Euro2024 (üldarutelu)

[maamesilane]

Aet on ikka lahja....

[feedme]

Kas keegi võiks selgitada, mis uus tehnoloogiline vidin see oli, mis Belgia teise värava ära võttis VAR'i teel?

Kui on huvi rohkem lugeda siis tehnoloogia nimeks on Connected Ball Technology. See võimaldab määrata palli täpse asukoha väljakul, pallivaldamise, pallipuuteid, söötude ja löökide kiirust ja pöörlemist. VAR-i töö teeb see väga täpseks ja aitab ka näiteks poolautomaatse suluseisu tehnoloogia juures määrata, et mis hetkel täpselt sööt toimus. Vaatajatele on ka kindlasti veel palju rohkem võimalusi igasuguseid graafilisi elemente näidata palli trajektooride ja miks mitte löökide kauguse ja nurga kohta.

[Marduk]

Wow, tehnoloogia on ikka lahe!
Õmmelgu nüüd kedradele ja väravavahi kinnastele ka mingisugused sensorniidid sisse ja siis saab ka divereid korralikumalt karistama hakata
Tänud vastuse eest!

[orbitaaljaam]

Wow, tehnoloogia on ikka lahe!
Õmmelgu nüüd kedradele ja väravavahi kinnastele ka mingisugused sensorniidid sisse ja siis saab ka divereid korralikumalt karistama hakata
Tänud vastuse eest!

aga aga aga.... see ju rikub traditsioone ja mängu ilu.....

[Rudy]

TV3 stuudios palun valgustage külalise nägu kui ta Indermittega taktikalaua suunas räägib.

[Marduk]

aga aga aga.... see ju rikub traditsioone ja mängu ilu.....

Ma ei ole seda kunagi varem otsinud, et kus ja millal see "traditsiooniline divemine" alguse on saanud, aga kiired googli hitid annavad umbes sihiks 70ndad. Võimalus on, et seepärast, sest siis oli telekad juba laialdasemalt saadavalt ja rohkem silmapaare nägi ja konstanteeris fakti. Kui keegi suudaks paremini uurida, mis, kus, kes ja kuidas see viirus mängu tuli siis palun! Aga kui nüüd siis too tehnoloogia selle viiruse välja tõrjuks, siis jalgpalli sajanditesse ulatuva ajaloo taustal kõlab see traditsioon lihtsalt lühiajalise faasina. Nagu pubekatel vinnid.

[diver]

Ma ei ole seda kunagi varem otsinud, et kus ja millal see "traditsiooniline divemine" alguse on saanud, aga kiired googli hitid annavad umbes sihiks 70ndad. Võimalus on, et seepärast, sest siis oli telekad juba laialdasemalt saadavalt ja rohkem silmapaare nägi ja konstanteeris fakti. Kui keegi suudaks paremini uurida, mis, kus, kes ja kuidas see viirus mängu tuli siis palun! Aga kui nüüd siis too tehnoloogia selle viiruse välja tõrjuks, siis jalgpalli sajanditesse ulatuva ajaloo taustal kõlab see traditsioon lihtsalt lühiajalise faasina. Nagu pubekatel vinnid.

Eks televisiooni areng võimaldas hakata rohkem nägema, kuidas kodust kaugemal mängu mängitakse. 20. sajandi alguseks levis mäng üle maailma, mõnel pool saavutas kesksema postisiooni, teisal teisejärgulisema, kuid oluline on see, et polnud kunagi olemas ühte ainuõiget viisi, kuidas mängule läheneda, vaid palju erinevaid lähenemisi, mis peegeldasid Euroopa ja muu maailma eri piirkondade erinevat kultuurilist tausta. Inglastel mängu leiutajatena oleks võinud teatud moraalne eesõigus suunanäitajateks olla, kuid oma ülbuses isoleerisid nad ennast pooleks sajandiks muust maailmast ning massimeedia ja globaliseerumise eelses maailmas oleks nende mõju nii või naa olnud piiratud ning jalgpall arenenud erinevais maailma osades isemoodi.

Praegu metsikult demoniseeritud teatraalsus, näitlemine ja vigade kavalusega välja meelitamine on lihtsalt üks nendest eelmainitud lähenemistest globaalsele mängule ning selle pidamine millekski haiglaslikuks, millest tuleks iga hinna eest lahti saada, näitab lihtsalt puudulikke teadmisi ning pimedat usku ühe piiratud vaate ainuõigsusesse. Daivimise ja sellega seotud kergete vilede kujutamine jalgpalli keskse probleemina sai alguse paarkümmend aastat tagasi seoses Premier League'i kiire rikastumisega tänu hiiglaslikele telelepingutele. See tekitas olukorra, kus lisaks üksikutele suurklubidele suutsid suuremas koguses välismängijaid ning veidi hiljem ka treenereid ja muid taustajõude liigasse tooma hakata ka keskmikud ja tagumise otsa satsid.

Selle tagajärjel tekkis Inglismaal hirm, et sealne mäng kaotab oma identiteedi. Inimlikult täiesti mõistetav, kuid viis kuidas seda väljendati võttis päris jälke vorme. Varjamatu ksenofoobia (dirty cheating foreigners ruining our beautiful game), silmakirjalikkus (he's not really that kind of guy, kui daivijaks osutusid Rooney'd ja Gerrardid) ja topeltstandardid (vastandlik suhtumine räpastesse trikkidesse, sõltuvalt sellest kas neid kasutatakse kaitse- või ründefaasis). Kui esimest kahte punkti on aja jooksul õpitud kas vältima või peitma üldisemate moralistlike argumentide taha, siis viimasest on kogu daivimise teema käsitlus siiamaani läbi imbunud. Sobiva näitena eilses Saksamaa-Ungari mängus oli olukord, kus Musialale astuti vastase trahvikastis jala peale, aga hoopis seda teinud Ungari kaitsja viskas ennast pikali, haaras jalast kinni teeseldes, et just tema vastu tehti viga ning saigi kohtunikult enda kasuks vile kätte. Kordus võttis mängu kommentaatorid küll veidi suud maigutama, kuid mängu lõpuks oli olukord juba unustatud. Võib kangemat sorti mürki võtta, et vastupidisel juhul (ehk kui Musiala näitleks endale samal viisil penalti välja), oleks kogu nett veel mitu päeva takkajärgi vihast ja solvunud moraalitsemist täis.

Seoses Premier League'i järjest kasvanud populaarsuse ning mõjuga viimasel paarikümnel aastal ja inglise keele kui peamise rahvusvahelise suhtluskeele staatusele, on põhjapoolse Euroopa puritaanlik lähenemine mängule muutunud järjest domineerivamaks, vähemalt Euroopa ulatuses ning praegusel EM-il on see, milliseid vigu kohtunikud teadlikult vilistamata jätavad, võtnud kohati päris grotesksed mõõtmed. Reaalsus on see, et kuni mäng käib mõisa peale, ei kao ka daivid kuhugi. Labasemad ja räigemad asjad saab üsna edukalt välja juurida, eriti nüüd, kui VAR kasutada on, kuid väiksemate asjade peale üle reageerida ja igas olukorras vägisi daive otsida on täielik lollus, millega paraku massiliselt ja kinnisideeliselt tegeletakse. Paraku on daivimise teema ning eriti selle välja juurimise vajadus muutunud suurele hulgale fännidele täielikuks kinnisideeks ning kainele ja tervemõistuslikule lähenemisele pole enam kohta.

[orbitaaljaam]

Aet on ikka lahja....

Del Piedro. No okei, üks kord keel vääratab. Aga kaks korda….
kui sa mingit quizi teed, võiks nimed selgeks saada enne.

[Rudy]

See käib iga jalka ülekande kohta. Miks ei võiks korduste ajal olla kuskil väike aken, mis näitab live pilti? Üsna tihti korduste ajal toimub midagi staadionil ja teles seda näha pole.

[plastic]

Aet Süvari pani mingi küll goatest of all time goat vōrdluse suluseisu ja rasedusega. Naine ärkas mu kajaka peale ülesse kui aus olla.

Lōpuks keegi ütleb nii nagu on ja ei ole mingit a la Tarmo Kingilikku “ila” selles VAR diskussioonis. Kui keegi veel VAR ja suluseisu kohta muud vōrdlust vōi argumenti kasutab, siis teeb mōnule alkovaba ōlle.

Ärme riku seda ära sellega, et kui Kalev Kruus oleks TV3 eetris öelnud “suluseis on vōi ei ole, rase oled vōi ei ole”. Ärme riku ära, palun.

[ouroboros11]

Soccerneti turniiritabel on väga põnev, D-alagrupis näiteks Austria 3 punktiga eespool kui Prantsusmaa 4 punktiga ja Tšehhi oma alagrupis 6. kohal :P

soccernet_tabel.jpg

[Ibanez]

See käib iga jalka ülekande kohta. Miks ei võiks korduste ajal olla kuskil väike aken, mis näitab live pilti? Üsna tihti korduste ajal toimub midagi staadionil ja teles seda näha pole.

Tõsi. F1 suudavad igasuguseid väikeseid aknaid suure pildi sees näidata. Asi see siis jalkas teha on. Sageli ju näidatakse kordust väga ebasobival ajal.

[Drogba]

Keegi kohapeal ka toimetab? Jagaks ehk soovitusi, mida Düsseldorf või Kölni piirkondades teha peale EM seonduvate tegevuste? Kuidas need fänni alad tunduvad ? On seal palju teha?

[kesa]

Kõige parem on vaadata mänge ETV+ kanalilt. Mängu sound on kõvem kui teistel kanalitel. (Eriti hull on ETV, sound vaikne nagu tennisel või ebakvaliteetsel striimil.) Näidatakse stuudio asemel pikemalt mängule eelnevat pilti ning mis eriti nauditav, siis mängule järgnevat mängijate ja fännide emotsioone, ühist hingamist, vennastumist.

[Supelman]

Kaks päeva järjest kuulata jalgpallivõhiku Lelovi heietamist Ma ei jaksa juba