Šveits - Eesti 27.03.2015

[chac]

Soccerway ütleb nii:
koondisemängud:
zenjov 40/7 - 2185min - ~54.6min/mäng - ~312.1min/värav
anier 21/6 - 1160min - ~55.2min/mäng - ~193.3min/värav
purje 48/5 - 2146min - ~44.7min/mäng - ~429.2min/värav
&
ojamaa 22/0 - 1093min - ~49.7min/mäng - ghm

Suht kurvad numbrid tõesti, peab tõdema. Loodetavasti saab varsti paar väravat kirja. Eeldusel, et San Marino vastu on põhis.

justnimelt.
korralikul ründajal peab olema see miski tabamatu väravainstinkt. kui mõelda operi peale sis tal oli see olemas, praegustest tundub et keegi ei küündi isegi sinna lähedale. objektivselt võttes - zenjov ja anier on täna meie top2, ja purje enamvähem korralik vahetusmees. ojamaa teeb küll ilusaid liigutusi aegajalt platsil, rahvale meeldib ja on populaarne aga tulemusi pole. kui ka lähiajal ei tule siis peaks ehk ikkagi mõtlema miks ta seda kohta koondises kinni hoiab, kas näiteks subbotin või liivak võiks potentsiaalselt olla rünnakul suurema kasuteguriga?

[atleticomadrid]

justnimelt.
korralikul ründajal peab olema see miski tabamatu väravainstinkt. kui mõelda operi peale sis tal oli see olemas, praegustest tundub et keegi ei küündi isegi sinna lähedale. objektivselt võttes - zenjov ja anier on täna meie top2, ja purje enamvähem korralik vahetusmees. ojamaa teeb küll ilusaid liigutusi aegajalt platsil, rahvale meeldib ja on populaarne aga tulemusi pole. kui ka lähiajal ei tule siis peaks ehk ikkagi mõtlema miks ta seda kohta koondises kinni hoiab, kas näiteks subbotin või liivak võiks potentsiaalselt olla rünnakul suurema kasuteguriga?

Liivak küll aga Subbotin, see nüüd oli ikka naljaga öeldud jah?

[lorenzo]

palju minuteid mänginud ja mitu väravat on löönud Liivak seal Hispaania 4. liigas?

[Martin]

Ma kunagi kirjeldasin siin foorumis mingis teemas iga Eesti koondise värava, et kes lõi ja kuidas lõi. Noh, sellest on, pagan, äkki juba mingi kümme aastat.

Ma hea meelega vaataks nimekirja ja videoid selle eelmise imetsükli kohta. Mul on selline tunne, mida seni muidugi kuidagi kinnitada ei saa, et need väravad tulid suht lambist (a'la Kink lööb 40lt meetrilt ja pall kukub sisse või vastase kaitsja lööb peaga 25lt meetritl omavärava) ja mitte 1-1 olukordadest, mis tekkisid mingitest imelistest kobinatsioonidest või headest söötudest.

Mida sellega öelda: see üks tsükkel oli imeline ja tore, kuid see pole joon, millega seda koondist saab või isegi peaks võrdlema. Et see kõik oli väga tore, kuid õige joon on jupi madalamal.

[atleticomadrid]

Ma kunagi kirjeldasin siin foorumis mingis teemas iga Eesti koondise värava, et kes lõi ja kuidas lõi. Noh, sellest on, pagan, äkki juba mingi kümme aastat.

Ma hea meelega vaataks nimekirja ja videoid selle eelmise imetsükli kohta. Mul on selline tunne, mida seni muidugi kuidagi kinnitada ei saa, et need väravad tulid suht lambist (a'la Kink lööb 40lt meetrilt ja pall kukub sisse või vastase kaitsja lööb peaga 25lt meetritl omavärava) ja mitte 1-1 olukordadest, mis tekkisid mingitest imelistest kobinatsioonidest või headest söötudest.

Mida sellega öelda: see üks tsükkel oli imeline ja tore, kuid see pole joon, millega seda koondist saab või isegi peaks võrdlema. Et see kõik oli väga tore, kuid õige joon on jupi madalamal.

Üldtase koondisel on loomulikult madalamal, kui see üks hiilgav valikturniir, kuid seepärast ei saa sellele saavutusele jällegi vett peale tõmmata jutuga, et kõik väravad olid ilged joppamised või vastaste omaväravalised saamatused. Absurd. Kodus Põhja Iirimaa vastu kukkus sisse 4 juhusliku väravat? Sloveeniale võõrsil 2? Serbialt võtsime 4 punkti siis puhtalt jumaliku õnne abil? Mängu võitmiseks peab lööma rohkem väravaid, kui vastane, sel juhul tollase kaitseliini pingutused endast klassi võrra kangemate ründajate taltsutamiseks jääks nagu üldse tähelepanuta. Ma ütleks, et kaitsemäng ja sellest alanud vasturünnakud olid tollase edu üks alustalasid.
Ärme nüüd ühe keskpärase rootslase pärast hakka sitaga üle valama üht koondiseajaloo hiilgavamat perioodi.

[Marek_T]

Ma käisin Šveitsi mängu järelkajasid üle ja üks asi droppis mu džoo: Pehrsson ütles, et Šveitsi vastu "kasutati esmakordselt 5-3-2 taktikat."

Kas ja kui palju on olnud aega seda harjutada ja kas valikmäng tugeva vastase vastu on päris see koht, kus sellist asja katsetada? Asjatundjamad, valgustage, kui viitsite. Sest minus, kui ma nüüd olen kaks päeva seedinud kogu seda pulli ja valiktsüklit üleüldiselt, süveneb üha enam tunne, et Pehrsson ei ole suutnud 15 peetud mänguga suutnud endale kasutadaolevast materjalist ja selle olemusest pilti ette saada ning koondis kui kooslus on täielikult ajusõlmes ega adu enam täpselt, mida treener neilt ootab... See selgitaks ka fakti, et koondis on kaotanud omavahelise keemia, mis peegeldub viimaste aegade mandunud mängupildis. Ja kui nii on, siis on asi ikka päris pahasti... Vist?

[chac]

Liivak küll aga Subbotin, see nüüd oli ikka naljaga öeldud jah?

ei olnud naljaga mõeldud kusjuures.
arvan tõsimeeli et ainult päris ilusate silmade eest teda tsehhi kõrgliigasse mängima ei võetud, jo ta ikka midagi oskab ka.
kui vaadata keda kõiki on meil viimastel aegadel ründajana proovitud - a la voskod, hundid, saagid, ahjuperad, ojamaad, prosad, allikud jne siis selles valguses subbotinit vähemalt proovida ju ikka võiks. kas sealt midagi tuleb või ei tule - see on juba iseasi, kuid vähemalt oma võimaluse platsil on ta minumeelest küll ära teeninud.

[Martin]

Ärme nüüd ühe keskpärase rootslase pärast hakka sitaga üle valama üht koondiseajaloo hiilgavamat perioodi.

Kaks aasta või täpsemalt isegi 10 mängu, kus ülejäänud tulemused ja löögid kukkusid ikka suhteliselt ideaalselt.

Kuid eks tuleb aru saada, et kus me olema, ja vastata küsimusele, et miks.

FC Sion, VVV, BATE Borisov, Yenisey, Widzew Łķdź, FK Baumit Jablonec, Ergotelis, Cracovia, Jagiellonia, Baltika, Jelgava, Metz, FK Ventspils, Korona

vs

FC Levadia, FC Flora, Nõmme Kalju, FC Augsburg, Sogndal Fotball, FC Levadia, FC Flora, Dundee United, FC Levadia, FC Infonet, Viking Stavanger, Sarpsborg 08, Torpedo Moskva, Piast Gliwice

vs

Sandnes, Hammarby, Krasnodar, Charlton, Pescara, Ajax, Swansea, Rotherham, Cardiff, Bolton, OB, Real Sociedad, Viking, Verona

Kes aru ei saa, siis Läti, Eesti ja Island.

Millest me räägime?

[$$$]

Kaks aasta või täpsemalt isegi 10 mängu, kus ülejäänud tulemused ja löögid kukkusid ikka suhteliselt ideaalselt.

Kuid eks tuleb aru saada, et kus me olema, ja vastata küsimusele, et miks.

FC Sion, VVV, BATE Borisov, Yenisey, Widzew Łķdź, FK Baumit Jablonec, Ergotelis, Cracovia, Jagiellonia, Baltika, Jelgava, Metz, FK Ventspils, Korona

vs

FC Levadia, FC Flora, Nõmme Kalju, FC Augsburg, Sogndal Fotball, FC Levadia, FC Flora, Dundee United, FC Levadia, FC Infonet, Viking Stavanger, Sarpsborg 08, Torpedo Moskva, Piast Gliwice

vs

Sandnes, Hammarby, Krasnodar, Charlton, Pescara, Ajax, Swansea, Rotherham, Cardiff, Bolton, OB, Real Sociedad, Viking, Verona

Kes aru ei saa, siis Läti, Eesti ja Island.

Millest me räägime?

Aga võibolla selles ongi probleem, et võiks mõne levadia ja kalju asemel olla emmen, debreceni ja sarpsborg? Varsti kink ja puri ka tagasi valijus

[Martin]

Aga võibolla selles ongi probleem, et võiks mõne levadia ja kalju asemel olla emmen, debreceni ja sarpsborg? Varsti kink ja puri ka tagasi valijus

Aga miks ei ole, see on küsimus. Islandil on peenelt 350 000 inimest, et elanikkonna suurus ei tohiks takistada.

[midfielder]

Ma juhiks tähelepanu ühele detailile selles Islandi vs Eesti võrdluses. Ega alati klubiline kuuluvus ei mängi tingimata rolli koondise saavutuste juures. On olnud aegu,kus Islandil oli koondises mehi, kus pea kogu algkoosseis mängis veel tugevamates klubides ja liigades kui praegune kooslus. Ometi ei suudetud siis mitte kuskile jõuda. Eesti oli euro 2012 valiktsüklis tugev just meeskonnana,mitte klubilise kuuluvuse järgi mehi ritta pannes. Lisaks muidugi Vassiljevi supervorm just 2011 sügisel kolmes mängus Sloveenia ja kaks P-Iirimaa mängu. Alles juunis 2011 saadi ju saun fääridelt. Samas tsüklis polnud Island pooltki sellisel tasemel kui praegu.

Muutus tuli Lars Lagerbäcki tulekuga koondise lootsiks 2011 a lõpus. Vaatame nüüd lisaks klubilisele kuuluvusele kahe koondise treenerite saavutusi, sest kummalisel kombel on mõlemad rootslased. Lagerbäcki saavutused 9 a jooksul, mis Tre Kronori eesotsas tüüris. Finaalturniirile pääsemine euro 2000, mm 2002 (kaheksandikfinaal), euro 2004 (veerandfinaal), mm 2006 (kaheksandikfinaal), euro 2008.

Ja paneme kõrvale Pehrssoni saavutused. Ainus märkimisväärne saavutus on Aalborgi tüürimine 2009 uefa cupil 16 hulka, kus tuli alla vanduda Man. Cityle. Muud saavutused pole märkimisväärsed. Seega treeneri roll ja kogemused ning teadmised on Islandi ja Eesti suguste koondiste eduloos olulise kaaluga. Kindlasti sinna juurde lisada 3-4 kvaliteetse mängija olemasolu, kel euroopa suurliiga kogemus ning sümbioosina võib imet teha. Meil on hetkel mõlemas sektoris kehvem seis tulemaa poegadega võrreldes. Treener on klass madalam ja mängijad on klassi võrra kehvemad.

[martn26]

jah varsti teenib Kink omale tagasitulemise võimaluse.... midagi eriti kaotada ei ole hetkese resultatiivsuse poolest.

Igaljuhul iga mänguga enam tundub see rootsi treeneri sisse toomine aina kahtlasem... Lõpuks jõutakse ikka tagasi vana koosluse ja stiili juurde....

E: Võime ju väita et iga mäng toimub tore taktikaline areng ja meeskond muutub pidevalt.. Noored saavad mängu jms... Tegelikkuses on hetkel minu arust samamoodi nagu eelnevalt mainitud peata olek, ning puudub ühtne meeskonna töö ja keemia. Kahjuks on täielikult ära lammutatud see, mida HR. Rüütli eelnevate tsüklitega kokku ehitas. Eredalt jääb meelde ja särama vanu aegu meenutav Eesti-Holland mäng, mis jättis minule vähemalt sügava jälje. Näha oli meestes tahtmist, uhkust, jõudu ning usku endasse... Praegu... Näed seda, et loodetakse parimat!

[Matis]

Enne kui väravad tulema hakkavad, hakkaku Eesti koondislased peale lööma, keegi ei julenud vastutust ka võtta. Löögu kasvõi umbropsu aga löögu. Selline allaandmine meenutab 90ndaid, kui tundus et mäng kaotati juba staadionitunnelis.

[Rumori di Spogliatoio]

Ma käisin Šveitsi mängu järelkajasid üle ja üks asi droppis mu džoo: Pehrsson ütles, et Šveitsi vastu "kasutati esmakordselt 5-3-2 taktikat."

Kas ja kui palju on olnud aega seda harjutada ja kas valikmäng tugeva vastase vastu on päris see koht, kus sellist asja katsetada? Asjatundjamad, valgustage, kui viitsite. Sest minus, kui ma nüüd olen kaks päeva seedinud kogu seda pulli ja valiktsüklit üleüldiselt, süveneb üha enam tunne, et Pehrsson ei ole suutnud 15 peetud mänguga suutnud endale kasutadaolevast materjalist ja selle olemusest pilti ette saada ning koondis kui kooslus on täielikult ajusõlmes ega adu enam täpselt, mida treener neilt ootab... See selgitaks ka fakti, et koondis on kaotanud omavahelise keemia, mis peegeldub viimaste aegade mandunud mängupildis. Ja kui nii on, siis on asi ikka päris pahasti... Vist?

Aga ma mäletan et ka Rootsi ja Inglismaa vastu, Mets oli päris madal, peaaugu samas liinis kui Morozov ja Klavan. 4-1-4-1 on selline et kiiresti saaks 5-4-1'ks muuta. Aga kaitse peaks olema harjunud kiiresti tõusma ja tagasi 4-1-4-1 saada. Selline töö Eesti ei teinud ja, nagu Giovanni näitas oma analüüsis, kaitse oli alati liiga madal. On vaja palju pingutada ja keskenduda. Kui sisu pole, siis päris karm tulemus. Õnnelikult Śveitsi teise poolajal võttis rahulikult.

[JuriM]

Füüsilisest kohalolekust jääb puudu, parimate päevade Kruglov ja Dimitrjev suutsid nii monegi vastase ära ehmstada ning nende mängu halvata. Meeskondlik press ja julgus peab väikestel riikidel olena.