Selleks ajaks on Shitty ta maha müünud juba ning omale kalli raha eest hea ründaja ostnud
320x50 ülemine bänner
Collapse
Teadaanne
Collapse
No announcement yet.
Aafrika rahvaste karikas
Collapse
X
-
Algselt postitas mjaasa Vaata postitustSelleks ajaks on Shitty ta maha müünud juba ning omale kalli raha eest hea ründaja ostnud
Kommentaar
-
Vaatasin selt turniirilt ära 22 kohtumist. Paar korda töölt koju jooksmist, mõne mängu ajal jäin magama, aga väga hea emotsioon lõppkokkuvõttes. Kui seda Kameruni vastu loetud väravat poleks olnud, siis oleks palju parema maitse suhu jätnud. Seekord see jääb närima, sest mis oleks kui ...
Kommentaar
-
Algselt postitas dannar Vaata postitustVaatasin selt turniirilt ära 22 kohtumist. Paar korda töölt koju jooksmist, mõne mängu ajal jäin magama, aga väga hea emotsioon lõppkokkuvõttes. Kui seda Kameruni vastu loetud väravat poleks olnud, siis oleks palju parema maitse suhu jätnud. Seekord see jääb närima, sest mis oleks kui ...
Kommentaar
-
Egiptuse võit - kolmas suurvõit järjest Egiptuse kuldsele põlvkonnale, kes pole samas jõudnud selle aja jooksul kordagi MM-ile. 2006. aastal võideti penaltidega, 2008. aastal 79. minuti väravast ning nüüd vajas meeskond 85. minutil varumehe Geddo järjekordset täistabamust, et võtta järjekordne tiitel.
Meeskond lõi kogu turniiri jooksul 15 väravat, millest teised jäid väga kaugele. Ei kaotatud terve turniiri jooksul ühtegi mängu ja lõppkokkuvõttes võib öelda, et Egiptusel on see miski, mis võimaldab isegi ilma Ahmed Mido, Amr Zaki ja Mohamed Aboutrikata turniiri võita. Ühtne löögirusikas, kaua kokkumänginud tuumik ja suurepärane treener.
Egiptuse mitmed põhimehed on varsti lõpetamas, sest Essam El-Hadary on 37, Wael Gomaa ja Ahmed Hassan 34, nii et ilmselt oli see neile viimane võimalus karikas võita ja see tehti suurepäraselt ära. Samas tõeline turniiri leid Geddo võib tulevikus saada uueks superstaariks ja nii ei maksa Egiptust ka järgmisel turniiril veel maha kanda.
Ghana esiletõus - Michael Essieni - pole, Sulley Muntarit - pole, John Mensah - ka puudu. Meeskond koosneb valdavalt eelmisel aastal Aafrika ja maailma parimast U20 meeskonnast ja seejuures peab tõdema, et Ghanat ootab ees ere tulevik. Andre Ayewi, Samuel Inkoomi, Isaac Vorsahi ja Kwadwo Asamoahi esiletõus väärib kiitust ning peale selle näitas Ghana end kogu mandri parima kaitsemeeskonnana.
Siiski peab Ghana puhul mainima ka õnnefaktorit, sest alagrupist edasiminek oli kui lahtisest uksest läbi murdmine ja seejärel sattus Ghana ilmselgelt kergemasse tabelipoolde. Kaks üliolulist Asamoah Gyani väravat ning oligi finaalikoht selge. Ehkki finaalis oldi pikalt paremini mängivaks pooleks, lõppes mäng pisaratega, kuid tulevikku vaadates peaks olema Ghanal põhjust naeratada.
Togo tulistamine - Mis saaks olla selle turniiri vaieldamatult kõige enam räägitud moment? Muidugi hetk, mis pani kogu avalikkuse hinge kinni pidama, sest pole ju mõeldav, et tänapäeva maailmas satub korraga terve meeskond terroristide Kalašnikovi-tule alla. Rünnak, mis röövis Togo bussijuhi, abitreeneri ja pressiesindaja elud, oleks võinud lõppeda veel halvemini, sest mängijate õnneks sattus kõige suurema tule alla meeskonna varustust kandev buss.
Õppetund missugune - esiteks Togo jalgpalliliidule, et kui on makstud lennupiletite eest, siis ei maksa bussisõiduga ohtlikus piirkonnas raha kokku hoida, Postimehele, et ei tasu ennatlikult koondise väravavahti surnuks lugeda. Vastuoluline hetk pole veel lõppenud, sest Aafrika jalgpalliisad andsid turniirist loobunud Togole neljaks aastaks võistluskeelu.
Favoriitide kõrbemine - Enne turniiri loeti ikka enamasti favoriidiks Kameruni ja Elevandiluurannikut. Meeskonnad mõlemad ju paberil tõelised raskekahurväed - Drogba, Eto'o, Gervinho, Makoun. Mehi igast tippliigast ja igal positsioonil, kuid taaskord näitas jalgpall, et nimed paberil ei mängi.
Kameruni vedas alt kaitseliin, Elevandid jäid ootamatult tugeva Alžeeria surve alla ja oligi mõlema jaoks turniir lõppenud. Kolmandal suurel, Nigeerial, läks väheke paremini pronksmedalite näol, kuid ka neil polnud mängus mingit ilu. Kõike seda vaadates peab imestama, kui suvisel MM-il mõnigi neist suudaks alagrupist edasi murda.
Kohtunikud - Elevandiluuranniku lugemata värav viimasel lisaaja minutil, Kameruni vastu loetud fantoomvärav mängus Egiptusega, vastuoluline penaltilöök poolfinaalis Alžeeria vastu ja sellele järgnenud möllus Alžeeria väravavahi väljakule jätmine.
Need olid vaid osad juhtumid olematute suluseisude, vilistamata jäänud vigade ja kummaliste otsuste leeris. Paistab, et Aafrika mängijad teevad tunduvalt suuremat arengut kui kohtunikud, ent seda võib ka mõista, sest mängijad saavad võistelda Euroopa parimatega, kuid kohtunikel tõsiselt olulisi mänge napib.
Hullunud väravavahid - Mosambiigi sumomaadlejat meenutav väravavaht, kellel ei puudunud palju, et robinsonaadiga kael murda, Benini väravavahi kaks sisseimetud väravat Mosambiigi vastu, mõneti üllatuslikult ka Carlos Kameni väga ebakindel mäng. Nagu ikka, on Aafrika meeskondadel jäänud just kaitsetöös oskusi puudu, kuid selle kõrval on rõõm näha, et leidub ka väga häid väravavahte - nii Egiptusel, Nigeerial, Sambial kui ka Ghanal.
Eestile kaotanud Angola tubli mäng - Angolal ei jäänud palju puudu, et jõuda poolfinaali. Lihtsalt ei suudetud ära kasutada võimalusi Ghana tugeva kaitse vastu ja nii oldigi sunnitud kotid pakkima ja sõitma koju, kodust. Publikuhuvi sellega kindlasti kannatas ja tribüünidel haigutasid tühjad kohad ka finaalis, nagu vanainimese naeratuses puuduvad hambad.
Samas võime meie patsutada õlale Kaimar Saagi, kelle värav sellesama Angola kuu varem ära võitis. Kui lisada siia veel kaks kunagist viiki Egiptuse vastu, siis võime ainult imestada, mida Eesti mehed Aafrikas teha võiksid.
Väikeriikide üllatuslikult südi mäng - Turniir pakkus mitmeid põnevustulemusi, kus Gabon, Benin, Mosambiik, Burkina Faso ja Malawi astusid vastu märksa tugevamatele meeskondadele ja seda edukalt. Ka Sambia pole pikalt väga kenasti mänginud, kuid neil jäi ainult õnnest puudu jõudmaks poolfinaali. Turniiri suurima üllatuse eest hoolitses aga Gabon, kui 1:0 võiduga lahkuti Kameruni vastu.
Alžeeria vastuoluline mäng - Lüües alagrupis ühe värava ja sisse saades 3 on ikkagi võimalik edasi minna. Mali toetajad kindlasti kirtsutavad siiani nina Alžeeria ja Angola 0:0 viigi peale, mis tunduvalt ründavamat mängu viljelenud Mali kolmandaks jättis, kuid selline see alagrupivõlu on.
Alžeeria pakkus tegelikult ainult ühe ilusa mängu ja seda veerandfinaalis Elevandiluuranniku vastu, kus favoriidid täielikult üle mängiti ja seda seejuures viimasel mänguminutile kaotusseisust minnes.
Järgnenud lisaajal kärpis võidurõõmu kindlasti kohtuniku kingitus Kolo Toure värava lugemata jätmisel, ent selles mängus võis öelda, et Alžeeria näitas oma sisu ja mängis vastased täielikult üle. Seejärel läks kõik vanaviisi ning 3 punase kaardiga lõppenud kohtumine verivaenlase Egiptusega muudab ilmselt iga alžeerlase hetkel kurjaks.
Avamängu draama - Paljud teist pidasid avamängu favoriidiks Angolat? Ilmselt vähemus, aga Angola alustas mängu väga bravuurikalt ja Flavio supermäng viis meeskonna 15 minutit enne mängu lõppu juba 4:0 juhtima. Seejärel sündis ime, mis kirjutab selle mängu jalgpalliajalukku. Kogu kohtumise uniselt mänginud Mali suutis oma staarid mobiliseerida ning viimase viie minutiga lüüa kolm väravat ja saada skooriks 4:4. Seejärel vallandusid väikesed kahtlused kokkumängus, ent õnneks osutus see vaid meediamüraks.
Kommentaar
Bottom 300x250
Collapse
Kommentaar