Üks suurvõistlus on juba sel nädalal algamas ja oleks ju kole, kui foorumis see päris tähelepanuta jääks?
Et siis naiste jalgpalli MM-finaalturniir, mis algselt pidi toimuma Hiinas, algab juba sel laupäeval USA-s. Hiinas ei mängita seal veel hiljuti möllanud SARS-epideemia tõttu.
Naiste jalgpallis on juba päris palju aastaid üks suursoosik - ja selleks tänavuse MM-i korraldaja USA. Tänu kohalikule naiste profiliigale (mis nüüd just MM-i eel küll hingusele läks), on sealse vuti tase kõige kõrgem ja mängijate ettevalmistus ääretult professionaalne. Aga ameeriklased ei võida sugugi alati. Sydney olümpiafinaalis võitis neid üllatuslikult Norra ja tuli olümpiavõitjaks. Mul on see mäng osaliselt videokassetil, mida mõnikord vaatan ja imetlen, kui kõrgetasemelise jalgpalliga on tegelikult tegemist! Naiste mäng tipptasemel on tõeliselt nauditav.
Lisaks USA-le ja Norrale on kolmas suur tegija naiste vutis Hiina. Hiinlannad on juba mõnda aega ähvardanud mõne tiitli ära võtta. Eelmisel MM-il 1999 (mis peeti samuti USA-s), oli Hiina finaalis korraldajate eest MM-tiitlit ära näpsamas. Ameeriklannad võitsid siiski lõpuks penaltiseerias ja on nüüd valitsevad ilmameistrid. 1995. aastal tuli maailmameistriks Norra, 1991 USA. Muuseas - juba tollal mängis koondises kaasa naiste vuti suurnimi Mia Hamm.
Kui lisaks kolmele suursoosikule musti hobuseid otsida, siis on selleks ehk Põhja-Korea - väga saladuslik tegija ja Euroopast alati tugev Saksamaa. Rootsi, Kanada, Lõuna-Ameerika tiimide või Lõuna-Korea võimalusi tuleb lugeda väiksemateks.
MM-il mängitakse neljas alagrupis. A: USA, Rootsi, Põhja-Korea, Nigeeria. B: Norra, Prantsusmaa, Brasiilia, Lõuna-Korea. C: Saksamaa, Kanada, Jaapan, Argentiina. D: Hiina, Ghana, Austraalia, Venemaa.
Silmatorkav on A-alagrupi tugevus. Sealt jääb kohamängudest välja kaks tugevat naiskonda. Alagrupimängude lõppedes jätkavad iga grupi kaks paremat veerandfinaalides ja 12.oktoobril selgub ilmameister.
Ootame siis ja vaatame.
Et siis naiste jalgpalli MM-finaalturniir, mis algselt pidi toimuma Hiinas, algab juba sel laupäeval USA-s. Hiinas ei mängita seal veel hiljuti möllanud SARS-epideemia tõttu.
Naiste jalgpallis on juba päris palju aastaid üks suursoosik - ja selleks tänavuse MM-i korraldaja USA. Tänu kohalikule naiste profiliigale (mis nüüd just MM-i eel küll hingusele läks), on sealse vuti tase kõige kõrgem ja mängijate ettevalmistus ääretult professionaalne. Aga ameeriklased ei võida sugugi alati. Sydney olümpiafinaalis võitis neid üllatuslikult Norra ja tuli olümpiavõitjaks. Mul on see mäng osaliselt videokassetil, mida mõnikord vaatan ja imetlen, kui kõrgetasemelise jalgpalliga on tegelikult tegemist! Naiste mäng tipptasemel on tõeliselt nauditav.
Lisaks USA-le ja Norrale on kolmas suur tegija naiste vutis Hiina. Hiinlannad on juba mõnda aega ähvardanud mõne tiitli ära võtta. Eelmisel MM-il 1999 (mis peeti samuti USA-s), oli Hiina finaalis korraldajate eest MM-tiitlit ära näpsamas. Ameeriklannad võitsid siiski lõpuks penaltiseerias ja on nüüd valitsevad ilmameistrid. 1995. aastal tuli maailmameistriks Norra, 1991 USA. Muuseas - juba tollal mängis koondises kaasa naiste vuti suurnimi Mia Hamm.
Kui lisaks kolmele suursoosikule musti hobuseid otsida, siis on selleks ehk Põhja-Korea - väga saladuslik tegija ja Euroopast alati tugev Saksamaa. Rootsi, Kanada, Lõuna-Ameerika tiimide või Lõuna-Korea võimalusi tuleb lugeda väiksemateks.
MM-il mängitakse neljas alagrupis. A: USA, Rootsi, Põhja-Korea, Nigeeria. B: Norra, Prantsusmaa, Brasiilia, Lõuna-Korea. C: Saksamaa, Kanada, Jaapan, Argentiina. D: Hiina, Ghana, Austraalia, Venemaa.
Silmatorkav on A-alagrupi tugevus. Sealt jääb kohamängudest välja kaks tugevat naiskonda. Alagrupimängude lõppedes jätkavad iga grupi kaks paremat veerandfinaalides ja 12.oktoobril selgub ilmameister.
Ootame siis ja vaatame.
Kommentaar