Paar sõna ka üleeilsest liigamängust Guingamp` vastu võõrsil, mis kulges nagu Ameerika mäed, ja mine kurja tea, äkki nädala pärast tuleb tõdeda, et see mäng võtab kenasti ka OM-i hooaja kokku. Ehk nii lubav, põnev ja võitluslik, aga lõpuks ikka sisuliselt tühjad pihud. Mäng lõppes siis 3-3 skooriga.
Germaini ja Thauvini üsna indentsed peaga löödud väravad viisid Marseille juba 14. minutiks 2-0 juhtima, kuid kõik see tundus liiga hea olevat, et tõsi olla (oli ju EAG alles hiljuti nii Monaco alistanud kui ka PSG-lt Pariisis punkte röövinud), ja nagu ikka tavaliselt sellistes olukordades - oligi liiga hea, et tõsi olla. Guingamp` lõi avapoolaja lõpus esimese tagasi, kui Rami, Rolando ja Luiz Gustavi puudumisel keskkaitses koos noore Kamaraga alustanud Sertic ei suutnud Jimmy Briandi katmisega hakkama saada, lubades endisel Lyoni mehel löögile minna, kelle löök küll raksatas väravaraami, kuid tagasi põrganud pallile jõudis esimesena jaole teine endine Lyoni mees Clement Grenier, kes mänguvahendi ka Mandanda valvatavasse võrku toimetas. Teise poolaja algul sama mees juba viigistas penaltipunktilt, kui Ocampos eelnevalt oma karistusalas kogemata käega vastu palli läks (enam juhuslikumat kätt ei anna olla) ja 70. minutil lasi Sertic keskjoone juures Briandil kontrasse joosta (Sertic oli kogu kohtumise jooksul Briandi kiirusega hädas) ja Mandadna pidi otsustavalt sekkuma, kuid paraku võttis Briandi penaltialas veaga maha, teenis ise ka punase kaardi ja andis vastastele penalti, mida vahetusest sisse tulnud Yohan Pele paraku tõrjuda ei suutnud. Aga ka see polnud veel kõik! Kümnekesi võideldi end veel 3-3 seisuni, kui taas Thauvin värava ees Sarri tsenderduse oskuslikult vastaste võrku saatis. Sarr aga suutis mõned hetked hiljem taas oma õla liigesest välja kukkuda, mille järel jäädi juba üheksakesi, aga ka kahemehelises vähemuses alla ei antud ja oldi lähedal nii kõigi kolme punkti võtmisele, kui ka sellest ühestki ilma jäämisele, millega õnneks siiski tulema saadi.
Üldkokkuvõttes kaotatud kolm punkti, mis on eriti valus, arvestades, et Lyon sai Strasbourgilt tappa. Enne viimast vooru ollakse seega jätkuvalt neljandad. Monacot teisel astmel ilmselt enam ei püüa. Lyon kolmandal on ühe silma kaugusel ja neid ootab veel Nice kodus ees (kui neil peale EL-i finaali veel kodu alles on
), kes ju Marseille`ltki siin paar vooru tagasi Velodrome`ilt punkte röövis, ja kes ise ajab viimases voorus veel Euroopa Liiga kohta taga. OM aga mängib viimases voorus kodus Amiens``iga, kel pole enam peale au midagi mängus. Ehk liiga kaudu on veel mingi võimalus CL-i püüda. Aga kõige olulisem on see, et CL-i koha püüdmine on ikkagi iseendi kätes. Selleks tuleb "vaid" Atletico kolmapäevases Euroopa Liiga finaalis alistada.
Jube kurb oleks muidugi, kui pärast sellist hooaega lõpetatakse täpselt samal kohal nagu möödunud üsna keskpärasel hooajal ja EL-i finaalis ka tappa saadakse. Aga loodetavasti saatus nii kuri meite vastu ei ole.
Germaini ja Thauvini üsna indentsed peaga löödud väravad viisid Marseille juba 14. minutiks 2-0 juhtima, kuid kõik see tundus liiga hea olevat, et tõsi olla (oli ju EAG alles hiljuti nii Monaco alistanud kui ka PSG-lt Pariisis punkte röövinud), ja nagu ikka tavaliselt sellistes olukordades - oligi liiga hea, et tõsi olla. Guingamp` lõi avapoolaja lõpus esimese tagasi, kui Rami, Rolando ja Luiz Gustavi puudumisel keskkaitses koos noore Kamaraga alustanud Sertic ei suutnud Jimmy Briandi katmisega hakkama saada, lubades endisel Lyoni mehel löögile minna, kelle löök küll raksatas väravaraami, kuid tagasi põrganud pallile jõudis esimesena jaole teine endine Lyoni mees Clement Grenier, kes mänguvahendi ka Mandanda valvatavasse võrku toimetas. Teise poolaja algul sama mees juba viigistas penaltipunktilt, kui Ocampos eelnevalt oma karistusalas kogemata käega vastu palli läks (enam juhuslikumat kätt ei anna olla) ja 70. minutil lasi Sertic keskjoone juures Briandil kontrasse joosta (Sertic oli kogu kohtumise jooksul Briandi kiirusega hädas) ja Mandadna pidi otsustavalt sekkuma, kuid paraku võttis Briandi penaltialas veaga maha, teenis ise ka punase kaardi ja andis vastastele penalti, mida vahetusest sisse tulnud Yohan Pele paraku tõrjuda ei suutnud. Aga ka see polnud veel kõik! Kümnekesi võideldi end veel 3-3 seisuni, kui taas Thauvin värava ees Sarri tsenderduse oskuslikult vastaste võrku saatis. Sarr aga suutis mõned hetked hiljem taas oma õla liigesest välja kukkuda, mille järel jäädi juba üheksakesi, aga ka kahemehelises vähemuses alla ei antud ja oldi lähedal nii kõigi kolme punkti võtmisele, kui ka sellest ühestki ilma jäämisele, millega õnneks siiski tulema saadi.
Üldkokkuvõttes kaotatud kolm punkti, mis on eriti valus, arvestades, et Lyon sai Strasbourgilt tappa. Enne viimast vooru ollakse seega jätkuvalt neljandad. Monacot teisel astmel ilmselt enam ei püüa. Lyon kolmandal on ühe silma kaugusel ja neid ootab veel Nice kodus ees (kui neil peale EL-i finaali veel kodu alles on
), kes ju Marseille`ltki siin paar vooru tagasi Velodrome`ilt punkte röövis, ja kes ise ajab viimases voorus veel Euroopa Liiga kohta taga. OM aga mängib viimases voorus kodus Amiens``iga, kel pole enam peale au midagi mängus. Ehk liiga kaudu on veel mingi võimalus CL-i püüda. Aga kõige olulisem on see, et CL-i koha püüdmine on ikkagi iseendi kätes. Selleks tuleb "vaid" Atletico kolmapäevases Euroopa Liiga finaalis alistada. Jube kurb oleks muidugi, kui pärast sellist hooaega lõpetatakse täpselt samal kohal nagu möödunud üsna keskpärasel hooajal ja EL-i finaalis ka tappa saadakse. Aga loodetavasti saatus nii kuri meite vastu ei ole.
Finaali jõudmine oli võimas saavutus ning teelt lükati korralikke meeskondi. Selles osas respekt.
Kommentaar