringi rühkida.

Champions League kolmandas eelringis mängis Twente väravateta viiki võõrsil rumeenlaste Vasluiga, kuid analoogselt Alkmaarri pundile, piisas kodus saadud 2:0 edust, et play-offi jaoks homme loosirattasse viskuda.

Võimalikud opponendid saavad Tukkersitel olema ikka eriti võimsad-Bayren, Arsenal, Lyon, Villareal ja Benfica. Ükskõik kelle vastu ollakse underdogid. Hispaania pundile alistuti Europa Liigas veerandfinaalis.

Koos AZ-ga läheb lõunal loosirattasse EL-s ka PSV, kes on asetatud puntide seas koos Alkmaari pundiga. Ajax ootab oma vastaseid CL grupifaasis augusti lõpuni kui Monacos gruppide nimekiri paika pannakse.