Berliner AK 07 - BFC Dynamo
See väike kohalik derbi võib-olla ei tundu kõigile erutav, aga kindlasti ajalooliselt üsnagi omal kohal. Poststaadioni kompleks on üsnagi suur, koos erinevate väljakutega, nii mõnigi kunstmuru väljak tundub nagu, et sellise peale ei tohiks küll lapsed trenni teha, aga võta näpust, isegi saksamaal mängivad lapsed betooni peal sisuliselt. Samal ajal mängiti kõrval kunstil ka veel kohalikku Berliini liigat, aga ka sealsete mängijate puhul oli selgelt tuvastatav, et jalgpalli algharidus on saadud korralikul tasemel ning vähemalt tehniliste oskuste poolest tehti meie Esiliigadele küll silmad ette. Peaväljak, kus regionaaliigat mängitakse on iseenesest üsnagi okeil tasemel, muru on ilus ja hästi hooldatud ja staadioni ise meenutab meie oma Kadriorgu koos rohkete puudega ümber. Suureks miinuseks tuleb pidada, et staadionil WC-d sees ei ole ja pead ilusti välja ronima. Samuti ei mingit söögi- ega joogiputkat, kõik on väljas ja see on eriti tüütu tegelikult. Pileti hind on täiskasvanule 10 ja õpilasele 8, mida saab rahulikult kohapeal sularaha eest siis endale võtta. Me sattusime ise juhuslikult Dynamo poolehoidjate keskele, kes olid ilmselgelt häälekamad kui kodumeeskonna omad. Võib öelda, et sisuliselt 90 minutit oli kuulda ühte AK fänni, kes karjus üsnagi ebameeldival toonil nagu siga aiavahel üksinda ja seda oli suhteliselt kummaline kuulda aga mis sa teed raskel ajal..
Dynamo hiilgusest pole palju alles jäänud, aga siiski on neil jätkuvalt mõnekümnepealine ultrapunt, kes lasi terve kohtumise möllu. Mängu oli vaatama tulnud 585 inimest, mis meenutas igas mõttes Eesti liiga kohtumist. Hommikuse õlle kõrvale igatahes täitsa mõnus meelelahutus,. Kuna AK 07 on ajalooliselt olnud saksatürklaste klubi, aga väljakul neid väga palju ei tundunud, siis ehk on ka see põhjuseks, miks kodusats just väga suure toetajaskonnaga enam ei hiilanud. Enne videosid vaadates oli igatahes ka neil varasematel hooaegadel silma jäänud laulev fännipunt. Mänguliselt oli koduvõistkond küll üritavam pool, aga nende kapten otsustas eriti rumalal moel teise poolaja keskel teise kollase teenida ning nii Dynamo lõpuks ikka kaks ära sutskas ning mängijad said fännidega väikest, aga siiski olulist võitu tähistama minna.
See väike kohalik derbi võib-olla ei tundu kõigile erutav, aga kindlasti ajalooliselt üsnagi omal kohal. Poststaadioni kompleks on üsnagi suur, koos erinevate väljakutega, nii mõnigi kunstmuru väljak tundub nagu, et sellise peale ei tohiks küll lapsed trenni teha, aga võta näpust, isegi saksamaal mängivad lapsed betooni peal sisuliselt. Samal ajal mängiti kõrval kunstil ka veel kohalikku Berliini liigat, aga ka sealsete mängijate puhul oli selgelt tuvastatav, et jalgpalli algharidus on saadud korralikul tasemel ning vähemalt tehniliste oskuste poolest tehti meie Esiliigadele küll silmad ette. Peaväljak, kus regionaaliigat mängitakse on iseenesest üsnagi okeil tasemel, muru on ilus ja hästi hooldatud ja staadioni ise meenutab meie oma Kadriorgu koos rohkete puudega ümber. Suureks miinuseks tuleb pidada, et staadionil WC-d sees ei ole ja pead ilusti välja ronima. Samuti ei mingit söögi- ega joogiputkat, kõik on väljas ja see on eriti tüütu tegelikult. Pileti hind on täiskasvanule 10 ja õpilasele 8, mida saab rahulikult kohapeal sularaha eest siis endale võtta. Me sattusime ise juhuslikult Dynamo poolehoidjate keskele, kes olid ilmselgelt häälekamad kui kodumeeskonna omad. Võib öelda, et sisuliselt 90 minutit oli kuulda ühte AK fänni, kes karjus üsnagi ebameeldival toonil nagu siga aiavahel üksinda ja seda oli suhteliselt kummaline kuulda aga mis sa teed raskel ajal..
Dynamo hiilgusest pole palju alles jäänud, aga siiski on neil jätkuvalt mõnekümnepealine ultrapunt, kes lasi terve kohtumise möllu. Mängu oli vaatama tulnud 585 inimest, mis meenutas igas mõttes Eesti liiga kohtumist. Hommikuse õlle kõrvale igatahes täitsa mõnus meelelahutus,. Kuna AK 07 on ajalooliselt olnud saksatürklaste klubi, aga väljakul neid väga palju ei tundunud, siis ehk on ka see põhjuseks, miks kodusats just väga suure toetajaskonnaga enam ei hiilanud. Enne videosid vaadates oli igatahes ka neil varasematel hooaegadel silma jäänud laulev fännipunt. Mänguliselt oli koduvõistkond küll üritavam pool, aga nende kapten otsustas eriti rumalal moel teise poolaja keskel teise kollase teenida ning nii Dynamo lõpuks ikka kaks ära sutskas ning mängijad said fännidega väikest, aga siiski olulist võitu tähistama minna.
Kommentaar