FC Schalke 04

[suits]

Pole ammu raporteerinud siia, sest elu on ette tulnud. Hakkas igav ja tekkis vaba aeg, seega siit ta tuleb. Minu hädaldamist on võetud kuulda, sest ilusad viigid on pööratud ilusateks võitudeks ja järsku leiab Schalke end eelviimaselt positsioonilt! Kusjuures on neljal meeskonnal tabeli lõpus sama palju punkte (Bochum, Schalke, Stuttgart ning Hoffenheim). Stuttgart mängib täna õhtul Bayerniga. Kuigi peale mängu Mönchengladbachiga tulid veel kaks ilusat viiki Wolfsburgi ja Unioni vastu, siis väga kohustuslikud võidud võeti ära - 2:1 Stuttgarti vastu ning täna 2:0 Bochumi vastu.

Märkimisväärset:
Terodde langes pingipoisiks ja põhimeheks sai Frey, kes pole aga jätkuvalt väravat löönud. Siinkohal pole Freyle aga väga palju ette heita, sest nagu varem mainitud, ei mängigi ta väga värava suunal, vaid on pigem seljaga värava poole, ühendamaks mängu keskvälja ja äärtega.
Mängudes on silma paistnud Moritz Jenz, kelle tase pole selgelt põhjamudas mängimine, vaid kuskil palju kõrgemal. Kuigi tänases Bochumi mängus lasi Hofmanni ohtlikult läbi ja kinkis neile tasuta värava, siis Hofmann halastas ja laiatas tühjast väravast täiega üle. Õnne peab ka olema.
Võõrsil võiduga Bochumi üle lõppes 39-mänguline võõrsil võiduta seeria. Viimati võitis Schalke võõrsil novembris 2019!!!
Schalke ja Dortmund on ainsad meeskonnad, kes pole teisel hooaja poolel veel kordagi kaotanud. Järgmine nädal kohtuvad nad omavahel.
Peale Dortmundi tulevad kohustuslik võit Augsburg ja Leverkusen, kellele viimati haledalt kaotati. Seejärel tulevad aga mängud Hoffenheimi, Hertha, Freiburgi ja Bremeni vastu, kellest kaks esimest on taaskord kohustuslikud võidud. Kahel viimasel on aga halb vorm ja punktilisa võib olla realistlik. Need kaks mängu on muidugi alles peaaegu kahe kuu pärast, enne seda võib aga üldsegi juhtuda, et Schalke ei saagi rohkem punktilisa, teisalt võib juhtuda see, et Schalke on kõik mängud võitnud. Praeguse meeskonnaga ei tea enam midagi ja ei oska midagi oodatagi! Thomas Reis on sitast saia küpsetamise meister ning talvised täiendused on olnud senimaani asjalikud (kordan: eriti Moritz Jenz!!!).

[suits]

pilt.png

Punktilisa on alati tore, kuid esimest korda Reisi ajastul tuleb tõdeda, et järjekordse saagi järel on hinges pettumus. Võõrsil Augsburgi vastu tuli küll üks punkt, kuid seda läbi häda ja õnne. Lisaks hõõruvad haavale soola ülejäänud lähirivaalide tulemused (Hoffenheim võitis Hertat, Bochum võttis šokkvõidu Leipzigi vastu). Esimene poolaeg oli pea täielikult Augsburgi oma, kes oma tehnika ja kiirusega Schalket keerutas. Schalke sai aeg-ajalt küll palli hoida, kuid sellega midagi peale hakata ei suudetud. Paremal äärel toimetanud Karaman oli täielik altminek, sest umbes pooltunni täitumise ajal hakkas tipuründaja Frey liikuma järjest enam tema positsioonile, sest mees lihtsalt ei saanud hakkama. Lisaks võeti pooltunni täitudes välja Balanta, kes oli keskväljal juba kollase saanud ning oli ka päris hädas. Asemele toodi Zalazar, kes väga palju ei suutnud, kuid tõi mängu mingitki elu. Fährmann pidi ka paar korda sekkuma, kuid mingit väga ohtlikku lööki Augsburg sooritada ei suutnud. Poolajale mindi nullidega. Teisel poolajal hakkas aga asju juhtuma. Fährmann proovis kaitseliiniga algul lühikest söötu mängida, kuid pideva surve alt pidi ta lööma poolpika palli keskväljal haigutavasse tühjusesse, kus oli ainult Augsburgi mängija. Paari sööduga jõudis pall Arne Meierini, kes oma juubelimängus lõi palli küll otse Fährmanni suunas, kuid piisavalt tema külje alt, et pall väravavõrgu leidis. Kõigest paar minutit peale väravat tegi väravasöödu andnud Demirovic aga lollust ja sai Kraussi vastu tehtud jõhkra vea eest otse punase. Peale seda läks loogiliselt mäng täielikult Schalke kätte, kes küll kuni 85. minutini mitte midagi ei suutnud. Kiirus puudus, tsenderdused lendasid kõik auti või üle otsajoone ja meeskonnamängus oli silmatorkav lodevus. Ühe korra sai peaga ohtlikkult löögile Moritz Jenz, kuid jätkuvalt polnud midagi ohtlikku paistmas. Kuniks tuli 91. minut, kui kastijoonel kukutati pallini esimesena jõudnud Terodde. Järgnes labane ajatapp ja hale Bülteri otsene mõjutamine, mille järel sai Augsburg kolm kollast kaarti. Psühholoogilisel terroril Bülter ennast aga mõjutada ei lasknud ja lõi rahulikult penalti vasakule nurka, mis oli neljas järjestikune värav. Mängu lõpus sai Schalke veel vingema surve peale, kuid midagi muud ei tulnud. Augsburgist lahkutakse üheainsa punktiga, mis on praegust olukorda arvestades selgelt napp tulemus. Hoolimata sellest ei minda koondisepausile vastu viimasel kohal, sest kuigi Hoffenheim sai kolm punkti, ei saanud Stuttgart midagi ja langes tabeli põhja.

Mängu parim: Marius Bülter

[suits]

https://twitter.com/s04_en/status/1643533135118753792

[suits]

Kui Augsburgi vastu vedas, et punktki tuli, siis Hoffenheimi vastu õnne polnud ja tuli kindel 2-0 kaotus vastu võtta. Enne mängu reklaamiti klubi sotsiaalmeedias mängu kui Trooja hobust, kuna väidetavalt leidis tee PreZero Arenale umbes 15 000 (!) Schalke fänni. Võõrsilväljak muudeti täies mahus enda koduks. Mäng ise oli tegelikult huvitav. Arvestades, kus klubid praegu tabelis paiknevad, on arusaadav, et mängukvaliteet oli halb, kuid pinget oli mõlemal pool tunda. Hoffenheimi poolt vähem, kes ründas efektiivsemalt ja agaramalt. Väravani jõudsid nad esimest korda esimese poolaja keskel, kui ilusa sööduga leiti liini taha spurtiv Angelino, kes tsenderdas madala palli värava ette, kus õnnetult lõi palli väravasse oma mees Sideshow Bob. Schalke hakkas seejärel natuke rohkem ründama. Paar minutit hiljem tsenderdas palli kasti pikalt vigastustega maadelnud mees Ouwejan, kes leidis Yoshida peanupu. Kahjuks lendas pall latti. Mingisuguseid ohtlikke võimalusi muidu esimesel poolajal polnud, välja arvatud paar Ralle head tõrjet. Teisel poolajal võttis enamvähem võrdselt kulgenud mängus ohjad Schalke, mis kulmineerus... 68. minuti penaltiga Hoffenheimile. Bebou läks lööma ja lõi madala palli paremale poole, mille tõrjumine polnud Rallele mingi probleem. Kahjuks oli aga juba otsepildist näha, et Ralle oli selgelt väravajoonest eespool, mistõttu läks penalti kordusele. Ralle hüppas teisel katsel samale poole, kuid Bebou lõi vasakule, tehes skooriks 2-0. Järgnesid kiired Schalke vahetused, kui platsile toodi vanurid Drexler, Terodde ja Latza. Lisaks paar minutit hiljem ka noorsand Keke Topp. Vahetused tõid veidi elu, kuid mitte midagi liiga lubavat. Bülter ja Latza said paar korda ohtlikult löögile, kuid kastist väljast. Mängu lõpupoole mängis Schalke palli tagant läbi, kui palli sai Matriciani, kes lasi palli endast mööda, lubades Hoffenheimi ründajal vabalt väravani joosta. Õnneks lõi ta selle löögi täie jõuga üle. Surve kestis mängu lõpuni, ehk umbes 97. minutini. Minimomente tekkis, aga mitte midagi, millest kinni haarata. Sinsheimist saadi 2-0 kaotus, ning kuna varasemas mängus võitis Stuttgart uue treeneri käe all Bochumit, on kuninglikud sinised taas tabeli põhjas. Mäng järgmisel reedel võib otsustada väga paljutki, kui kohtutakse Herthaga. Kui Hertha peaks võitma, siis on kõik läbi ja Reis võib hakata keskenduma juba uuele hooajale, eeldusel, et ta klubis jätkab. Mina isiklikult väga ei kahtle selles, et ta jätkab.

Positiivne:
Võimaluse sai paar nädalat tagasi 19-aastaseks saanud Keke Topp, kes küll millegagi silma ei paistnud, aga mehistumiseks korralikud 20 minutit kätte sai. Järgmist hooaega silmas pidades on mingi hetk oluline, et tulevased rollimängijad saaksid Bundesligas kasvõi paar mängu hõlma alla.
Tagasi tuli pikalt vigastuspausilt Ouwejan, kes loodetavasti järgmiseks hooajaks klubisse jääb. Eelmise hooaja üks parimaid mängijaid pole küll see aasta väga mänginud, aga on ennast tõestanud normaalsel tasemel vasakkaitsjana, kes suudab väga hästi tsenderdada.
Marius Bülter tassib. Kui ülejäänud meeskond jookseb lati alt läbi, on oluline, et oleks olemas ääreründaja või ründav poolkaitsja, kes võtaks asja enda peale. Bülter on selleks suuteline ja kuigi tema tehniline osavus pole väga kõrgklassiline, siis tema mängu on tihti lust vaadata. Kahjuks kahtlen, et ta järgmine hooaeg Schalkes jätkab.

Sellega saigi mängu positiivne pool otsa. Kõik ülejäänud on negatiivne. Palli osatakse hoida, aga kogu hooaja mure on rünnakute lõpetamine. Vähemalt on aga laias laastus samade meestega tegutsema pidanud Reis teinud ründavas pooles tohutu hüppe võrreldes Krameriga, kes mängis korralikku terroripalli, ja sedagi tulutult. Puudus ka (minu hinnangul) kogu liiga parim talvine üleminek Moritz Jenz, mistõttu pidid keskkaitses mängima Yoshida ja Matriciani. Kohutav paar. Üks on lombakas, teine on 60. Jätkuvad ka probleemid keskväljal, kuigi hooaja eel hindasin seda kõige tugevamaks osakonnaks. Krauss on teinud vinge hooaja, kuid Zalazar on olnud kimpus vigastuste ja vastupidavusega, mis tõttu tihtipeale ta täismänge ei tee. Sideshow Bob on samuti väga hit and miss, kuna temalt ei tea kunagi, kas teeb kõva tööpäeva või põrub täielikult. Hoffenheimi vastu tuli kahjuks see teine. Nüüd tuleb täiega valmistuda mänguks Herthaga, sest kui seal põrutakse, on hooaeg läbi, ja kuigi ma hooaja eel Schalket viimaseks ennustasingi, siis oleks räige pettumus, kui Reisi juhendatav meeskond kukuks välja, hoolimata sellest, et mingi hetk püsiti liigas kaotuseta kolm kuud! Tuleb närviline nädal reedese kuue punkti mängu ootuses.

[suits]

Pooleteist tunni pärast algab hooaja kõige tähtsam mäng Berliini Hertha vastu. Võit on kohustuslik, viigiga pole midagi peale hakata. Eelmise kolme mängu pealt on olek pessimistlik, kuid tänaseks mänguks tuleb end kokku võtta, sest realistlikke punktilisa võimalusi on sel hooajal peale tänast mängu alles vaid kaks. Kui täna aga kaotatakse, on tõenäoliselt kõik läbi.

[mcnamara]

Hailaite tasub vaadata, juba esimene koll oli teisest maailmast.

[suits]

Kui publikum ootas mängu eel pigem igavat 0:0, siis vastutasuks saime hoopis küll mitte maailma kõige parema kvaliteediga, aga ühe vinge ja kummalise andmise. Lisaks veel viimaste aastate suurim võit! Milline tulemus, milline pingutus. Nagu McN juba viitas, siis tegemist oli ühe väga kummalise mänguga, mille tipphetki on väärt vaadata. Ilusad väravad, rüselused, veidrad vigastused (vigastusi ei taha kunagi näha, aga neid oli selles mängus igale maitsele), ootamatud väravalööjad ja õhusolev pinge muutsid selle mängu selliseks, mida ma isegi ristiksin parimaks mänguks, mida sel hooajal näinud olen. Tipphetki siin ette kandma ei hakka, sest üle pika aja on Soccerneti artiklis üsna täpne mängukirjeldus olemas (kiitus!), küll aga selgitaks paar olukorda lahti, mille keskmes oli endine Augsburgi mängija Marco Richter. Kui mänguseis oli Skarke iluvärava, Bülteri duubli, Terodde põua lõpetanud värava ja Jovetici ohtliku garderoobivärava toel 4:1, sai Hertha poolkontra, millega riietati juba selgelt uinunud Schalke kaitseliin lahti. Värava sai lõpuks ilusa söödumängu järel Marco Richter, kes libises pallini, et ta väravasse küünitada. Istukilt tõustes tõusis ta otse äsja laiutama hakanud Henning Matriciani küüne otsa, mis tõmbas tal korralikult vere lahti. Kui alguses tundus, et Matriciani võis tal kogemata silmalau sisse lõigata, siis haav oli õnneks silma ääres. Igatahes üks absurdne õnnetus, mida ma varem näinud pole. 4 minutit hiljem sai Schalke kiirrünnakusse, kui Krauss söötis vasakule avanenud Karamanile, kes värava poole tormas. Väravavahist lõi ta palli küll mööda, aga väravajoonelt päästis kindla värava ära... veritsev Marco Richter! Natuke hiljem märkas peakohtunik Felix Brych Richteri veritsevat silmanurka ja käsutas ta kohe platsi äärde, et ta kokku lapitaks. Huvitaval kombel ei suutnud veritsust näha neljas kohtunik, kelle juures tema varasem parandustöö toimus. Ehk siis, kohtunike kollektiivse apsaka tõttu jäi oma kummalisel moel sündimata Schalke kuues (tol momendil viies) värav, sest väravajoonelt päästis palli mees, kes poleks tohtinud platsil ollagi! Muidugi see, et on aega ja mõtet pseudoprobleemide üle arutleda, on hea enne, sest lõpuks sai Schalke mängida ka ühe mängu, kus kõik toimis ja korrakski polnud kahtlust, et Hertha võiks liiga ohtlikuks saada. Kirss tordil oli Kaminski üllatuslik karistuslöök, mis polnud küll maailma kõige seksikam, kuid tegi töö ära. Võimas kollektiivne etteaste! Kolm endist Unioni meest lõid Herthale värava (Skarke, Bülter, Terodde), kahele mängijale elu esimene värav Bundesligas (Skarke, Kaminski) ja Terodde lõpetas väravapõua. Ja minu arvates parim talvine üleminek Bundesligas, Moritz Jenz... Sõnad on üleliigsed. Jätkuvalt pole ta kaotanud ühtegi mängu Bundesligas, kus ta on mänginud. Kuigi Yoshida sai väikse vigastuse ja pidi mängu kõrvalt jälgima, siis leiti asemele teine mees Kaminski näol.

Tabeliseis on nüüd selline, et Hertha langeb 22 punktiga viimasele kohale. 17. on momendil Stuttgart 23 silmaga, kellel on täna pärastlõunal mäng Dortmundiga. Schalke tõusis nüüd playoff-kohale 24 silmaga. Bochumil on 26 punkti, Hoffenheim ja Augsburg on pigem juba eest libisenud. Seitsme mänguga võib veel aga palju muutuda ning isegi peata Herthal pole lootus kadunud, sest nende järelejäänud mängud pigem soosivad neid. Schalkel kuskilt väga punktilisa loota on ebarealistlik, aga elu puhus see mäng taaskord sisse ja püsimajäämine on veel täiega tehtav.

NB! Mängul oli kohal tõeline Bundesliga legend Naldo oma igavese naeratusega.

[suits]

Kuiv 4-0 kaotus Freiburgi vastu on tulemus, mis ei üllata kuidagi. Samuti ei saa aga öelda, et see oleks kuidagi häbiväärne kaotus, vaid lihtsalt musternäide kahe meeskonna tasemevahest. Streich-pallile omane efektiivsus ja ohtlikkus surnud palli olukordades olid täna määravad. Schalke ei suutnud 90 minutiga mitte midagi korraldada ja tulemuseks on Thomas Reisi kõige hullem kaotus. Küll aga pole piinlik kaotada meeskonnale, kes on väga sümpaatne, hästi juhitud ja kes jahib Meistrite liiga kohta. Erilist emotsiooni see kaotus ei tekitanud, kõige olulisem on end aga kokku võtta ja järgmine nädal võita.

[suits]

Võimas mäng Gelsenkirchenis! Kuigi enamus mängust oldi kaotusseisus, siis viimase 10 minutiga päästeti mäng ära ja võeti kohustuslikud kolm punkti Bremeni vastu. Kogu mängu aga kindlalt domineeriti, seega oli aja küsimus, millal värav sünnib. Sündisid lausa kaks. Mängu alguses oli kollektiivne ajupeer saatuslik ja Bremen karistas selle kohe ära, kui Ducksch külma kõhuga palli väravasse suskas. Järgnes provotseeriv väravatähistus Schalke fännide ees, millele järgnesid tema suunas lendavad õlletopsid. Dortmundi kasvandik, ikkagi. Sisuliselt ülejäänud mäng oli aga Schalke käes ja Bremeni kohta muud raporteerida polegi. Mõne ohtlikku vasturünnaku nad ikka said, aga Schalke kruvis survet mängu edenedes aina kõvemini peale. Kui umbes teise poolaja keskel hakkasid mind jälle kummitama mõtted nendest samadest deemonitest, mis on saatnud meeskonda terve hooaja, siis 81. minutil tuli vastus kaua vigastatud olnud Seppilt, kes lõi kasti tagant õhust küll mitte kõige tugevamini, kuid piisavalt täpselt ja seisuks sai 1:1. Omamoodi veidral kombel läks peale seda aga surve lahjemaks ja Bremen sai natuke rohkem mängu sisse. Ohtlik moment tuli 91. minutil, kui Yoshida hakkas pressi all ulakusi tegema ja lõi õrnalt vastu Bremeni mängijat, kes läks umbes 10 meetri pealt pealelöögile, mis küll õnneks blokeeriti. Blokeeringust järgnes aga omakorda Schalke vasturünnak. Palli sai umbes 30 meetri kaugusel väravast tänases mängus Messiks kehastunud Zalazar, kes pani pika söödu üle kaitseliini värava suunas pikeerivale Drexlerile, kes poolõnneks palli väravasse sai ja seisuks 2:1 tegi.

Mängu parim: Rodrigo "Messi" Zalazar

Tabelikoht jäi hoolimata võidule samaks. 27 punktiga ollakse 17., Stuttgart otsustas Hoenessi käe all taaskord võita ja on Bochumiga võrdsetel, 28 punktil. Hoffenheim on hetkel kaotustelainel ja on ikka 29 punkti peal. Hertha on sitt. Mängud on võrreldes nimetatud nelikuga karmimad. Alles on jäänud mängud potentsiaalsete eurosatsidega, samal ajal on ülejäänud tavapärastel kahtlusalustel alles vähemalt üks mäng teise väljalangemiskandidaadi vastu. Järgmine mäng on Mainz võõrsil, mis on üks kohutavamaid kohti, mida külastada. Võitu ei oota, kuid oleks ikkagi vaja.

Aa, ja mängu oli vaatamas Klaas Jan Huntelaar.

[suits]

Marius Bülter on maailma parim mängija.

Võimas mäng Gelsenkirchenis sai veelgi võimsama jätku Mainzis. Kuigi Mainzi kodustaadion on üks vastikumaid kohti, kus võõrsilmängu mängida, siis Kuninglikud Sinised ei vääratanud ja võtsid Mainzist olulised kolm punkti. Sarnaselt mängule Herthaga toimus mängus väga palju. See polnud ka kvaliteedi mõttes maailma kõige seksikam jalgpallikohtumine, aga väravaid, individuaalseid etteasteid ja draamat oli selles mängus küllalt. Kui meeskonnal on käimas väikest viisi vigastuskriis, kui väljas on mõlemad põhikeskkaitsjad Jenz ja Yoshida ning põhiväravavahiks taaskord kerkinud Fährmann, siis samas naasid Skarke ja Brunner ning tundub, et ülejäänud hooaja mängud mängib põhikoosseisus Sepp. Vigastused aga ei seganud meeskonda tegemast head partiid, mis oleks võinud ja ka pidanud paremal päeval olema suureskoorilisem võit. Häid võimalusi ei tulnud just kamaluga, aga peaaegu kõik sooritatud löögid olid kas ohtlikud või väga ohtlikud. Ei saa öelda, et Mainz ei väärinud väravaid, kuid ründes olid nad pigem nadid ja paar korralikumat võimalust paikasid kaitsjad hästi ära. Välja arvatud siis mõistagi Mainzi esimene, kus Matriciani selgelt pealtvaatajaks kehastus ja suluseisu lollilt ära kattis. Teine Mainzi värav oli tõeline iludus, soovitan vaadata. Kokkuvõtvalt tegi terve meeskond väga hea partii ja kellegi kallal nokkida pole mõtet. Kuigi, noh... natuke, ehk siis päris palju tassis meeskonda keegi härra M. Bülter, kes mängis soliidselt ka Krameri käe all, kuid on Reisi meeskonnas saanud uue hingamise. Temast on saanud justkui paremate päevade Ronaldo reinkarnatsioon. Kuigi jätkuvalt ei oska mees tsenderdada. Ääreründaja ja tsenderdused on halvad! Õnneks on muu tema juures piisavalt hea, et sellest pole hetkel veel väga hullu. Karaman on samuti ärganud taas ellu, tema tulekusse suhtuti väga negatiivselt, aga ta on ennast samuti juba tõestanud kui hea ääreründajana, kes võib ette võtta ja asju teha.

Nüüd on võluväel punkte juba 30 ja hetkel on tasuks 14. koht. Kõik väljalangemisrivaalid mängivad laupäeval. Hertha mängib kodus Stuttgartiga, Bochum mängib võõrsil Gladbachiga, Augsburg kodus Unioniga ja Hoffenheim kodus Frankfurdiga. Ehk siis, mäng Hertha ja Stuttgarti vahel on väga tähtis, sest üks neist saab palju punkte või saavad mõlemad ühe. Nüüd läheb aga Schalkel väga raskeks, sest nüüd tulevad küll mängud, kust punkte oodata on keeruline. Kui veab, siis äkki ühe viigipunkti punnitaks kuskilt välja, aga kas sellest piisaks? Tõenäoliselt mitte. Järele on jäänud järgmisel laupäeval võõrsilmäng Bayerniga, 20. mail kodumäng Frankfurdiga ja 27. mail võõrsilmäng Leipzigi vastu, kellelt on sel hooajal juba ketukas saadud. Vaatame, kuidas tulevastes mängudes läheb. Lisaks tuleb silma peal hoida ka sel laupäeval. Vähemalt üheks päevaks on elu aga hea.

[Tofoa]

Freiburg on kindlasti võidetav

[suits]

6-0. Kuus. Null.

[suits]

Päris huvitav 2-2 viik Frankfurdi vastu. Punkt on tore, aga vaadates naabruses toimuvat, ei pruugi sellest väga kasu olla. Leipzigi vastu punktilisa oodata pole ja sellega on hooaeg sisuliselt lõppenud. Nüüd tuleb palvetada ja loota, et tabelinaabrid kaotama hakkaksid ja nii tuleks 16. kohaga kaasnev relekalahing kätte. Positiivne on nüüd see, et viimaseks sel hooajal Schalke ei jää, mis ausalt öeldes ületas mu ootusi! Hertha on ametlikult ennast Bundesligast vähemalt üheks hooajaks välja kirjutanud. Mäng ise oli päris äge andmine, nagu need Schalke mängud kipuvad olema. Juba teisel minutil lõi värava hooaja järel klubist lahkuv Terodde, ehk siis nagu hüvastijätuvärav. Mäng oli Schalke käes kuni hetkeni, mil Kamada üsna kehva löögiga kuidagimoodi värava sai. Schwolowi õnnetus. Kogu tema hooaeg on olnud õnnetus, kui aus olla. Teisel poolajal lõi Frankfurt ühe veel ja tundus, et nüüd lähevadki punktid käest. Lõpu poole hakkas Schalke aga taaskord domineerima ja sai viigivärava suhteliselt mängu lõpus kätte, kui värava lõi pikalt vigastatud olnud Polter. Väravaolukord hakkas sellest, kui Matriciani võitis Tourelt palli. Seejuures on oluline märkida, et Matriciani mängis see mäng kohutavalt ja sai mõlema värava järel vihasematelt kaasmängijatelt peapesu (eesotsas Krauss). Korralik redemption arc. Muud erilist polegi mängust rääkida, vaid ongi vaja jälgida, mida näiteks Stuttgart homme teeb. Järgmist nädalat ootan ka suure huviga, sest kuigi väljalangemine poleks õnnetus, siis ikkagi tahan parimat, kui mängus niimoodi sees ollakse.

[suits]

...Mainz otsustas Stuttgartile 4-1 kaotada. Tagasi 17. real. Viimane mäng on võõrsil Leipzigi vastu. Mäng läbi?

[suits]

Mäng läbi.

Kirjutan mingi kokkuvõtva tüki kunagi. Päris masendav.