Pool hooaega siis praktiliselt läbi ja mõningates asjades saab juba kokkuvõtteid teha. Karikale ja Euroopa Liigale saab joone alla tõmmata.
1.Ring
Karikat alustasime siis võõrsil Regionalliiga klubi TSG Neustrelitzi vastu ja juba esimesest mängust oli näha, et kerge see hooaeg olema ei saa. Mäng, mille pidanuksime mängleva kergusega võitma, läks lõpuks lisaajale. Seal päästis meile edasipääsu kahe tabamusega Hendrick Zuck. Zuck on selle hooaja üks suuremaid pettumusi tegelikult. Eelmise hooaja lõpus oli ta pikalt vigastatult ja vähemalt mina lootsin, et sellel hooajal teeb mees suure edasimineku. Arvestades veel seda, et nii paljud mehed on eest läinud ja konkurentsi eriti keskväljal ei ole. Paraku läbimurret tulnud ei ole ja peamiselt mängib ta duubli eest Regionaalliigat. Aga igatahes tänud talle seni nendegi kahe värava eest.
2.Ring
Selle hooaja vaieldamatult enim emotsioone pakkunud mäng. Kodus imeline võit Stuttgari vastu, millega maksti kenasti kätte eelmise aasta poolfinaali kaotuse eest. See oli meeste suhtumise ja mängupildi poolest täiesti geniaalne esitus. Paraku on selliseid sellel hooajal kokku olnud kõigest paar-kolm. Aga tol hetkel oli emotsioon võimas ja selle eest tänud. Kahjuks juba mõni aeg hiljem kaotasime Stuttgartile kodus 0-3, aga karikavõit on ikka karikavõit. Ja vähemalt kustutasime Stuttgarti lootused Euroopasse saada , sest hui nad liiga kaudu saavad.
Kaheksandikfinaal
Stuttgarti karikafinaali kõrval ilma kahtlusteta parim mäng sellel hooajal. Selge press terve mängu jooksul liiga teise meeskonna üle. Kaotusest hoolimata võib selle esitusega rahul olla. Kui selliseid partiisid suudetakse liigas rohkem näidata, siis praegusel taberireal ei oldaks. Tagantjärgi jääb kohutavalt kripeldama see Höfleri loll tagasisööt esimesel minutil. Aga see selleks. See mäng oli ka selge kinnitus, et Ginter peaks mängima kaitsva pooliku kohal. Freiburgis on ta sinn sattunud juhuste kokkulangemise tagajärjel. Tegutsemine aga näitab, et see koht sobib talle. Kuna ta on õhus väga hea, siis sellelt positsioonilt satub ta ka vastaste väravat tihedamini ohustama. Praegu on tema tulevane positsioon siiski lahtine, sest ise ta on kinnitanud, et tema soov on mängida keskkaitsja ja praeguseid ülesandeid täidab ta üksnes meeskonna huvisid silmas pidades. Eks ole tulevikus näha. Aga see mäng keerutas üles ka palju kuulujutte, et hiljemalt suvel on ta meeskonnast lahkumas. Suurima nimena on mainitud Dortmundi, kes tal tegelikult juba pikemat aega silma peal on hoidnud.
Mängu lõpptulemus oli ebaaus ja kõige selle juures teeb enim kurvaks see, et Leverkusen loositi kokku Kaiserslauterniga. Ainuke 2.Bundesliga meeskond, kes veel konkurentsis. Nende vastu olnuks suurepärased võimlused, et taas poolfinaalini jõuda. Kurb. Positiivse külje pealt on aga tuua see, et nüüd saame AINULT liigale keskenduda ja ei pea neid nõmedaid "inglise nädalaid" enam mängima.
Kokkuvõttes võib karika teekonnaga rahul olla. Võitsime neid kahte, keda pidime/tahtsime ja kaotasime Levekusenile, kes tegelikult selge favoriit oli. Järgmine aasta uuesti!
1.Ring
Karikat alustasime siis võõrsil Regionalliiga klubi TSG Neustrelitzi vastu ja juba esimesest mängust oli näha, et kerge see hooaeg olema ei saa. Mäng, mille pidanuksime mängleva kergusega võitma, läks lõpuks lisaajale. Seal päästis meile edasipääsu kahe tabamusega Hendrick Zuck. Zuck on selle hooaja üks suuremaid pettumusi tegelikult. Eelmise hooaja lõpus oli ta pikalt vigastatult ja vähemalt mina lootsin, et sellel hooajal teeb mees suure edasimineku. Arvestades veel seda, et nii paljud mehed on eest läinud ja konkurentsi eriti keskväljal ei ole. Paraku läbimurret tulnud ei ole ja peamiselt mängib ta duubli eest Regionaalliigat. Aga igatahes tänud talle seni nendegi kahe värava eest.
2.Ring
Selle hooaja vaieldamatult enim emotsioone pakkunud mäng. Kodus imeline võit Stuttgari vastu, millega maksti kenasti kätte eelmise aasta poolfinaali kaotuse eest. See oli meeste suhtumise ja mängupildi poolest täiesti geniaalne esitus. Paraku on selliseid sellel hooajal kokku olnud kõigest paar-kolm. Aga tol hetkel oli emotsioon võimas ja selle eest tänud. Kahjuks juba mõni aeg hiljem kaotasime Stuttgartile kodus 0-3, aga karikavõit on ikka karikavõit. Ja vähemalt kustutasime Stuttgarti lootused Euroopasse saada , sest hui nad liiga kaudu saavad.
Kaheksandikfinaal
Stuttgarti karikafinaali kõrval ilma kahtlusteta parim mäng sellel hooajal. Selge press terve mängu jooksul liiga teise meeskonna üle. Kaotusest hoolimata võib selle esitusega rahul olla. Kui selliseid partiisid suudetakse liigas rohkem näidata, siis praegusel taberireal ei oldaks. Tagantjärgi jääb kohutavalt kripeldama see Höfleri loll tagasisööt esimesel minutil. Aga see selleks. See mäng oli ka selge kinnitus, et Ginter peaks mängima kaitsva pooliku kohal. Freiburgis on ta sinn sattunud juhuste kokkulangemise tagajärjel. Tegutsemine aga näitab, et see koht sobib talle. Kuna ta on õhus väga hea, siis sellelt positsioonilt satub ta ka vastaste väravat tihedamini ohustama. Praegu on tema tulevane positsioon siiski lahtine, sest ise ta on kinnitanud, et tema soov on mängida keskkaitsja ja praeguseid ülesandeid täidab ta üksnes meeskonna huvisid silmas pidades. Eks ole tulevikus näha. Aga see mäng keerutas üles ka palju kuulujutte, et hiljemalt suvel on ta meeskonnast lahkumas. Suurima nimena on mainitud Dortmundi, kes tal tegelikult juba pikemat aega silma peal on hoidnud.
Mängu lõpptulemus oli ebaaus ja kõige selle juures teeb enim kurvaks see, et Leverkusen loositi kokku Kaiserslauterniga. Ainuke 2.Bundesliga meeskond, kes veel konkurentsis. Nende vastu olnuks suurepärased võimlused, et taas poolfinaalini jõuda. Kurb. Positiivse külje pealt on aga tuua see, et nüüd saame AINULT liigale keskenduda ja ei pea neid nõmedaid "inglise nädalaid" enam mängima.
Kokkuvõttes võib karika teekonnaga rahul olla. Võitsime neid kahte, keda pidime/tahtsime ja kaotasime Levekusenile, kes tegelikult selge favoriit oli. Järgmine aasta uuesti!
Kommentaar