Eesti - Horvaatia 28.03.2017 kell 19 @ A. Le Coq Arena

[telekavaataja]

Saan aru, et uhkeks tõesti minna ei tohi ja ära tõusta ei tohi.
AGA nii lahjad emotsioonid tundub kõigil seal teles. Nagu 3:0 Horvaatia! vastu. Okei oleks valikmäng... Kas tõesti on unustatud äratundmisrõõm?

Minu meelest oldi just liiga emotsionaalsed. Minu meelest omistatakse Eestis liiga suurt tähtsust sõpruskohtumistele. Mängupildi üle väga hea meel muidu.

[metssiga]

mina muidugi seda b-koondiseks ei nimetaks ja eks sellest, kui madalad need panused olid saab lugeda homsest horvaatia meediast, seal ma arvan nii väga laadnalt seda asja ei võeta. meie mehed ei saa muuta seda kelle vastu mängitakse, seega ütleks et see on horvaatide mure. meie poisid tegid kõik ära, mida said teha ja enamgi veel. üle ma ei tea mitme aja on põhjust tõsiselt rõõmustada. seda krt oli kõigile vaja.

[cabron]

horvaatide mure küll, et põhimehed ei mänginud aga see näitas ka kohtumise tõsiselvõetavast. Kokkuvõttes ei sõltu sellest mängust mittemidagi see ei aita meid suurvõistlustele lähemale või ei edenda meid muul viisil, v.a. enesekindluse tõus, mis järgmises "pärismängus" võib saada valusa litri.
Aga parem sõprusmängus 3:0 kui 0:3

[telekavaataja]

mina muidugi seda b-koondiseks ei nimetaks ja eks sellest, kui madalad need panused olid saab lugeda homsest horvaatia meediast

Vabandan sitase google translate pärast. Osa artiklist võetud Horvaatia ühest suurima lehe "Vecernji list" artiklist.

Unfortunately, somewhere around 60 minutes occurred in the darkest moment of the match. Marko Pjaca, without duel with opposing player fell on the lawn mown as grasping his right knee. Our players reflexively requested medical assistance from the bench, and Piazza with a grimace of pain, clutching his head, soon helped off the pitch.


These are, unfortunately, the curse of these unimportant matches, where in fact the menu does not get nikavoga new advantages, nor his son a new big idea, nor his players have the enthusiasm for the competition with a brisk young men from the Baltic. Proves to be as Pjacina injury more difficult nature, no doubt it will be Juventus swoop on our coaching staff: why Cacic Pjaca not freed obligations in Tallinn, as it did with Mandzukic and BROZOVIĆ?

Ning sama artikli 3 kõige populaarsemat kommentaari:

1. It is one thing to lose against weaker opponents but be outclassed 3-0 by Estonia is worse than to lose 5-0 than Germany. It is inexplicable. The only good thing from this defeat is that it is a "friendly" game and does not mean anything to the table.

2. This is unwatchable...

3. This match once again denounce Cacic as zero from the coach. He's lucky because of the mere fact that Luka Modric and friends play in its zenith. Place will be at the World Cup, but it turns out to be the first or not be round only because glavinog dibidus on the bench.

[Laz]

See mäng annab usku juurde nii mängijatele kui ka fännidele praeguse suure mõõna ajal. Lisaks, paari aasta pärast ei mäleta enam keegi kas oli A, B või C koondis, vaid 3-0 jääb tõsiasjaks.

Seega kindlasti mitte mõttetu mäng suures pildis.

[metssiga]

kui ainult see suurvõistlusele saamine võtta printsiibiks, siis pmst on enamik mängud täiesti teisejärgulised. pealegi, ega see mäng kaugemale ka ei viinud mu meelest.

[Rudy]

Enamus vaatab mänge ikka emotsiooni pärast, mitte ei hoia laua peale vihikut ega kirjuta punkte tabelisse.

[nonoh]

Otse staadionilt ikka super emotsioonid! 3:0 horvaatia vastu ja ikka leida põhjust nurisemiseks? Soovitan soojalt kas või korraks lihtsalt nautida paar päeva seda võitu. Ausalt, lihtsalt nautida. Ja siis minugi poolest võib analüüsida mingeid vigu ja vajakajäämisi. Aga esialgu, lihtsalt naudime.

[urmar]

Jalkaliit näeb vaeva, kütab muru, otsib tugeva vastase, koondis toob ilusa võidu. Ärge nüüd tulge targutama, et see midagi ei tähenda.

[Jormma]

tänaseks põhi erinevuseks küprose mänguga oli see et puudusid mängust eelmine kord täielikult põrunud kruglov ja dmitrijev ja mäng hoopis teine. ja luts on kõva võitleja -kiitos. teisalt tuli välja koondise nõrk koht milleks on surve all mängimine, vot sellega ei tulla ikka üldse toime. aga vägev 3:0. sellise taktikaga võib meie mäng ainult paremaks minna. mehed peavad lihtsalt leidma võimsust surve all samu asju ellu viia.

[LeeRomeno]

tänaseks põhi erinevuseks küprose mänguga oli see et puudusid mängust eelmine kord täielikult põrunud kruglov ja dmitrijev ja mäng hoopis teine. ja luts on kõva võitleja -kiitos. teisalt tuli välja koondise nõrk koht milleks on surve all mängimine, vot sellega ei tulla ikka üldse toime. aga vägev 3:0. sellise taktikaga võib meie mäng ainult paremaks minna. mehed peavad lihtsalt leidma võimsust surve all samu asju ellu viia.

Ojamaad ju ka polnud 😂 aga muidu väga vinge mäng. Ainult tulemust vaadates üldse läbi aegade üks parimatest.

[ElNino9]

Võta üks Dima ja viska teist. Täna Artjom avapoolaeg raius ainult. Antonov olnuks kindlasti parem valik. Käit mõlemas mängus neutraalne aga mitte negatiivsem mõttes. Tulevikus võiks temast ikkagi ründavam mees saada koondises.

[tannn]

Anieri tugevaimaks küljeks kipub olema endiselt soengu tegemine ja habeme piiramine kahjuks.
Võit ise aga super!!

[Temp0]

Belgia mängis võõrsil 3:3 viiki Venemaaga. Meie võitsime Horvaatiat 3:0, samalajal Läti sai võõrsil Gruusialt 5:0 tappa! Vähemalt Gruusiale tegime mullu ära. Toomet, Luts, Vassiljev, Meerits, Aksalu, Ragnar, Baranov, Zenjov, Teniste on kindlad mehed kes platsil peaks ka Belgia vastu kasutama, nüüd Kruglovi kohta niipalju, et mineviku teened oli mis olid aga praegu pole just parimas vormis. Dimitrjevitest seal ka kasu pole. Käit tegi tähelennu ära ja nagu kombeks Anieride ja Ojamaade puhul siis arvatavasti ongi see kõik. Isiklikult Ojamaas, Anieris enam midagi ei näe, eelistaks pigem Puri/Purje/Kink. Järgmine Vassiljev, Oper ei teki meil kuskil välismaal nagu nende Ojamaade, Anieride, Käit ja Liivaku puhul vaid meil endal Eestis. Ehk on asi lihtsalt selles, et mehed nõnda palju võõrsil ja pole ka Eesti tempoga harjunud, ehk siis maha neid ei kanna aga Eesti koondisse nad ei sobi.

[Gallacher]

Positiivne on lisaks skoorile veel see, et Eesti mingi totaalse surve alla ei sattunud ja vastastek oli teisel poolajal ainult üks väga hea noment. Reeglina oleme saanud tippude üle nagu Uruguai või Serbia oma võidud ikka nii, et väravavaht on teinud muudkui imetõrjeid ja oleme kohati olnud terve meeskonnaga omas kastis. Seekord nii ei olnud.