Olympique de Marseille

[Rocheteau]

Ründaja hüppas ise vastu hiljaks jäänud Sakai jalga . Tegelt oleks pidanud Metz juba varem penalti saama, kui Mandanda hiljaks jäi ja ründajale sisse sõitis. Lõpuks aga vigastas hoopis ennast.

[Mask]

Ründaja hüppas ise vastu hiljaks jäänud Sakai jalga . Tegelt oleks pidanud Metz juba varem penalti saama, kui Mandanda hiljaks jäi ja ründajale sisse sõitis. Lõpuks aga vigastas hoopis ennast.

Sa kirjeldad täpselt sama olukorda, mis Mandandal oli Nguette'iga. Ehk kumbki minu arvates ei olnud penalti. Aga ega siit üle viigi ei vääritudki. Kui sedagi.

Sellistes kohtumistes tuntakse ikkagi korralikult Thauvinist puudust, kes just väiksemate vastu oskas mänge ära lahendada oma tegutsemisega.

[Mask]

Aastale pandi siis nädalavahetusel kena punkt 3-1 võiduga Nimes'i üle kodusel Velodrome'il.

Kohtumise peategelaseks tõusis taas Payet, kes ise lõi ühe ja andis Benedetto värava puhul resultatiivse söödu. Kolmas värav läks vastaste omaväravana kirja. Ainukeseks tõrvatilgaks meepotis oli lõpuminutitel endale sisse imetud värav.

Sügisring lõpetati seega kindla tabeliastme teise kohaga. Edu kolmandal paikneva Rennes'iga on poole hooaja järel 5 punkti ja neljandaks langenud Lille'iga juba 7 sanga.
Uut aastat alustatakse 5. jaanuaril karikamänguga vana tuttava Trelissaciga. Viis päeva hiljem aga sõidetakse liigaraames külla lähimale jälitajale Rennes'ile.

Seniks aga häid pühi!


PS. Tahaks tegelt mingi pikema kokkuvõtte senisest hooajast teha, sest on ju millest kirjutada, aga ei julge lubada, et aega leiab.

[Mask]

Ahh jah, seda ka, et PAYET KOONDISESSE!

[Mask]

Ahh jah, seda ka, et PAYET KOONDISESSE!

Tõestusmaterjal #1:

Tõestusmaterjal #2:

200 rohkem, kui näiteks David Silva. Mõelda vaid, mis ta väravasöötude numbrid oleks juhul, kui ta neid olukordi oleks saanud tekitada mängijatele nagu Aguero, Tevez või Dzeko. Selle asemel käkkisid tema tekitatud võimalusi puujalad nagu Mitrogliou ja Andy Carroll.

Ja ligue1.com-i "eksperdid" eesotsas P$G suure toetaja Robbie Thompsoniga ei valinyd teda isegi kümnendi sümboolsesse koosseisu.

[Mask]

vol. 1

Kohe-kohe läbi saav kümnend piltides:

2010

Aasta oli 2010 - Mamdou Niang sahistas igast asendist vastaste väravavõrke, Lucho Gonzalez tõmbas nööre keskväljal ja Gaby Heinze kamandas raudkindlat kaitset. Kogu seda kompotti juhtis klubi Legend Didier Deschamps, kes lõpetas pika tiitlipõua, kui 2010 kevadel tuldi taas pärast 18-aastast vaheaega Prantsusmaa meistriks ja võideti sinna kõrvale ka Prantsusmaa liigakarikas.

2011

Kuigi järgneval aastal tiitlit kaitsta ei õnnestunud (Lille`i järel lõpetati teisena), tuldi teist aastat järjest Liigakarika võitjaks, löödi Prantsusmaa superkarika finaalis suurt rivaali PSG-d ning pääseti Meistrite Liigas 16-parema sekka, kus jäädi napilt 1-2 alla hilisemale finalistile Manchester Unitedile.

2012

Deschampsi ajajärgu viimane ja paraku ka kõige edutuim aasta, kui liigas lõpetati alles 10. real. Kuid sellest hoolimata kaitsti nii Liigakarikat kui ka Prantsusmaa superkarikat (vastavalt Lyoni ja Lille`i vastu). Meistrite liigas tehti aga väga korralik ja meeldejääv hooaeg, kui jõuti veerandfinaali, kus küll kaotati taaskord hilisemale finalistile Bayernile. Teel veerandfinaali kukutati konkurentsist aga ülimalt põnevas vastaseisus Milano Inter, kelle vastu lõi San Sirol otsustava võõrsilvärava kurikuulus Brandao mängu 2. üleminutil.


Alagrupis oli aga veel üks meeldejääv ja ostustav kohtumine Dortmundiga Signal Iduna Parkil, kus 0-2 kaotusseis keerati teisel poolajal 3-2 võiduks. Võiduvärava lõi sealjuures fännide jaoks teine kurikuulus mängumees Mathieu Valbuena 87. minutil, kel oli tollal piisavalt mune, et võiduväravat Jürgen Kloppi enda silme all tähistada.


2013

Järgnevast hooajast Marseille toetajad, kaasaarvatud mina, ei osanud väga midagi loota, kuna Deschamps lahkus nagu ka mitmed võtmemängijad nagu Alou Diarra, Cesar Azpilicueta ja Loic Remy ning pukki toodi keegi kiilakas Elie Baup, kes küll eelmise sajandi lõpus viis Bordeaux Prantsusmaa meistriks ja karikavõitjaks, kuid sellele järgnes üks ebaõnnestumine teise järel. Üsna konservatiivset jalgpalli mängides saavutati Baupi juhendamisel siiski üle ootuste kõrge hõbemedal liigas äkkrikastunud PSG järel, tänu millele naasti ka pärast aastast vaheaega taas Meistrite Liigasse.


2014

2013-14 sai alguse uus - esmalt lootustandev ja põnev, kuid lõppkokkuvättes lühikene ja edutu ajajärk, mida tollane klubi president Vincent Labrune kutsus hellitavalt "Dortmundi projektiks", kus siis kehvast finantsseisust tulenevalt üritati Borussia Dortmundi kopeerida ja noortesse panustada (Thauvin, Imbula, Ben Mendy, Lemina jne). Baup pidas vastu detsembrini, kui tema juhendamisel tehti Meistrite Liigasse naastes negatiivset ajalugu, lõpetades oma alagrupi barankaga ja liigas vireleti tabeli teises pooles, kuniks senine spordidirektor Jose Anigo meeskonna hooaja lõpuks 6. reale tüüris. Tõsi, Baupi kaitseks võib öelda, et tal oli kasutada üsna kogenematu sats ja CL-i vastasteks olid alagrupis Arsenal, Napoli ja Dortmund. Antud aasta jäi ka paraku senini viimaseks, kui Marseille`d Meistrite Liigas sai näha.


Head vana aasta lõppu!

[Mask]

vol. 2

2015

2014-15 hooaja märksõnadeks oli El Loco, külmkapp, sügismeistrid ja tarkusetera, et pill tuleb pika ilu peale. Kui sügisel mängiti argentiinlase Marcelo Bielsa juhendamisel võrratut jalgpalli stiilis, et lööge meile palju tahate, me lööme teile ikka rohkem, ja see ka töötas, sest talvepuhkusele mindi kindlate tabeliliidritena, siis hooaja teises pooles kukkus kõik kolinal kokku ja liigas jäädi kevadel sootuks poodiumilt välja. Sellest hoolimata mängis Bielsa end selle hooajaga igavesti Marseille toetajate südametesse.


2016

Järgnev hooaeg oli üks eelmise kümnendi masendavamaid. Finantsprobleemide tõttu müüdi sisuliselt kahe koosseisu jagu mängijaid maha (nimekamatest Payet, Gignac, Imbula,A. Ayew ja Thauvin, kes küll juba talvel naases) ning Bielsa otsustas peale hooaja avamängu, mis muide kaotati, ameti maha panna. Hooaja jooksul käis meeskonnast läbi rodu keskpäraseid mängijaid nagu Steven Fletcher, Paolo De Ceglie ja Lucas Silva, kellede meenutamiseks läks minul isiklikult küll wikipedia abi vaja. Bielsa lahkumise järel võttis ohjad üle hispaanlane Michel Gonzalez, kuid ka tema hooaja lõpuni vastu ei pidanud keskpäraste tulemuste tõttu ja kevadel juhtis meeskonda juba senine abitreener Franck Passi.


Antud aastast tasub meenutada veel ühte märkimisväärset intsidenti, kus aprilli keskel toimunud kodumängus Bordeaux vastu mõnitasid toetajad klubi mängumehi, kes ei olnud selleks ajaks suutnud kodufännidele ühtegi koduvõitu pakkuda alates 2015. aasta septembrist saati, mängides neile benny hilli tunnuslugu ja lehvitades postreid. kus oli siis kujutatud mängijaid oinastena.


2017

2016-17 hooaega võib omatmoodi vahehooajaks/aastaks nimetada. Suvel valmistasid tollane klubi omanik Margaret Louis-Dreyfus ja president Vincent Labrune klubi ette müügiks, tehes kahe hooaja vahel rahaks sisuliselt kõik, kelle eest veel midagi küsida sai (Batshuayi, Benjamin Mendy, Nkoudou, Lemina, Alessandrini ja Dja Djejde), et klubi mitte võlakoormaga müüa, millega saadi ka hakkama. Klubi ostis naeruväärse ? eest Ameerika ärimees Frank McCourt, kes ülendas klubi uueks presidendiks üldsusele üsna tundmatu Jacques-Henri Eyraud, spordidirektoriks toodi kunagi Barcelonas sama ametikohta täitnud Andonio Zubizarreta ja peatreeneriks kümnendi algul Lille`i Prantsusmaa meistriks viinud, kuid seejärel Itaalias AS Romas suures plaanis ikkagi ebaõnnestunud Rudi Garcia. McCourt nimetas uut ajajärku "Champions Project"-iks, mida järgnevatel aastatel keskpäraste tulemuste tõttu meedia ja üldsuse poolt naeruvääristati.
Sportliku poole pealt roniti hooaja lõpuks tabeli teisest poolest liiga viiendale astmele, mis viis meeskonna järgmiseks hooajaks Euroopa Liigasse. Jaanuaris naasid mitmed Bielsa aegsed võtmemängijad nagu Dimitri Payet ja Steve Mandanda, kes eelmise juhtkonna poolt müüdi klubi finantsraskuste tõttu.


2018

Järgneva hooaja puhul võib paralleele tõmmata 2014-15 hooajaga. Rudi Garcia esimesel täishooajal mängiti üldises plaanis ilusat ja tulemuslikku jalgpalli, kuid hooaja lõpuks jäädi ikkagi tühjade pihkudega. Liigas jäädi taas napilt esimesena poodiumilt välja, mille kõrvale oli panna veel ülivalus Euroopa Liiga finaali kaotus Atletico Madridile.


2019

2019 võib kaheks jagada. Pool aastat sai Rudi Garcia veel proovida oma nahka päästa - edutult - pärast seda kui hooaja esimeses pooles mängiti end liigas poodiumiheitlusest välja ja häbistati end nii Euroopa Liigas (alagruputurniiril kindlad viimased) kui ka kodustes karikasarjades, kus näiteks Prantsusmaa karikasarjas kaotati amatöörsatsile Andrezeux`le. Kahe hooaja vahel vahetatigi seega Garcia endise Porto, Chelsea ja Zeniidi peatreeneri Andre Villas-Boase vastu, kelle juhendamisel, mida aasta lõpu poole, on mängitud aina paremat ja kindlamat jalgpalli ning sügisring lõpetati kindlalt liigatabeli teisel astmel. Kas 2020 toob Meistrite Liiga tagasi Stade Velodrome`ile?


Läinud aastas sügisest tasub üles märkida veel ühte märgilise tähendusega pilti, kus siis Marseille mängijad on tähistamas võitu suure rivaali Lyoni vastu nüüdseks Lyoni peatreeneriks tõusnud Rudi Garcia silme all. Tegemist oli Marseille esimese võiduga Lyoni üle liigas pärast 2014. aastat.



Head uut!

[Mask]

Ja nüüdseks siis juba läinud kümnendi sümboolne koosseis ka!

Alg11:

Mandanda (C)

Azpilicueta - Diawara - Heinze - Taiwo

Cheyrou - Lucho

Thauvin - Payet - Valbuena

Gignac

Pink: Y.Pele, Fanni, NKoulou, Sakai, A.Diarra, A.Ayew, Niang

Peatreener: Didier Deschamps

[Rocheteau]

Ma lootsin millegi pärast Michy Batshuayi nime ka seal näha

[Mask]

Ma loodaks näiteks Michy't sel talvel hoopis laenule tulemas näha, aga lootus pidi lollide lohutus olema.
Aga ei, Michy oli tubli, kuid minu silmis jääks ilmselt ka Bafe Gomisi ja Loic Remy selja taha, kui eelmisest kümnendist rääkida. Üks nimi, kes veel vääriks mainimist, on Stephane Mbia, aga Alou Diarra jääb tiitlihooajast nii eredalt meelde, et patt oleks teda isegi mitte pingiotsale panna. 4-3-3 formatsioonis oleks ilmselt ka algkoosseisus (Payet vasakule ja Valbuena pingile sel juhul).

[Rocheteau]

Ma loodaks näiteks Michy't sel talvel hoopis laenule tulemas näha, aga lootus pidi lollide lohutus olema.
Aga ei, Michy oli tubli, kuid minu silmis jääks ilmselt ka Bafe Gomisi ja Loic Remy selja taha, kui eelmisest kümnendist rääkida. Üks nimi, kes veel vääriks mainimist, on Stephane Mbia, aga Alou Diarra jääb tiitlihooajast nii eredalt meelde, et patt oleks teda isegi mitte pingiotsale panna. 4-3-3 formatsioonis oleks ilmselt ka algkoosseisus (Payet vasakule ja Valbuena pingile sel juhul).

Michy puhul vist peab lootma, et Chelsea pool palgast ise kataks? Muidu läheb vast liiga kalliks tema laenule toomine. Suure palga tõttu Chelsea loodabki teda hoopis mõnele premmi tabeli teise poole tiimile laenule saata.

[Mask]

Michy puhul vist peab lootma, et Chelsea pool palgast ise kataks? Muidu läheb vast liiga kalliks tema laenule toomine. Suure palga tõttu Chelsea loodabki teda hoopis mõnele premmi tabeli teise poole tiimile laenule saata.

Ega tema nimi pole kuskilt läbi käinud ka. Minu enda märg soov. Oleks ilmselge priiskamine, sest üks kahest tema või Benedetto peaks sel juhul pingil istuma. + Raha pole nagunii. Ühesõnaga, vaevalt keegi üldse sel talvel juurde tuleb.

[Mask]

Uut aastat alustati nii nagu vana lõppes. Esmalt alistati möödunud nädala keskel Prantsusmaa karikas võõrsil amatöörsats Trelissac, seejärel nädalavahetusel liigas lähim konkurent teisele astmele - Rennes samuti võõrsil.

Trelissaci vastu tehti sealjuures oma elu eriti raskeks, sest juba esimesel minuti jäädi kaotusseisu. Ja kuigi 20. minutil Payet vastas, siis rohkem väravaid normaal ja lisaajal ei nähtud. Lisaaeg seejuures mängiti veel ka ühemehelises vähemuses, sest Sakai oskas Jordan Ayew'd teha ja teenis teise poolaja lõpus kahe minutiga kaks kollast kaarti. Lõpp hea kõik hea. Penaltiseerias tassis Pele, kes võttis viiest vastaste sooritatud penaltist kolm ära ja aitas meeskonna 16-finaali.

Rennes'i vastu võõrsil liigas püsis mäng pikalt võrdne ja väravateta, kuniks vastaste väravavaht Payeti karistuslöögi tõrjumisega hädas oli ja palli loetud minutid varem vahetusest sekkunud Strootmani ette tõrjus, kes vaevata 1-0 tegi.

Liigas käristati nüüd vahe järgnevatega 8 punkti peale. Järgmisena ootab ees veel üks amatöörsats Granville karikas. Liigas võõrustatakse kahe nädala pärast Angers't.

[Rocheteau]

Ei tea kui mõistlik see tegu nüüd oli AVB poolt, et hakata oma klubi juhtkonda läbi meedia survestama, kuna klubiga liitus üks tegelane, kelle eripära on just mängijate müümine.

[Mask]

😱