Praegusel hetkel ei lähe just kuigi roosiliselt. Kui veel hooaja alguses julges avalikult ennustada kevadeks Meistrite Liigasse õigustavate positsioonidele parkeerumist ning kõige optimistlikumad rääkisid isegi meistritiitlist, siis nüüdseks on ka Euroopa Liigasse saamisega tükk tegemist. Kuigi see on endiselt veel reaalne, paljusti küll kalli naaberklubi abiga, kes suutis ennast Saksa karika finaali mängida, mistõttu EL-pileti saamiseks piisab ka kuuendast positsioonist. Kõige lisaks edaspidine graafik on suhteliselt lihtne ning selles suhtes kuue hulka püsima jäämine on absoluutne miinumum.
Kuid €-väljakutel veerandfinaali jõudmisega need positiivsed elemendid hetkel ka piirduvad. Üldiselt võib öelda, et mida kaugemale hooaeg on edenenud, seda kahvatumaks mängupilt on muutunud. Hooaja alguses esile kerkinud probleemid olid paljunisti vigastustest tingitud, sest mingil hetkel patsientide nimekirjast leidus enamus võtmemängijatest. Sellegi poolest talvepuhkusele minnes tabeli tipp oli kõigest mõne punkti kaugusel, mistõttu kevade suhtes olid ootused kõrgel. Tasapisi on ka mõned tähtsad mängumehed jälle terved - ennekõike Zé Roberto, kuigi mäng pole tema saabumise järel sugugi paremaks muutunud, sest vanameister on tagasituleku järel olnud üksnes vari enda parimatest päevadest. Hooaja alguses vasakul äärel säranud Elia oskustel on raisku minna lastud teda vägisi paremale toppides. Trochowski omakorda on vajunud pingile. Kuigi vahepeal see oli igati põhjendatud otsus mehe tagasihoidliku vormi tõttu, siis viimastes voorudes sellele just kuigi head põhjust ei leidu.
Suurim murelaps on siiski olnud keskkaitse, sest seal opereeriv duo Mathijsen-Rozehnal on olnud katastrofaalselt vilets. Ennekõike viimati mainitu tegutsemist jälgides on mõtekam panna silmad kinni. Kõige rohkem hämmastust tekitab siiski see, et samale positsioonile konkureeriv Boateng on vahelduva eduga pingile jäetud või enda jaoks harjumatule positsioonile, kaitse vasakule äärele, susatud ning keskpärasuste keskpärasus Rozehnal muudkui eksisteerib algkoosseisus. Sellise tegelase võiks suvel kahtlemata esimese heauskliku ostukorvi virutada.
Ega saa ka öelda, et sisekliima just parimate killast oleks. Mängijad kurdavad üksteise võidu meediale enda probleemidest. Trochowski ei saa mänguaega ega saa Labbadialt mingisugust selgitust, miks. Elia jonnib, et miks teda varem ei opereeritud. Boateng tahaks keskkaitses mängida, kuid Bruno paigutab ta jätkuvalt äärtele või jätab üldse pingile. Viimaste hulgas on enda sõna sekka öelnud ka kapteni rollis eksisteeriv Jarolim, Labbadia ja suur boss Hoffman ise, kes on soovitanud pirtsutajatel rahuneda ning meelsamini jalgpallile konsentreeruda.
Meistrite Liiga käest laskmine, problemaatilised läbirääkimised lepingute sektoril ja Labbadia imelikud otsused koosseisu valides on viinud olukorra selle punktini, et üks Saksa potensiaalsemaid tulevikumängijaid, Jérôme Boateng, on suvel udusaartele (Man. City) siirdumas - mängija, kelle ümber kaitseliini oleks võinud ehitada edaspidisteks aastateks. Ja seda kõike paljunisti Rozehnali arvel, kes juba üksnes statistikaliste näitajate alusel on halb nali. Sinna kui veel lisada Elia võimalik üleminek Bayernisse Ribery asendajaks, siis ei tõota just kuigi head.
Igatahes näib, et Labbadia käe HSV mootor jookseb samamoodi kokku, nagu mullu Neverkusenis. Mõistagi kõiges ei saa üksnes treenerit süüdistada, kuid üksikuid põhjuseid esile tuues see suurim põhjus leidub just treeneripingilt. Labbadia juhendamisstiil tekitab ilmselgelt paksu verd mõningates mängijates. Tundub, et individuaalsel tasandil Bruno mängijaid just kuigi kõrgelt ei hinda, kuna langetab meelsamini otsuseid mängijatele neid seletamata. Samas peab tõdema, et hooaja jooksul on ka taktikalisel sektoril mitmel korral ämbrisse astutud.
Treenerite valdkonnas mingisugust stabiilsesust viimastel aastatel olnud pole. Doll sai ametipostil veidi kauem olla, kuid Stevens, Jol ja võimalikult ka Labbadia mingisugust pikemaajalist projekti ehitada ei suuda. Edu saavutamine eeldab kannatlikkust ja jätkuvust ning Bruno lahkumise puhul kõik algaks jälle nullist. Sellest ei saa üle ega ümber, et selle hooaja materjaaliga pidanuks kolme hulgas sellegi poolest olema. Selles valguses Labbadia on kahtlemata olnud pettumus. Mõistagi hooaja võib teoorias veel päästa koduväljakul Euroopa Liiga võiduga, kuid vähemalt viimaste mängude alusel see ei tundu just kuigi tõenäolisena.
Kuid €-väljakutel veerandfinaali jõudmisega need positiivsed elemendid hetkel ka piirduvad. Üldiselt võib öelda, et mida kaugemale hooaeg on edenenud, seda kahvatumaks mängupilt on muutunud. Hooaja alguses esile kerkinud probleemid olid paljunisti vigastustest tingitud, sest mingil hetkel patsientide nimekirjast leidus enamus võtmemängijatest. Sellegi poolest talvepuhkusele minnes tabeli tipp oli kõigest mõne punkti kaugusel, mistõttu kevade suhtes olid ootused kõrgel. Tasapisi on ka mõned tähtsad mängumehed jälle terved - ennekõike Zé Roberto, kuigi mäng pole tema saabumise järel sugugi paremaks muutunud, sest vanameister on tagasituleku järel olnud üksnes vari enda parimatest päevadest. Hooaja alguses vasakul äärel säranud Elia oskustel on raisku minna lastud teda vägisi paremale toppides. Trochowski omakorda on vajunud pingile. Kuigi vahepeal see oli igati põhjendatud otsus mehe tagasihoidliku vormi tõttu, siis viimastes voorudes sellele just kuigi head põhjust ei leidu.
Suurim murelaps on siiski olnud keskkaitse, sest seal opereeriv duo Mathijsen-Rozehnal on olnud katastrofaalselt vilets. Ennekõike viimati mainitu tegutsemist jälgides on mõtekam panna silmad kinni. Kõige rohkem hämmastust tekitab siiski see, et samale positsioonile konkureeriv Boateng on vahelduva eduga pingile jäetud või enda jaoks harjumatule positsioonile, kaitse vasakule äärele, susatud ning keskpärasuste keskpärasus Rozehnal muudkui eksisteerib algkoosseisus. Sellise tegelase võiks suvel kahtlemata esimese heauskliku ostukorvi virutada.
Ega saa ka öelda, et sisekliima just parimate killast oleks. Mängijad kurdavad üksteise võidu meediale enda probleemidest. Trochowski ei saa mänguaega ega saa Labbadialt mingisugust selgitust, miks. Elia jonnib, et miks teda varem ei opereeritud. Boateng tahaks keskkaitses mängida, kuid Bruno paigutab ta jätkuvalt äärtele või jätab üldse pingile. Viimaste hulgas on enda sõna sekka öelnud ka kapteni rollis eksisteeriv Jarolim, Labbadia ja suur boss Hoffman ise, kes on soovitanud pirtsutajatel rahuneda ning meelsamini jalgpallile konsentreeruda.
Meistrite Liiga käest laskmine, problemaatilised läbirääkimised lepingute sektoril ja Labbadia imelikud otsused koosseisu valides on viinud olukorra selle punktini, et üks Saksa potensiaalsemaid tulevikumängijaid, Jérôme Boateng, on suvel udusaartele (Man. City) siirdumas - mängija, kelle ümber kaitseliini oleks võinud ehitada edaspidisteks aastateks. Ja seda kõike paljunisti Rozehnali arvel, kes juba üksnes statistikaliste näitajate alusel on halb nali. Sinna kui veel lisada Elia võimalik üleminek Bayernisse Ribery asendajaks, siis ei tõota just kuigi head.
Igatahes näib, et Labbadia käe HSV mootor jookseb samamoodi kokku, nagu mullu Neverkusenis. Mõistagi kõiges ei saa üksnes treenerit süüdistada, kuid üksikuid põhjuseid esile tuues see suurim põhjus leidub just treeneripingilt. Labbadia juhendamisstiil tekitab ilmselgelt paksu verd mõningates mängijates. Tundub, et individuaalsel tasandil Bruno mängijaid just kuigi kõrgelt ei hinda, kuna langetab meelsamini otsuseid mängijatele neid seletamata. Samas peab tõdema, et hooaja jooksul on ka taktikalisel sektoril mitmel korral ämbrisse astutud.
Treenerite valdkonnas mingisugust stabiilsesust viimastel aastatel olnud pole. Doll sai ametipostil veidi kauem olla, kuid Stevens, Jol ja võimalikult ka Labbadia mingisugust pikemaajalist projekti ehitada ei suuda. Edu saavutamine eeldab kannatlikkust ja jätkuvust ning Bruno lahkumise puhul kõik algaks jälle nullist. Sellest ei saa üle ega ümber, et selle hooaja materjaaliga pidanuks kolme hulgas sellegi poolest olema. Selles valguses Labbadia on kahtlemata olnud pettumus. Mõistagi hooaja võib teoorias veel päästa koduväljakul Euroopa Liiga võiduga, kuid vähemalt viimaste mängude alusel see ei tundu just kuigi tõenäolisena.
,aga põnevaks läheb kindlasti teine poolaeg.
Kommentaar