Football Club de Nantes
FC Nantes asutati II Maailmasõja ajal 1943. aastal, 21. aprillil viie kohaliku amatöörklubi liitmisel tollal klubi presidendiks tõusnud Marcel Saupini poolt. Kuigi klubi tõusis profitasemele juba kaks aastat hiljem 1945. aastal, jõuti Prantsusmaa kõrgliigasse alles 1963. aastal, 20 aastat pärast klubi loomist. Legendaarse peatreeneri - Basikimaal sündinud José Arribase juhendamisel, kes juurutas klubisse "jeu à la nantaise" nime kandnud mängustiili, mis põhines kiirel, tehnilisel ja ründaval ühepuute jalgpallil, võideti 1965. aastal - alles oma teisel hooajal kõrgliigas klubi esimene Prantsusmaa meistritiitel, mida kaitsti edukalt ka järgneval 1965-66. hooajal.
Nantes`i edulugu jätkus ka 70. ja 80ndatel, kui Arribase ja tema järelkäiate - klubi endiste mängijate Jean Vincenti ja Jean-Claude "Coco" Suaudeau juhendamisel võideti veel neli Prantsusmaa meistritiitlit (1973, 1977, 1980 ja 1983) ja klubi esimese Prantsusmaa karika 1979. aastal, kui finaalis alistati lisaajal Auxerre.
1980ndate teises pooles ja 90ndate alguses vaevles Nantes madalseisus ja oli 1992. aastal finantsprobleemide tõttu lähedal kõrgliigast langemisele, millest lõpuks siiski pääseti tänu kosmeetilistele ümberkorraldustele klubis, mille tulemusel kandis klubi ka 2007. aastani FC Nantes Atlantique`i nime.
"Jeu à la nantaise" stiili teine tulemine sai alguse 1991. aasta talvel, kui klubi peatreeneri rolli naases Jean-Claude Suaudeau, kes oli José Arribase eeskujulik õpipoiss ja tema juurutatud stiili suur kummardaja. "Coco" Saudeau juhendamisel võideti 1995. aastal klubi seitsmes Prantsusmaa meistritiitel ja jõuti aasta hiljem tollaste meeskonna liidrite Claude Makélélé ja Christian Karembeu vedamisel UEFA Meistrite Liiga poolfinaali, kus küll kaotati napilt (koondskooriga 3-4) hilisemale võitjale Torino Juventusele. 1996. aasta ML-i poolfinaal ja 1980. aasta UEFA karikavõitjate karika poolfinaal on ka seni Nantes`i suurimateks saavutusteks Euroopa sarjades.
Pärast Jean-Claude Suaudeau pensionile siirdumist 1996-97. hooaeja järel tõusis klubi uueks peatreeneriks Raynald Denoueix, kes sarnaselt Suaudeau`le oli samuti Nantes`i endine mängija ja noorteakadeemia treener. Denoueix` viieaastase perioodi jooksul võideti ka klubi seni viimane - kaheksas Prantsusmaa meistritiitel 2001. aastal (rohkem on neid võitnud vaid Saint-Etienne - 10 ja Marseille - 9) ja kaks Prantsusmaa karikat 1999. ja 2000. aastal, enne kui prantslasele 2002. aastal kehvade tulemuste eest hundipass anti.
2000-ndate keskpaigas süvenesid taas Nantes`i finantsprobleemid ning 2007. aastal langeti esmakordselt pärast 1945. aastat Prantsusmaa kõrgliigast esiliigasse. Samal aastal ostis klubi Poola päritolu ärimees Waldemar Kita, kelle kindlakäelisel juhtimisel on kümme aasta jooksul saavutatud finantsiline stabiilsus ja naastud Prantsusmaa kõrgliiga keskmike sekka.
FC Nantes asutati II Maailmasõja ajal 1943. aastal, 21. aprillil viie kohaliku amatöörklubi liitmisel tollal klubi presidendiks tõusnud Marcel Saupini poolt. Kuigi klubi tõusis profitasemele juba kaks aastat hiljem 1945. aastal, jõuti Prantsusmaa kõrgliigasse alles 1963. aastal, 20 aastat pärast klubi loomist. Legendaarse peatreeneri - Basikimaal sündinud José Arribase juhendamisel, kes juurutas klubisse "jeu à la nantaise" nime kandnud mängustiili, mis põhines kiirel, tehnilisel ja ründaval ühepuute jalgpallil, võideti 1965. aastal - alles oma teisel hooajal kõrgliigas klubi esimene Prantsusmaa meistritiitel, mida kaitsti edukalt ka järgneval 1965-66. hooajal.
Nantes`i edulugu jätkus ka 70. ja 80ndatel, kui Arribase ja tema järelkäiate - klubi endiste mängijate Jean Vincenti ja Jean-Claude "Coco" Suaudeau juhendamisel võideti veel neli Prantsusmaa meistritiitlit (1973, 1977, 1980 ja 1983) ja klubi esimese Prantsusmaa karika 1979. aastal, kui finaalis alistati lisaajal Auxerre.
1980ndate teises pooles ja 90ndate alguses vaevles Nantes madalseisus ja oli 1992. aastal finantsprobleemide tõttu lähedal kõrgliigast langemisele, millest lõpuks siiski pääseti tänu kosmeetilistele ümberkorraldustele klubis, mille tulemusel kandis klubi ka 2007. aastani FC Nantes Atlantique`i nime.
"Jeu à la nantaise" stiili teine tulemine sai alguse 1991. aasta talvel, kui klubi peatreeneri rolli naases Jean-Claude Suaudeau, kes oli José Arribase eeskujulik õpipoiss ja tema juurutatud stiili suur kummardaja. "Coco" Saudeau juhendamisel võideti 1995. aastal klubi seitsmes Prantsusmaa meistritiitel ja jõuti aasta hiljem tollaste meeskonna liidrite Claude Makélélé ja Christian Karembeu vedamisel UEFA Meistrite Liiga poolfinaali, kus küll kaotati napilt (koondskooriga 3-4) hilisemale võitjale Torino Juventusele. 1996. aasta ML-i poolfinaal ja 1980. aasta UEFA karikavõitjate karika poolfinaal on ka seni Nantes`i suurimateks saavutusteks Euroopa sarjades.
Pärast Jean-Claude Suaudeau pensionile siirdumist 1996-97. hooaeja järel tõusis klubi uueks peatreeneriks Raynald Denoueix, kes sarnaselt Suaudeau`le oli samuti Nantes`i endine mängija ja noorteakadeemia treener. Denoueix` viieaastase perioodi jooksul võideti ka klubi seni viimane - kaheksas Prantsusmaa meistritiitel 2001. aastal (rohkem on neid võitnud vaid Saint-Etienne - 10 ja Marseille - 9) ja kaks Prantsusmaa karikat 1999. ja 2000. aastal, enne kui prantslasele 2002. aastal kehvade tulemuste eest hundipass anti.
2000-ndate keskpaigas süvenesid taas Nantes`i finantsprobleemid ning 2007. aastal langeti esmakordselt pärast 1945. aastat Prantsusmaa kõrgliigast esiliigasse. Samal aastal ostis klubi Poola päritolu ärimees Waldemar Kita, kelle kindlakäelisel juhtimisel on kümme aasta jooksul saavutatud finantsiline stabiilsus ja naastud Prantsusmaa kõrgliiga keskmike sekka.
Kommentaar