320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Üldine Prantsuse jalgpall

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Bordeaux või Monaco, tehke nüüd üks kena jõulukingitus fännidele!
    "Ajakirjaniku eelis on see, et tema saab oma arvamuse avaldamise eest raha, tavainimene aga peksa."

    Kommentaar


      Lille vs PSG oli üks parimaid mänge mis see hooaeg nähtud ilmselt Oleks võinud vabalt ka 3-3 või 4-4 lõppeda, mõlemad väravavahid tassisid korralikult oma meeskonda.

      Kommentaar


        Algselt postitas JuriM Vaata postitust
        Lille vs PSG oli üks parimaid mänge mis see hooaeg nähtud ilmselt Oleks võinud vabalt ka 3-3 või 4-4 lõppeda, mõlemad väravavahid tassisid korralikult oma meeskonda.
        Minu arvates vääris sellest mängust isegi Lille võidupunkte. Aga viik sobib ka. Positiivne üllatus. Võibolla neil ongi vaja okast tagumikus, et ükskord mängima hakataks.

        Kommentaar


          Reimsi väravavahil olid küll ilusad rahad vist Lyoni võidu peal.

          Kommentaar


            16. voor

            Nädala keskel toimunud 16. voor tabeli tipus muutusi ei toonud.

            Üheteistkümnendat vooru jutti meistrivõistlusi juhtiv Marseille jätkas kesist võõrsilvormi (viimases kolmes võiduta) relegatsioonitsooni lähistel asuva Lorient' vaastu, saades tulema 1:1 viigiga. Kodumeeskonna viigivärava lõi sealjuures Marseille kasvandik ja endine mängija Jordan Ayew, olles täpne penaltipunktil.

            Marseille viik andis tiitlikaitsjale PSG-le oivalise võimaluse esmakordselt liigatabeli tippu tõusta. Selleks oli võõrsil vaja kehvat hooaega tegevat Lille'i võita, kuid sellega taaskord Zlatan Ibrahimovicita (vigastus) mänginud pealinlased hakkama ei saanud, kuigi Cavani väravast pääseti juhtima. Raskel hetkel aitas kodumeeskonna hädast väja PSG esikinda Sirigu omavärav, ja kuigi mõlemal meeskonnal oli teisel poolajal võimalusi kohtumine enda kasuks kallutada, lepiti 1:1 viigiga. Kahe esimese vahe on jätkuvalt üks silm. Möödunud hooaja pronksine Lille leiab end aga 15. platsilt, kolme punkti kauguselt relegatsioonitsoonist.

            Tabelirea kolmandana jätkav Lyon oli kodus üllatuslikult hädas tabeli keskmiku Reimsiga, kuid tänu eelkõige vastaste väravavahi Johny Placide eksimusele, kes kohtumise lõpuminutitel tõrjus Alexandre Lacazetti löögi oma väravasse , suudeti kõik kolm punkti koju jätta. OL-i kaotuse ja/või viigi puhul oleks kolmas positsioon liikunud rivaali St. Etienne valdusesse, kellele mäletatavasti möödunud voorus suurelt kaotati. Alexandre Lacazetti jaoks oli tegemist hooaja 12. tabamusega, millega ta väravaküttide arvestuses ainuliidriks tõusis. Reims'i ainukese värava eest hoolitsenud Benjamin Moukandjo oli aga täpne viiendat kohtumist järjest, olles sellega esimene mängija käimasoleval hooajal, kes viies järjestikulises mängus on skoori teinud.

            Möödunud nädalal 20-aastase ootuse koduse võiduga Lyoni vastu lõpetanud St. Etienne jätkas head hoogu võõrsil Montpellier' vastu, kust kaheväravaline võit võeti, ja mille tulemusena liigatabeli neljandale astmele tõusti. St. Etienne'il on Rennes'i ja PSG kõrval käimas üks liiga pikemaid kaotuseta seeria, mis on nüüdseks pikenenud seitsmemänguliseks.

            Rennes kaotuseta seeria on aga ühe võrra pikem - kaheksamänguline (ainult kaotuseta jätkaval PSG-l on see parem). Viimases neljas liigakohtumises on vaid võite tunnistanud ning vaikselt kolmandat kohta taga ajavasse gruppi tõustud. Viimati langesid Philippe Montanier' hoolealuste ohvriks Claude Pueli Nice, saades kodufännide silme all 1:2 kaotuse. Rennes'i poolt sai taaskord jala valgeks ka mitmete suurklubide huviorbiiti tõusnud noor Paul George Ntep, kelle kogusaldoks on käimasoleval hooajal nüüd kuus väravat ja neli väravasöötu.

            Vooru suurima purustustööga sai hakkama Guingamp' meeskond, kes sai relegatsiooniheitlust silmas pidades olulise võidu Caeni vastu skooriga 5:1. Kahe väravaga sai tolles mängus maha nii Christophe Mandanne, kui ka Claudio Beauve. Viimati suutsid sellise tembuga (kahelt mängijalt duubel ühes mängus) Guingamp' särgis hakkama saada Didier Drogba ja Florent Malouda 11. aastat tagasi. EAG tõusis võidupunktide toel ohutsioonist välja, lükates just Caeni meeskonna kolme viimase sekka, kus jätkavad ka Lens ja Bastia.

            Teistest tasub veel ära mainida Monaco üllatavalt kindlat võitu Lensi vastu ning seni neljandal astmel püsinud Bordeaux väravateta viik uustulnuka Metzi vastu, mis Willy Sagnoli hoolealused tihedas liigatabelis kuuendale astmele langetas. Daniel Wassi hullumeelne hoog jätkus mängus Bastia vastu, kus taanlase hooaja seitsmes (!) tabamus aitas Eviani järjekordsele võidule. Enamus senisest hooajast relegatsioonitsoonis veetnud Evian on nüüd tasapisi esikümne ukse taha roninud. Bastia asub aga tabeli põhjas.

            16. vooru tulemused:
            Lorient - Marseille 1:1
            Nantes - Toulouse 1:2
            Monaco - Lens 2:0
            Bastia - Evian 1:2
            Guingamp - Caen 5:1
            Metz - Bordeaux 0:0
            Montpellier - St. Etienne 0:2
            Nice - Rennes 1:2
            Lille - PSG 1:1
            Lyon - Reims 2:1

            Liigatabel: http://www.ligue1.com/ligue1/classement

            Kommentaar


              Algselt postitas Epic Vaata postitust
              Reimsi väravavahil olid küll ilusad rahad vist Lyoni võidu peal.
              Liiguvat pilti kah:


              Placidel on varem ka selliseid eksimusi ette tulnud. Hetkel ei suuda meenutada, kelle vaatu ja millal täpselt.

              Kommentaar


                L'Equipe'i 16. vooru koosseis:


                Vooru tabamus, teist vooru jutti, Daniel Wassi brilliantne karistuslööki:

                Kommentaar


                  Algselt postitas Mask Vaata postitust
                  Jätkuks...

                  Henry teatas eile, et mäng New Englandi vastu oli tema karjääri viimane New York Red Bullsi eest. Henry hea sõber Tony Parker ütles RMC-le antud intervjuus, et ta usub, et 'Titi' läheb kas Arsenali (taustajõuks) või kuhugi telekommentaatoriks/eksperdiks, mida ta oli suvel saanud proovida, ja mis talle olevat meeldinud.

                  Kunagine koondisekaaslane ja praegune Bordeaux peatreener Willy Sagnol loodab Henry'd oma juurde meelitada. Kas siis mängija või abitreenerina.

                  Lisaks soovib tänane L'Equipe, et Deschamps Henryle lahkumismängu kingiks koondise eest suvises sõprusmängu Brasiilia vastu. Oleks väga tervitatav ja kena žest.
                  Siin olen lugenud, et Didier sooviks teda võtta meeskonda hüvastijätu mänguks, aga ta peab selleks saama EDFi heakskiidu, mida tal hetkel pole. Ning täna spekuleeriti, et Titi võib-olla tuleb juba see talv hoopis PSG'sse. See on vaid mingi kuulujutt, kuid ehk on keegi ka sellest midagi kuulnud?
                  Messi...The never ending legend!

                  Kommentaar


                    Algselt postitas Staadium Vaata postitust
                    Siin olen lugenud, et Didier sooviks teda võtta meeskonda hüvastijätu mänguks, aga ta peab selleks saama EDFi heakskiidu, mida tal hetkel pole. Ning täna spekuleeriti, et Titi võib-olla tuleb juba see talv hoopis PSG'sse. See on vaid mingi kuulujutt, kuid ehk on keegi ka sellest midagi kuulnud?
                    Ausalt öeldes ei usu, et Henry enam tipptasemel jalgpalli mängib. Vähemalt on selline mulje tema viimastest intervjuudest jäänud. Ehk PSG-ga liitumise jutt on pigem pastakast imetud. Kuskilt jäi silma ka, et Blanc on selle jutu juba ümber lükanud.

                    Parandan ka enda eksimuse, et Brasiiliaga mängib Prantsusmaa koondis siiski märtsis, mitte suvel.

                    Üks väga hea intervjuu veel Henry'ga: http://www.theguardian.com/football/...rcelona-career

                    Sealt väärib paar lõiku ka eraldi välja toomist.

                    I was quick. I had to have 10 chances to convert one into a goal – but at the same time, I kept creating these chances. Then I told myself: “You won’t have these chances all the time. You must stick them into the net.” Then, to avoid over-thinking in front of the keeper you work on your finishing, so that it all becomes automatic, so that you don’t think anymore. The hardest thing for an attacking player? When he has time to think. So, with Claude Puel, who was then a fitness coach at Monaco, I went through session after session with dummies. I wasn’tborn with a gift for goals. As I started my professional career on the wing, I also worked on my crossing – which helped me understand the role of the guy who passes the ball. We give praise to the guy who scores and, as a result, we’re too quick to forget the guy who busts a gut tocross the ball behind the defence.
                    What helps you to get back to earth after a World Cup finalis when, three months later, you find yourself playing for the Under-23s in Ukraine, in front of 200 spectators [as happened to Henry in 1998]. People have erased this chapter from my story – but I’m proud of it. I won’t say it was easy to swallow, but it helped me question myself. I was part of that generation of players who played in the 1997 Under-20 World Cup in Malaysia – Silvestre, Gallas, Luccin – players who’d helped me go further. It hurt me togo back to theEspoirs, but I couldn’t look down on these guys. So I played. I was good on some occasions. On others, I was not. People said: “His heart is not in it.” But three months earlier, I had been lifting the World Cup trophy. Once, as part of theEspoirsteam, I travelled with the A team. I was at the back of the plane when, just a few weeks before, I’d sat 10 rows further up. I even played in aB international against Belgium, in front of 202 spectators. Two more than in Ukraine. I haven’t forgotten that.

                    ... If we play a one v one against each other, I have to make you feel that I’m stronger than you are. It’s as simple as that. Lilian Thuram taught me that...

                    .... Tutu was very tough with me, but I thank him for that every day. My dad, too, above all others. Christian Damiano, Gérard Houllier, all my youth coaches. But Tutu was tough, during the games, at training … His words were tough. It helped me. When you join the national team for the first time, you must impress Desailly, Lizarazu, Zizou, Djorkaeff …At Monaco, when I didn’t cross a good ball in front of goal for Sonny Anderson or Mickaël Madar, they kicked it high above the wire fence of La Turbie [Monaco’s training ground]. And guess who had to go and fetch the ball? David Trezeguet and me. Even after I’d become a world champion, Tigana asked me to carry the kit bags. There was a woman and a couple of kit men who wanted to take care of it but he said, “No, no, it’s up to the youngsters to do it.”
                    When I was a young player at Monaco, there were no names on the lockers. I waited until all the pros had arrived to find a place to sit. In the team bus, when we leftat 10am, I turned up two hours earlier to make sure I wouldn’t miss it. I stood there for two hours, waiting. I didn’t sit until I was told I could.

                    ... Becoming a pro is not something that is owed to anyone. It shouldn’t be a reason to celebrate or an attainment it itself. When I was younger, I went to all the pros to say hello to them. Nowadays, it’s almost the other way round. I started getting massages when I was 21, 22. If Tigana saw us on the massage table, he said to us: “What are you doing here? Where do you hurt? Your back? You’ve played five seconds in Ligue 1 and you hurt? [He mimics Tigana’s voice and accent] Go train, go run, and leave your place for Franck Dumas or Enzo Scifo.” He was right.
                    Puhas kuld! Ülimalt sümpaatne nii mängijana kui ka inimesena. Legend!

                    Kommentaar


                      Algselt postitas Mask Vaata postitust
                      Puhas kuld! Ülimalt sümpaatne nii mängijana kui ka inimesena. Legend!
                      The path of the righteous man is beset on all sides by the inequities of the selfish and the tyranny of evil men. Blessed is he who, in the name of charity and good will, shepherds the weak through the valley of the darkness, for he is truly his brother's keeper and the finder of lost children. And I will strike down upon thee with great vengeance and furious anger those who attempt to poison and destroy My brothers. And you will know I am the Lord when I lay My vengeance upon you.

                      Kommentaar


                        Ma muidugi ei hakka siia ümber tõlkima interviuud sellel nädalal mille tegi temaga L'Equipe ajast, kui Titi oli Barcas. Mainiks vaid ära, et Henry oli ja on üks sümpaatseimad pallureid ajaloos. Oleks hea meel teda näha veelkord mingis mängus, aga see jääkski vaid särgi kandmise tasandile!
                        Messi...The never ending legend!

                        Kommentaar


                          Algselt postitas Tofoa Vaata postitust
                          See on kurb ja kahetsusväärne, et kõige selle positiivse kõrval, mis ta teinud on, ikka ja jälle seda ühte musta plekki tema karjäärist välja tuuakse.

                          Henry on the handball against Ireland…

                          “It was a reflex, a bad reflex that any player could have had. It was me who had it, I shouldn’t have had this reflex, but I had it. And I take responsibility for it. Maradona scored with his hand, Messi too, in France we find it very “romantic” it “adds personality”. But when it is me, it is something different.”
                          Lisaks on Henry endine meeskonna-ja koondisekaaslane Emmanuel Petit sel teemal väga vihaselt sõna võtnud:

                          Emmanuel Petit:
                          “In England, they’ve built a statue of Thierry. That means a lot. He is revered there. This bad image [in the French press] of Thierry Henry, it annoys me. What can we reproach Henry for? His handball against Ireland? He helped France qualify for the World Cup in South Africa. He has done nothing. France is hypocritical and cowardly."

                          “Wayne Rooney is not hated in England, even though he was not always right in his boots on the field and off. Thierry Henry never had a bad move on the pitch and there were no stories in his private life. He’s not hated but he’s certainly not loved. He got screwed by the French press after his handball and has since not spoken to the French media. In France, he has no collusion with the press, so what? Perhaps because he was not smiling when he scored for Les Bleus! Well, that’s what I hate in this country. I have great difficulty with the French, I have never seen such arrogant, smug, lying and hypocritical people."

                          Kommentaar


                            Noh, Wayne Rooney on muidugi täielik ühiskonna kõnts, temaga pole Henryd muidugi mõtet võrrelda.
                            The path of the righteous man is beset on all sides by the inequities of the selfish and the tyranny of evil men. Blessed is he who, in the name of charity and good will, shepherds the weak through the valley of the darkness, for he is truly his brother's keeper and the finder of lost children. And I will strike down upon thee with great vengeance and furious anger those who attempt to poison and destroy My brothers. And you will know I am the Lord when I lay My vengeance upon you.

                            Kommentaar


                              Eks ma olen päris palju kuulanud prantslaste ajakirjanike jutte ja eriti raadiosaadetes. Oli mul seal raadio kanal mida kuulasin RMC Info. See kanal on enamuse ajast hõivatud vaid jalgpalli spetside ja muidu mölalõugade poolt. Võin teile kinnitada, et prantslased omadele armu ei anna ja kui kedagi tahavad märgistada, siis nad seda ka teevad. Ma siiani ei saa aru, et miks neil Henry nii võrd hambus oli, aga teda pigem eirati ja kui temast räägiti, siis vaid jalgpalli välist juttu. Umbes tema naised ja eraelu.
                              Messi...The never ending legend!

                              Kommentaar


                                Algselt postitas Staadium Vaata postitust
                                Eks ma olen päris palju kuulanud prantslaste ajakirjanike jutte ja eriti raadiosaadetes. Oli mul seal raadio kanal mida kuulasin RMC Info. See kanal on enamuse ajast hõivatud vaid jalgpalli spetside ja muidu mölalõugade poolt. Võin teile kinnitada, et prantslased omadele armu ei anna ja kui kedagi tahavad märgistada, siis nad seda ka teevad. Ma siiani ei saa aru, et miks neil Henry nii võrd hambus oli, aga teda pigem eirati ja kui temast räägiti, siis vaid jalgpalli välist juttu. Umbes tema naised ja eraelu.
                                Ma arvan, et üheks põhjuseks on see, et Henry lõpetas Prantsusmaa meediaga suhtlemise peale seda Iirimaaga mängus juhtunud. Üldiselt ta pole kunagi väga suur meedia sõber olnud ega avatud iseloomuga inimene. Pisut usegi eraklik.

                                Henry: “I don’t have many friends. I stay at home with my girlfriend and my kids. I see a bit of friends that I have in New York, sometimes Peguy (Luyindula). On Tuesday’s and Wednesday’s there is the Champions League which I never miss out on, on the weekend there are the leagues… I am not much of a people person.

                                Oma eraelu on ta üritanud nii palju meedia eest varjus hoida, kui see vähegi võimalik on olnud. Ja leheneegritele see loomulikult ei meeldi.


                                Teisel teemal: Alexandre Lacazetti värav Reimsi vastu on nüüd ikkagi ametlikult Johnny Placide omaväravaks märgitud. Ehk Lacazette jätkab 11-värava peal nagu ka Andre-Pierre Gignac.

                                Kommentaar

                                Working...
                                X