Miks siis ikkagi Saksamaal RB Leipzigit vihatakse? Kõige üldisemalt seisneb põhjus selles, et Red Bull ei ole mittel ihtsalt klubi suursponsor (nagu Gazprom Schalkel, Volkswagen Wolfsburgil, Audi Ingolstadtil) vaid Red Bull ONGI klubi ise. Kuigi RB-l on igasuguste skeemitamistega seda juriidiliselt vältida, siis faktiliselt see täpselt nii ongi ja see ongi põhjus, miks suur enamus jalgpallifänne klubi vihkavad.
Sellest olen ma juba varasemalt mõned korrad kirjutanud, et sisulislet tekkis klubi 2009 aastal, kui osteti ära ühe mudaliiga klubi SSV Markranstädt litsents ning saadi osaleda Oberliga tasemel. Kuigi tagantjärgi on kuulda ka väiteid, et tegelikult ei oleks tohtinud klubile toona vähemalt selleks hooajaks üldse litsentsi anda, sest esines olulisi puudujääke. See selleks. Ei oska seda kommenteerida, sest info ja tõestusmaterjal selle kohta puuduvad. Samas on üsnagi reaalne, et liiga ei hinnanud ohtu toona piisavalt tõsiseks ning teatud järeleandmisi tehti.
Esimene skeemitamine tehti igatahes ära juba samal hooajal. Kuna DFB regulatsioon keelab klubi nimes kasutada ettevõtte/firma nime, siis ametliku versiooni järgi tähistab RB klubi nimes mingisugust debiilset Rasen Ballsporti ehk Murupallisporti. Ühesõnaga nii debiilne nimi, mida esineb täpselt ühel jalgpalliklubil Saksamaal. Asi oli aga, nagu öeldakse, jokk.
Nagu kõik hästi teavad, siis Saksamaal on olemas 50+1 reegel. Ehk siis ühe isiku/firma käes ei saa olla üle 49% häältest. Iga normaalse klubi juures Saksamaal on selle reegli eesmärgiks tagada seda, et nõrgem osapool (ehk siis liikmetest fännid) saab näiteks vetostada piletihindu puudutavaid otsuseid jne. Et olla liige, pead sa maksma liikmetasu ning läbi selle saad nö omalt poolt panustada ka klubi otsustesse mingil määral. Näiteks Bayerni puhul on liikmetasu aastas ca 60€ ning selliseid liikmeid on üle 224 000 inimese.
Paberil on samasugune platvorm olemas ka RB Leipzigil. Seda aga suurte ja mitmete „aga-dega“. Et saada RB Leipzigi liikmeks, peab arvestama sellega, et aastas tuleb liikmemaksuna tasuda 800€ ningl isaks sellele 100€ ühekordset registreerimistasu. Summa on küll üüratu, aga Saksamaal on piisavalt inimesi, kes seda oleksid nõus ka maksma. Kasvõi nalja pärast, et RB liikmeks astuda. Siiski pole asi nii lihtne. Kõik võivad küll oma sooviavalduse esitada, kuid klubil on õigus need ilma põhjendamata tagasi lükata. Nii on ka tehtud järjepidevalt, Mistõttu oli RB Leipzigil veel mõni aasta tagasi ei rohkem ega vähem kui 11 ametlikku liiget. Nüüd küll vist mõnisada mälu järgi. Loomulikult olid kõik need 11 liiget Red Bulli juhtivtöötajad või nendega väga lähedalt seotud isikud. Seega juriidiliselt 50+1 reeglit täidetakse, kuid reaalsuses on see täielik nali. Näiteks teine tühjale kohale rajatud klubi Hoffenheim tugineb küll suuresti miljonäri Dietmar Hoppile, kuid tal puudub igasugune juhtiv positsioon klubis.
Samuti kui vaadata teisi sarnaseid klubisid, eelkõige Wolfsburgi ja Hoffenheimi, siis neil on ikkagi kasvõi mingi teatav side selle regiooniga, kus nad asuvad. Volkswageni peakontor asub Wolfsburgis ning software firma SAP, millega on oma rikkuse teeninud Hopp, asub kiviviske kaugusel Hoffenheimi jalgpalliklubist. Seevastu Red Bulli kui Austria firma seost Leipzigiga on ülimalt raske kui mitte võimatu näha. Seda lihtsalt ei olegi. Ma ei tea, kas nüüdseks on asjad juba muutunud, aga näiteks Red Bulli suuraktsionär Dietrich Mateschitz polnud veel eelmiseks aastaks külastanud isiklikult ühtegi RB Leipzigi kodumängu.
Selline raha pumpamine üldiselt pole ju jalgpallis midagi erilist. Kuigi Saksamaal vihatakse seda ilmselt rohkem kui kusagil mujal. RB on aga endale ehitanud ju terve võrgustiku alates RB Leipzigist lõpetades RB Brasiliga. Sinna vahele New York RB ja RB Salzburg, vist mingi klubi ka Ghanas. Kõik mängivad ühesugustes vormides ning ei oma mittemingisugust enda identiteeti peale selle, mis Austriast ette kirjutatakse. Seda tegelikult ei ole kunagi salanud ka Red Bull ise. Nad on väitnud, et nad tahavad ise võtta vastutuse klubis toimuva üle, mis tähendab jalgpallis konkreetselt seda, et nad ei soovi olla üksnes mingi klubi särgisponsr/peasponsor ja sellisel viisil figureerida. Nad tahavadki olla klubi ise. Jah noh, millest me üldse räägime, kui RB Salzburgi ja RB Leipzigi spordidirektor oli kuni eelmise hooaja lõpuni üks ja sama mees Ralf Rangnick (sellest hooajast enam mitte siiski). See tegelikult viib ka jäegmise põhjuseni, mis RB süsteemi vihata. Nimelt lükatakse-tõmmatakse-laenatakse-müüakse-ostetakse mängijaid klubide vahel nii nagu jumal juhatab. Sellega mängitakse mööda finatsreeglitest. Näiteks ostab RB Salzburg mängija ja laenab selle kohe välja RB Leipzigile. Seda on tehtud korduvalt ja tehkse ka edaspidi just nii nagu raamatupidamises kasulikum näidata on.
Loomulikult ei suhtuta Saksamaal ülemäära hästi ka klubidesse nagu Schalke, Wolfsburg, Leverkusen. Need on aga hoopis teisel tasemel näited. Tegemist on siiski väga vanade ja rohkemal või vähemal (Wolfsburg) määral traditsiooniliste klubidega. Gazprom on küll Schalke peasponsor, aga Schalke ei võrdu Gazprom. Red Bulli ja RB Leipzigi vahele saab panna aga võrdusmärgi. See klubi ei suudaks eksisteerida ilma Red Bullita. Kui Gazprom lõpetaks päevapealt Schalke toetamise, siis ei juhtuks klubiga pikas plaanis midagi. Tuleks lihtsalt uus peasponsor nagu on kõikidel klubidel üle maailma. Kui Red Bull keeraks rahakraanid kinni, siis oleks klubiga peagi lõpp. See ongi tegelikult suuresti põhjus, miks neid nii tugevalt vihatakse. Kõik selle klubi juures on võlts ja kommertslik ning suunatud ainult brändi tugevdamisele.
Samuti on Leipzigile ette heidetud palju seda, et nad varastavad teiste klubide noori pakkudes mängijatele ulmesummasid sellise vanuse kohta. Sellega on nii ja naa. Sest paljud klubid teevad seda kokkuvõttes ning see ei ole üksnes RB tegevus. Lihtsalt küsimus on ka selles, kuidas sa väärtustad selle nö kasvatajaklubi tööd ja kuidas sa nendega läbiräägid. Alates protsendist edasimüügi korral jne.
Kui Hoffenheim külasatsist suureks klubiks tõusis, siis vihati neid sama tugevalt. Võib-olla kraad vähem, aga siiski teravalt. Neid vihatakse ka praegu, aga natukene on see viha lahtumas. Peamiselt sellepärast, et Hoffenheim on tasapisi muutumas isemajandavaks. Nad ei sõltu niivõrd palju Dietmar Hoppi suvast ning seda tõestab ka tegutsemine üleminekuturul. Ma olen äärmiselt skeptiline selles osas, et Red Bull võiks lähiajal oma tegevuses tagasi tõmmata.
Needo n siis lühidalt põhjused MIKS. Ma ei saa öelda, et ma neid vihkaks, aga kindlasti ei toeta ma neid üüheski olukorras ning iga nende kaotatud mäng on hea mäng. Kogu sellest asjast on muidugi kahju, sest Leipzig kui linn omab hetkel tohutut potentsiaali. Lisaks väärib Ida-Saksamaa ühte oma päris tippklubi. Kahju lihtsalt, et see klubi on tekkimas sellistele alustele.
Ma ei ole küll mingi Bayerni fänn, aga Bayernit eelistn ma sellisele klubile (klubide võrgustikule) iga kell. Bayernit vihatakse, sest nad on rikkad. Samas tuleb tunnistada, et nad teevad palju asju hästi ja mõtestatult. Ning nad on oma rikkuse nimel ka vaeva näinud. RB Leipzigi kohta vähemalt hetkel seda küll öelda ei saa. Nende jaoks on esikohal bränd ja alles siis tuleb jalgpall.
Midagi jäi kindlasti veel kirjutamata, aga see oli kõik, mis esimese hooga meelde tuli antud teema kohta.
Kommentaar