Vivatbet

Collapse

320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Eesti Maailmameister

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Eesti Maailmameister

    Eestist Jalgpalli suurriik!

    Sissejuhatus:

    Algatsueks vöiksime möelda, milles me jääme maha töelistest jalgpalliriikidest. Maadest kus jalgpalli vöib vörrelda usuga. Mida meil pole?

    1. Eesti koondis: Tänapäeval pole vaja tunda häbi Eesti koondise pärast. Vastu suudetakse hakkata maailmaklassi meeskondadele, kuid natukene jääme siiski maha. Ja see natukene on kahjuks väga suur probleem. Nii et esimene asi mis vajab parandamist on koondise tulemused. Teine asi on pealtvaatajate arvud. A.Le Coq Arena on praegusel hetkel väga sobiv staadion Eesti koondise jaoks. Staadion ei tohiks olla liiga suur, sest kui mängudel on liiga palju tühjasid kohtasid, siis annab se kohe tunda meeleolus. Öige ”fiilingu” saab kätte enamasti vaid siis kui ollakse külg küljels kinni üksteises. Ja nii ongi möned korrad A.Le Coq Arenal olnud ja see on töesti väga hea asi. Aga kui möelda siis 10 000 selliste nagu Portugali ja Venemaa vastu on täitsa liiga vähe. Ja kui natukene kaugemale vaaatame siis näeme juba selliseid arve nagu 3 000 ja 4 000. Ühegi rahvuskoondise mängul ei tohiks olla nii vähe publikut. Olgu vastane kes tahes.

    2. Meistriliiga ja alasarjad: Eesti klubid on viimase kahe aasta jooksul hakkanud saavutama juba arvestatava taseme. Enam ei alahinda klubisid nagu Levadia, Flora ja TVMK keegi. Kuid kui päris ausad olla, siis oleme me veel väga väga kaugel öigest tasemest. Kui koondis suudab juba vastupanu avaldade praktiliselt köikidele maadele, siis klubid ei suuda seda teha kohe üldse. Eesti klubid on viimaste aastate arengust hoolimata Euroopas pea-aegu köige kesisemad. Ja kui vaadata Mesitriliiga muid klubisid, siis hakab veidi kahju. Sellel hooajal on neli tugevat, paar keskmiku ja neli lubamatult nörka tiimi, neli on liiga palju. Nii et klubide osas on meil ikka palju tööd. Ja jällegi tuleb ka tunnistada et publikut napib. 150 vaatajat!?! Taevas tulgu appi. Kas eestlased on lihtsalt laisad?

    3. Jalgpallihuvilised???: Uskumatu!

    Kuidas need kolm asja saaks siis ajada korda vöimalikult kiiresti? Aega meil ju pole. Mina tahan igatahes näha Eestit mängimas kunagi MM-il vöi EM-il, enne kui ma siit ilmast lahkun.

    Paranadamise ideed:

    Esimene asi mida vajatakse on raha! Kust raha aga siis saab? Esiteks on vaja huvlisi. Inimesi kes tulevad mängudele, ostavad pileti ja lasevad paar õlut mängu vaheajal oma hamburgeri körvale. Klubid vajavad raha, ja pealtvaatajad on üks asi mis seda toob. Aga kuidas pealtvaatajaid saada? Kui mängud oleksid: 1. ilusad 2. vöistkonnal läheks liigas hästi 3. mänge reklaamitaks 4.väljak ja staadion oleksid heas korras 5. igal klubil oleksid omad fännid kes kaasa elaksid ja teeksid vaatamise tavalistele inimestele meelsamaks oma laulude ja muude värkidega 6. mängud oleksid sobival ajal 7. Mänge oleks vähem, 36 on liiga palju.

    1. Mängu ilusaks muutmine on kinni treeneritest, mängijatest, kohtunikudest ja väljakuhooldajatest. Kui treenerid soosiksid ründavat jalgpalli, oleks toredam vaadata, see on selge. See asi on aga paraku kinni treeneri jalgpallifilosoofiast, ja möned neist lihtsalt armastavd 1-0 vöite. Mängijad vöiksid pöhimöteliselt teha mängudest ilusama kui nad tahaksid, aga tihti peale pole see nende otsustada. Tuleb teha nii nagu treener käseb. Kui treener ütleb, et ära proovi lüüa kaugelt peale nii palju ja ära proovi triblada, siis pole mängijatel midagi teha. Aga kui asi oleks oma otsustada, sii tuleks igal mägijal ikka proovida teha mägust ilusam, sirgejoonelisem ja teravam. Köiksugu trikid on meile teretulnud. Kohtunikud on üks suur probleem. Jutt et kohtunike tase on nörk, on igas maas täpselt sama, nii et sellel teemal eriti aega ei raiska. Kuid üks asi mida kohtunikud peaksid öppima selgeks, vöi mida nendele tuleks selgeks teha, on see et nad ei puhuks pilli iga väikse puudutuse järel. Mida vähem vilesid, seda vähem seisakut, seda körgem tempo, seda rohkem vöimalusi ja seda rohkem väravaid. Väljakud on ka üks probleem. Kui väljakud oleksid heas korras, siledad, rohelised ja libedad, nii et pall liiguks pinnal sujuvalt ja kiiresti, siis see ka omakorda töstab mängu tempot. Väljakute kunstkastmine enne mängu oleks väga hea. Libe väljak lisab tempot!

    2. Kuidas nörgematel vöistkondadel läheks liigas paremini? -Raha.

    3. ”Reklaam, reklaam, reklaam”. See toob kindlasti lisa pealtaavatajaid. Mina ei ole reklaamiguru ega lähe pakkuma välja parimat varjanti kuidas seda teha, aga seda tuleks mingil moel teha, kindlasti! See pole nii nagu kusagil Manchesteris kus köik inimesed teavad kogu hooaja mängugraafiku juba ette koos mängu algamise kella-aegadega. Kui kusagil kindlates kohtades(näiteks kuskil kesklinnas kus inimsed vaba-aega veedavad) oleks üleval silt kuhu on kirjutatud koduvöistkonna järgmine mäng näiteks: ” JK Tammeka – FC Flora 4.8 kell 17.00” tahaksin ma uskuda et need inimsed kes reklaamist mööda liiguksid, tuleksid ka ehk mängule.

    4. Muru peab olema sile ja kui vöimalik, siis ka märg. Tempo töuseb jne. Muru peaks ka oleme roheline ja mönus vaadata. Jooned peaksid olema nähtavad. Väljak lihtsalt peab nägema hea välja! Staadion ise ja ümbrus peavad ka oleme meeldivad.

    5. Fännid. Igal tiimil peaks olema oma fännigrupp. See on jällegi vaid jalgpallihuviliste omast tahtmisest kinni. Fännigruppi algatamine ei vaja palju. Lihtsalt paar inimest saavad kokku ja hakkavad laulma, küll muud järgi tulevad. Siis varsti tulevad juba sallid, fännide kohtumisef pubuides enne ja pärast mängu, reisid vöörsil toimuvatele mängudele, koreograafia, foorumid jne.

    6. Mängude algamise kella-ajad. Argipäevadel mängud peaksid algama kunagi kell 18.00 vöi 19.00. Reedel ja Laupäeval 20.00 oleks huvitav ja vahepeal valgustusega staadionitel vöiks proovida pääris öösel, isegi kell 21.00 ja 22.00 algavaid mänge. Lihtsalt vahelduse ja testi möttes. Mine tea, ehk algab inimstele meldima. Pühapäeval vöiksid mängud siis olla kunagi 16.00 ja 17.00

    7. Kui mänge poleks 36, vaid näiteks 27, vöi siis isegi 18 + neli parimat kohtuvad köik kaks korda omavahel. Liigat tuleb igatahes lühendada sutsu, kuid mitte palju. Külmas ei viitsi inimesed niiguinii mänge vaadata, nii et need liiga vöiks alata Aprilli keskel umbes ja löppeda Semptembri löpus. Mänge vähem--> suurem huvi mängudele, parem mängutase, vähem reisime kulusid klubidele. Vähem probleeme väljaku korda saamisega öigeks ajaks.

    Kui me need 7 punkti suudaksime korda ajada, oleks klubidel: raha, veidi rohkem vaatajaid, fänne, head mängutingimused, ilusad ja tasemel mängud. Kui möelda mis nendest punktidest on vöimatu korda ajada(peale otseselt punkti number 2.) siis, ühtegi sellist vist pole.

    Kui siis raha on klubidel olemas on vöimalik täita punkt number 2.

    Mis siis saab? Eesti klubide tase töuseb--> hakatakse pääsema edasi ka Euro-väljakutel--> rohkem mängijaid välismaale, publiku huvi töuseb-->koondise tase töuseb, lisa raha-->tekivad iidolid-->rohkem noori talente-->rohkem huvi välismaalt-->liigatase endiselt paraneb-->liigas köik vöistkonnad löpuks iseseisvad-->lisa huvi-->lisa raha-->mingil momendil vanaks jäänud iidolid nagu Poom, Oper, Viikmäe, Piiroja, Stepanov & co tulevad tagasi koduliigasse-->lisa huvi, lisa raha-->tase töuseb veelgi....jne jne.

    See mida inimsed aru ei saa, on et nad peavad ise tegema midagi asja ette ja et löpuks köik on kinni köige lähedasemast asjast, ehk oma linna vöistkonna toetamisest. Käime oma klubi mängudes ja laulame ennast maailma tasemele...

    Tahan löpuks veel röhudata mis tähtsus on headel treeneritel Eesti taolises väikses maas. Meil ei ole nii palju noori kui muudel jalka maadel, aga selle vahe suudame kinni püüda heade treeneritega. Kuidas muidu Eesti oleks paaris teatud spordialas ALATI maailma tasemel. Traditsioonid, omad ideed & treenerid, oma värk. Üheskoos, köik liigutavad ennast ja tahavad aidata ja löpuks on meil käes jalgpalliriiki nimega Eesti.

    Vabandan kirjavigade pärast, ei oska enam kirjutada hästi ja vabandan et löpp ja lühidaseks, väsimus kipub peale.krt.

    #2
    Vastus teemale \'Eesti Maailmameister\'

    Cheers! Tore, kui keegi vahelduseks midagi kirjutab, mis ka lugemist väärib! Väga positiivne!

    Kommentaar


      #3
      Vastus teemale \'Eesti Maailmameister\'

      päris õige jutt
      Pilt kus trumm on?

      Kommentaar


        #4
        Vastus teemale \'Eesti Maailmameister\'

        suht nõus sinuga

        raha paneb rattad käima
        jalgpall pole elu, vaid suur osa me elust !!!

        Kommentaar


          #5
          Vastus teemale \'Eesti Maailmameister\'

          Algselt postitas salmer


          raha paneb rattad käima
          Ei usu..

          Kommentaar


            #6
            Vastus teemale \'Eesti Maailmameister\'


            Igatahes igati ponks postitus. Au ja kiitust sulle selle eest, kuid ... . Midagi nagu häiriks natuke.

            Algselt postitas Ultra Lecce

            Kui mänge poleks 36, vaid näiteks 27, vöi siis isegi 18 + neli parimat kohtuvad köik kaks korda omavahel. Liigat tuleb igatahes lühendada sutsu, kuid mitte palju. Külmas ei viitsi inimesed niiguinii mänge vaadata, nii et need liiga vöiks alata Aprilli keskel umbes ja löppeda Semptembri löpus. Mänge vähem--> suurem huvi mängudele, parem mängutase, vähem reisime kulusid klubidele. Vähem probleeme väljaku korda saamisega öigeks ajaks.
            Ah jaa. See vähem mänge punkt. Kahtlen vägagi sügavalt sinu teesis, et mida mida vähem mänge, seda suurem publikuhuvi. Hea näide selle kohta on võtta korvpallist, kus Balti Liiga tekkega vähendati koduse liiga mängude arvu(kuigi mängude huvitatuseaste eeldatavalt tõusis), kuid mingisugust hordideviisilist publikuhuvi tõusu see küll kaasa ei toonud. Pigem leidis selle käiguga saali tee hoopiski varasemast vähem huvilisi. Vähemalt Tartus olla niimoodi kuulukse. Kadus hulganisti huvitavaid nn. Tallinn-Tartu(eelkõige Kaleviga) mõõduvõtmisi, kus ühelpoolel Ülikoolilinna hullunud fännklubi ning teisel poolel ühise mütsi alla koondunud pealinna glooooooryhunterite fänniarmee. Nii mõnigi minu tutvusringkonnas olnud paadunud korvpallihuviline, kes eelnevatel hooaegadel viibis sisuliselt kõikidel kodumängudel(+ mõningased mängud Tallinnas..eelkõige kohtumised play-offides), loobus sisuliselt korvpalli vaatamisest lihtsalt põhjusel, et ei ole intriigi(puudus vastasseis). Kuigi kiluvaraste Ventspilsi ning kahe Leedu hiiglase Tartus käik oleks eelnevatel aegadel need tegelased kasvõi südaöösel korvpallisaali meelitanud, siis nüüd ei teadnud nad isegi seda, et Leedu hiiglasi ollakse Tartus nähtud(Kuigi viimast seika nende jutust ei tahaks kohe mitte uskuda).
            Sama tendentsi võib läbi käia ka jalgpall kui talitletakse sinu väite kohaselt(27 mängu hooajal). Igal hooajal kaob sellisel juhul ära üks Tartu derby kohtumine, mis minu mäletamist mööda meelitab suhteliselt suure publikuhulga väljaku äärde.Eesti mõistes lausa kolossaalse hulga.. Enim valmistaks aga mulle muret see fakt, et kuidas jaotatakse klubide vahel ära teise kodumängu eelis omavahelistes kohtumistes. Tahes tahtmata tekib siinkohal kellelgi eelis ning see võib lõppkokkuvõttes suhteliselt paksu verd tekitada. Poolhuvilistel kaob võimalus valida kodumänge..

            Algselt postitas Ultra Lecce
            Külmas ei viitsi inimesed niiguinii mänge vaadata
            Asi ei ole kindlasti mitte niivõrd külmas ilmas, vaid hoopiski tingumustes, mis on loodud inimestele vaatamaks selles suhteliselt külmas Eesti kliimas jalgpalli. Kui jalgpallile suhteliselt võõraks jääv inimene näeb spordiuudistes fänne lumehangede otsas karjumas teemal kohtunik on p... , siis tõenäoliselt kaob tal seda nähes igasugune huvi seda totrust staadionile kaema tulla.

            Ning minu mäletamist mööda ei olnud tänavuse hooaja publikurekordi sünnihetkel just kõikse soojem ilm väljas..või ma eksin..Igatahes viimatisel Tartu derbyl oli tunduvalt soojem ilm, kuid millegipärast leidis tee mängule tunduvalt vähem huvilisi kui sel mälestusväärsel märtsikuu õhtupoolikul.



            Algselt postitas Ultra Lecce
            valgustusega staadionitel vöiks proovida pääris öösel, isegi kell 21.00 ja 22.00 algavaid mänge.
            Huvitav oleks teada, et kui mitmel Tallinnast väljaspool kuid siiski Vabariigi piiridesse jääval staadionil oleks sellisel kellaajal võimalik normaalsetel tingimustel mängida?


            Algselt postitas Ultra Lecce
            Meil ei ole nii palju noori kui muudel jalka maadel, aga selle vahe suudame kinni püüda heade treeneritega
            Ootaks huviga definitsiooni sõnale hea treener? Võib-olla on/oli ka Gruusia koondise endine peatreener Alain Giresse ka hea treener, kuid kelle head õpetust ei suudetud lihtsalt omaks võtta. Aga muidugi on see ju treeneri viga..Eks ole...


            Targa inimese tähelepanekuid elust enesest.
            "Olete te tähele pannud, kui nilbed on higistavad puulehed? Eelsperma igal pool."

            Kommentaar


              #7
              Vastus teemale \'Eesti Maailmameister\'

              Algselt postitas jazzjansa



              Igatahes igati ponks postitus. Au ja kiitust sulle selle eest, kuid ... . Midagi nagu häiriks natuke.

              Algselt postitas Ultra Lecce

              Kui mänge poleks 36, vaid näiteks 27, vöi siis isegi 18 + neli parimat kohtuvad köik kaks korda omavahel. Liigat tuleb igatahes lühendada sutsu, kuid mitte palju. Külmas ei viitsi inimesed niiguinii mänge vaadata, nii et need liiga vöiks alata Aprilli keskel umbes ja löppeda Semptembri löpus. Mänge vähem--> suurem huvi mängudele, parem mängutase, vähem reisime kulusid klubidele. Vähem probleeme väljaku korda saamisega öigeks ajaks.
              Ah jaa. See vähem mänge punkt. Kahtlen vägagi sügavalt sinu teesis, et mida mida vähem mänge, seda suurem publikuhuvi. Hea näide selle kohta on võtta korvpallist, kus Balti Liiga tekkega vähendati koduse liiga mängude arvu(kuigi mängude huvitatuseaste eeldatavalt tõusis), kuid mingisugust hordideviisilist publikuhuvi tõusu see küll kaasa ei toonud. Pigem leidis selle käiguga saali tee hoopiski varasemast vähem huvilisi. Vähemalt Tartus olla niimoodi kuulukse. Kadus hulganisti huvitavaid nn. Tallinn-Tartu(eelkõige Kaleviga) mõõduvõtmisi, kus ühelpoolel Ülikoolilinna hullunud fännklubi ning teisel poolel ühise mütsi alla koondunud pealinna glooooooryhunterite fänniarmee. Nii mõnigi minu tutvusringkonnas olnud paadunud korvpallihuviline, kes eelnevatel hooaegadel viibis sisuliselt kõikidel kodumängudel(+ mõningased mängud Tallinnas..eelkõige kohtumised play-offides), loobus sisuliselt korvpalli vaatamisest lihtsalt põhjusel, et ei ole intriigi(puudus vastasseis). Kuigi kiluvaraste Ventspilsi ning kahe Leedu hiiglase Tartus käik oleks eelnevatel aegadel need tegelased kasvõi südaöösel korvpallisaali meelitanud, siis nüüd ei teadnud nad isegi seda, et Leedu hiiglasi ollakse Tartus nähtud(Kuigi viimast seika nende jutust ei tahaks kohe mitte uskuda).
              Sama tendentsi võib läbi käia ka jalgpall kui talitletakse sinu väite kohaselt(27 mängu hooajal). Igal hooajal kaob sellisel juhul ära üks Tartu derby kohtumine, mis minu mäletamist mööda meelitab suhteliselt suure publikuhulga väljaku äärde.Eesti mõistes lausa kolossaalse hulga.. Enim valmistaks aga mulle muret see fakt, et kuidas jaotatakse klubide vahel ära teise kodumängu eelis omavahelistes kohtumistes. Tahes tahtmata tekib siinkohal kellelgi eelis ning see võib lõppkokkuvõttes suhteliselt paksu verd tekitada. Poolhuvilistel kaob võimalus valida kodumänge..

              Algselt postitas Ultra Lecce
              Külmas ei viitsi inimesed niiguinii mänge vaadata
              Asi ei ole kindlasti mitte niivõrd külmas ilmas, vaid hoopiski tingumustes, mis on loodud inimestele vaatamaks selles suhteliselt külmas Eesti kliimas jalgpalli. Kui jalgpallile suhteliselt võõraks jääv inimene näeb spordiuudistes fänne lumehangede otsas karjumas teemal kohtunik on p... , siis tõenäoliselt kaob tal seda nähes igasugune huvi seda totrust staadionile kaema tulla.

              Ning minu mäletamist mööda ei olnud tänavuse hooaja publikurekordi sünnihetkel just kõikse soojem ilm väljas..või ma eksin..Igatahes viimatisel Tartu derbyl oli tunduvalt soojem ilm, kuid millegipärast leidis tee mängule tunduvalt vähem huvilisi kui sel mälestusväärsel märtsikuu õhtupoolikul.



              Algselt postitas Ultra Lecce
              valgustusega staadionitel vöiks proovida pääris öösel, isegi kell 21.00 ja 22.00 algavaid mänge.
              Huvitav oleks teada, et kui mitmel Tallinnast väljaspool kuid siiski Vabariigi piiridesse jääval staadionil oleks sellisel kellaajal võimalik normaalsetel tingimustel mängida?


              Algselt postitas Ultra Lecce
              Meil ei ole nii palju noori kui muudel jalka maadel, aga selle vahe suudame kinni püüda heade treeneritega
              Ootaks huviga definitsiooni sõnale hea treener? Võib-olla on/oli ka Gruusia koondise endine peatreener Alain Giresse ka hea treener, kuid kelle head õpetust ei suudetud lihtsalt omaks võtta. Aga muidugi on see ju treeneri viga..Eks ole...

              Hea, väga hea, et keegi omi mötteid ka teada annab, nii se arutlemine algab ju.
              Esimene asi mida tahan teile öelda, on et ma ei ela Eestis. Ma pole elanud juba kümme aastat, nii et ma ei ole 100% kursis köikide asjadega mis siin toimuvad, aga jalgpalliga enam vähem olen...

              Nii,Algatuseks: Korvpalli ja Jalgpalli ma ei läheks päris vördlema praegu. Kui ma ei eksi, siis paar aastat tagasi Eesti kossu koondis pääses vist kuhungi finaalturniiri?? Suurem osa tavavaatajatest on niiöelda Glooryhunter-fännid ehk kakkav tundma huvi siis kui maal läheb hästi selles alas. Ma ei ole päris kindel, aga ma arvan et see vöis kunagi vaatajate arvu tösta. Ja praegu öeldakse vist, et eesti korvpall on kövas madalseisus...Nojah, vöin töesti eksida

              Ma ei ole täiesti kindel kas sain aru su poindist, aga sa vist ütlesid et korvpallis tavaliste liigamängude arv vähenes ja \"euro-mänge\" tuli lisa?? Sellisel juhul publiku huvi vöis lihtsalt vähendada see, et inimesed ei viitsinud enam peale häid euro-mänge tulla vaatama jamat koduliigat....

              Tagasi jalgpalli juurde: Endiselt usun, et kui oleks vähem mänge, siis oleks keskelt läbi rohkem vaatajaid. Miks? Selle pärast et varsti hakkavad inimesed juba ära tüdinema sellest Tartu derbyst. 4 tükki aasta jooksul on liiga. Samas Levadia-Flora kohtumine tundub ka juba ammu olevat läbi kulutatud. See oleks nagu Olympiamängud iga aasta, löpuks tase käib alla, ja huvi väheneb.

              Mängude jaotamine, jah! See on hea point mille peale mötlesin ise kah. Kuid kui ma ei eksi, siis Taanis on prageu ka nii, et on kolme mängu köikide vastu...
              Aga ka teine varjant on käinud meeles. Ehk: Kaks täit rini mille järel tabeli parimad neli kohtuvad köik omavahel veel kaks korda ja tabeli halvimad kuus omavahel. Ehk tuleks 24 mängu parimatele ja halvimatele 28 hooajas, mis on üsna sobiv arv. Siis poleks mänge nii tihti, mis jällegi vöiks parandada mängude taset.


              Külmus. Kövale fännile pole mingit vahet kas sajab vöi mitte, aga mulle endiselt tundub et tavavaatajat külmus segab, eriti vanasid inimesi. Miks publikurekord tehti juba nii vara siis?? Süüks pakun järgmist: hooaegade alguses publikuhuvi on alati palju suurem, igas liigas tundub olevat samamoodi. Se on nagu kallima nägemine üle pikka aja järel. Äkki on paremaid teooriad ka olemas...

              Seda, et kus jalgpalli saab vaadata nii hiljasel kella-ajal, ma päris ausalt ei teagi. Kuid seal kus oleks vöimalik proovida, vöiks kunagi katsetada veidi hilisemat mängu.

              Mis puutub treeneritesse, siis mida öelda tahtsin, oleks et juba nooretest peale oleksid head treenerid. Ma mötlen et juba 8 aastastel... Nende treenerite seas on kindlasti olemas selgeid tasemevahesid. Saan samas aru et see vajab aga palju raha.

              Hästi. Tänud Jazzjansale. Tore oleks kui muud ka omi arvamusi seletaksid.

              Kommentaar


                #8
                Vastus teemale \'Eesti Maailmameister\'

                Algselt postitas Ultra Lecce
                Ma ei ole täiesti kindel kas sain aru su poindist, aga sa vist ütlesid et korvpallis tavaliste liigamängude arv vähenes ja \"euro-mänge\" tuli lisa?? Sellisel juhul publiku huvi vöis lihtsalt vähendada see, et inimesed ei viitsinud enam peale häid euro-mänge tulla vaatama jamat koduliigat....
                Headest \"euromängudest\" oli muidugi asi vägagi kaugel.


                Eriti ilmekalt paistab seejuures silma millise külmusega räägitakse taaskord kogemuste omandamisest ning millise õhinaga Viiaski kulbist. Viimatine seik meenutab mulle kahtlaselt Marko kommentaare teemadel, et kui suurepärase püstisööduga sai hakkama Martin Reim ja millise imepärase peapalli suutis karistusalast välja lüüa Raio Piiroja.


                Algselt postitas Ultra Lecce
                Samas Levadia-Flora kohtumine tundub ka juba ammu olevat läbi kulutatud. See oleks nagu Olympiamängud iga aasta, löpuks tase käib alla, ja huvi väheneb.
                Kuid millegi pärast toob see vastasseis ikka ja jälle keskmisest enam pealtvaatajaid tribüünile.


                Algselt postitas Ultra Lecce
                Mängude jaotamine, jah! See on hea point mille peale mötlesin ise kah. Kuid kui ma ei eksi, siis Taanis on prageu ka nii, et on kolme mängu köikide vastu...
                Aga ka teine varjant on käinud meeles. Ehk: Kaks täit rini mille järel tabeli parimad neli kohtuvad köik omavahel veel kaks korda ja tabeli halvimad kuus omavahel. Ehk tuleks 24 mängu parimatele ja halvimatele 28 hooajas, mis on üsna sobiv arv. Siis poleks mänge nii tihti, mis jällegi vöiks parandada mängude taset.
                Kuna paljud meie Meistriliigas mängivad mängijad on suhteliselt kogenematud veel, siis iga mäng, olgu vastaseks ükskõik kes liigakaaslastest, on ühes või teises mõttes arendav. Võtame või näiteks Tartu Tammeka meeskonna. Kes oleks osanud arvata, et juba hooaja keskpaigas suudab see meeskond palli hoida isegi tiitlipretendentide vastu. Kui aga poleks olnud piisavalt kohtumisi nõrgemapoolsete vastastega,kus sai suhteliselt vabalt palli hoida(seega toimus ju areng), kas siis suudaks Tammeka hoida palli ka nt. tunduvalt tugevama Levaadia vastu?

                Väga broooo minu arvates. Sisuliselt ollaksegi liigas ainus väljaspool medalikonkurentsi olev meeskond, kes isegi suhteliselt tugeva surve all mängides vähemalt üritab natukenegi palli hoida. Iseasi on muidugi see, kuidas see välja tuleb.

                Algselt postitas Ultra Lecce

                Külmus. Kövale fännile pole mingit vahet kas sajab vöi mitte, aga mulle endiselt tundub et tavavaatajat külmus segab, eriti vanasid inimesi.
                Siinkohal sooviksin saada definitsiooni sõnale tavavaataja? Kui see tähendab pealtvaatajat, kes külastab hooaja jooksul kolme-nelja kohtumist, siis on selge, et ta vaatab jalgpalli ainult kellegi \"tungiva\" soovituse kaasmõjul ning tavapäraselt juhtub see just nimlt väheke soojematel aegadell(nt. sõber kutsub kaasa, äripartnerid meelitavad meeldivalt aega veetma vms.)


                Algselt postitas Ultra Lecce
                Kuid seal kus oleks vöimalik proovida, vöiks kunagi katsetada veidi hilisemat mängu
                Egas jah nende staadionitega on nagu ta on...Näiteks Eesti suuruselt teises linnas ei ole normaalsetes oludes sellisel kellajal kohe kindlasti võimalik mängida. Aegu tagasi peeti Sepa tn. staadionil üks kohtumine algusega pool üheksa ning siis kippus küll vägisi teine poolaeg pimeduse tõttu pisut varem ära lõppevat.



                Algselt postitas Ultra Lecce
                Mis puutub treeneritesse, siis mida öelda tahtsin, oleks et juba nooretest peale oleksid head treenerid. Ma mötlen et juba 8 aastastel... Nende treenerite seas on kindlasti olemas selgeid tasemevahesid. Saan samas aru et see vajab aga palju raha.
                Kuid kes määratleb siinkohal eesti noortetreenerite headuse astme? Tasemevahed on kindlasti olemas, kuid kus neid ei oleks. Selge et suurema rahakotiga meeskond suudab paremini oma noortetreenereid koolitada, kuid egas koolitus veel kellestki head treenerit ei tee. Hea treener sünnib mõistmise, andekuse-loovuse ja kogemuse tulemusena ning minuarvates peaks enamikul Eesti kaheksa aastaste poste jalgpallioskuste treenijatel need omadused olemas olema.
                Noortetreeneritega on Eestis ka selline lugu, et paljudel spordialadel(ka jalgpallis) neid lihtsalt madala töötasu pärast ei ole piisavalt. (Siinkohal ei soovi kuulda väidet, et treeneriks ihkav isik peab juba enne treeneriks saamist arvestama ka asjaolu, et tema töötasu on häbematult väike...Eriti kehtib see Eestis).
                Paljud treenerid, kes on uuel tööpostil innuga treeninguid läbi viima hakanud, on lihtsalt parema tööpakkumise puhul jätnud noored poisikesed kus seda ja teist ning kihutanud uuele tööpostile. Mõnedel puhkudel ei suudeta isegi sellel uuest uuemal tööpostil väga pikka aega viibida, sest tuleb veelgi tasustatavam pakkumine..Ei sooviks kohe mitte kuidagi siinkohal kedagi eriliselt mainida, kuid jalgpallisõpradele hästi tuntud paremkaitsja talitles just sedamoodi. Oi jah, nüüd lipsas küll suust natuke vägagi isiklikku kriitikat välja. Vabandan juba ette, kui keegi tunneb ennast puudutatuna.
                Mis arendamisest me siis siin veel räägime...Noortel on minu arvates hästi vajalik, et nende arengutee kõrval viibiks nii kaua kui võimalik üks ja sama inimene(seega treener). See tagab noortes tugevama turvatunde, mis noore jalgpalluri arengutees on minu silmis kaunis tähtis faktor. Samamoodi nagu venemate toetuski, mida ei saa samamoodi mainimata jätta. Just psüühika poole tugevdamine juba vägagi noores eas, peaks looma parema eelduse, et noormängijast kasvab ka tulevikus igati ponks jalapallur. Muidugi peab vaimse poole tervendamine käima käsikäes füüsilliste näitajate arenguga, sest ühe või teise poole liigne mahajäämus teisest võib tulevikus saada kaunis määravaks asjaoluks kasvamaks uueks Fiiguks või kelleks iganes. K.Nahki(kes minu arvates on Eesti jalgpallimeistrivõistluste üks loovamaid mängijaid) tõus jalgpallitähekeseks jäigi minu arvates toppama pigem sinna psüühika poole peale, sest tema mänguomadused on tal küll igati vinks-vonksilt paigas. (Sina peaksid teda vist siiski teadma kui Kolbassenko nimelist mängumeest.)
                Targa inimese tähelepanekuid elust enesest.
                "Olete te tähele pannud, kui nilbed on higistavad puulehed? Eelsperma igal pool."

                Kommentaar


                  #9
                  Vastus teemale \'Eesti Maailmameister\'

                  Päris mõistlik jutt. See teema looja jutt.

                  Kommentaar


                    #10
                    Vastus teemale \'Eesti Maailmameister\'

                    noh loodame et eesti ikka järgneva 50 aastaga tuleb maailmameistriks

                    Kommentaar


                      #11
                      Vastus teemale \'Eesti Maailmameister\'

                      Tõesti asjalik jutt, aga minu arust ongi peamine probleem miks ei käida vaatamas, et reklaami tehakse vähe.

                      Kommentaar


                        #12
                        Vastus teemale \'Eesti Maailmameister\'

                        Tänud teema algatajale. Tubli oled. Mõte töötab ja analüütiline meel täiesti olemas. Kuna teema püstitatud vastukajadeks, siis püüan oamlt poolt ka midagi lisada...

                        1. koondise võimest vastu panna vägevatele väga õige jutt. Nüüd staadion. Oma jutu järgi oled sa kaugemal, kui seda Eestimaa on. Kinisvara hinnad on viimastel aastatel ainult tõusnud, seoses lauskontrolliga Eesti ehitusmaastikul ümbrikupalkade üle, on tõusnud tunduvalt ka ehistuskulud. See kõik tähendab seda, et puhtalt majanduslikult oli kasulik ehitada just selline staadion, nagu seda A Le Coq on. Seda esiteks. Teiseks on probleeme ju isegi väiksemate staadionite täituvusel, seetõttu ei saa rääkida sellest, et liiga suur staadion...

                        2. Eestlased ei ole laisad... Aga selleni jõuan hiljem...

                        3. Parandamise ideed.

                        Kuhu jäi teleülekanded? Seda juttu on juba niipalju nämmutatud, aga siiski- see vabandus, et kui telekast kantaks mänge üle, siis ei tule rahvas staadionile, on debiilne sonimine. Ei taha isegi ennast närvi ajada ja selle üle diskuteerida, kuna selle kohta siin foorumis oma teema oli olemas...

                        1.\"Kui treenerid soosiksid ründavat jalgpalli, oleks toredam vaadata, see on selge.\"
                        Olen enamjaolt nõus. Aga kui on fänne, kes pooldavad kaitsvat jalgpalli? Näiteks fänn Obinitsas armastab kaitsvat jalgpalli, Eesti Meistriliigas oleks paar meeskonda, kes seda praktiseeriks, fännil Obinitsast pole meeskonda kes Meistriliigas on aga hakkaks pooldama meeskonda, kes istub kaitses (isegi kui meeskond kaotab ja ei ole võidulainel=. Kui neid meeskondi on rohkem kui üks, siis valib ta suure tõenäuosusega meeskonna, kes talle lähemal asub. See kõik eeldab, et ta on meeskonna mängujoonisega tuttav- televisioon, ülekanded...

                        2. \"Kuidas nörgematel vöistkondadel läheks liigas paremini? -Raha.\"
                        Raha rahaks- alati on võitjad ja on kaotajad. Alati on tugevamad ja on nõrgemad. Miona tihti elan nõrgematele kaasa, sest seda suurem kaif, kui mingi ime läbi võidab. Olgu see siis vedamine (mis oleks sport ka ilma selleta), taktika õigsus või muu. ALATI ON TUGEVAMAD JA NÕRGEMAD. Seda ei olegi tarvis likvideerida. See lihtsalt on nii. Ja mitte ainult Eestis...

                        3. \"”Reklaam, reklaam, reklaam”. See toob kindlasti lisa pealtaavatajaid.\"
                        TV ülekanded! Kui tekib huvi mängude vastu on inimestel alati võimalust infi kätte saada mängude toimumise kohta. Isegi kui muud infi meeskondade kodukatel ei muudeta, siis mängude toimumise ajad on seal alati olemas, ja ka mujal. \"Tiigrihõppe\" läbiteinud inimestel on Internet kodus. Huvi peab vaid olema...

                        5.\"Igal tiimil peaks olema oma fännigrupp. See on jällegi vaid jalgpallihuviliste omast tahtmisest kinni.\"
                        Täiesti vale lähenemine. Sorry.
                        Kui meeskondadel pole tulevikuvaateid paika pandud, kui nad ei tea, mis sihtgruppi nad tahavad (kas on venelaste meeskond, eestlaste meeskond), kui ei tunta atribuutika tootmise vastu huvi, siis ei ole ju millestki isegi rääkida. Miks peaks fännid fännama, kui meeskonnale ei lähe see korda. Teeme oma rahadega sallid, särgid jne, siis läheme mängudele, ostame kallimat õllet kui poes, toome klubile raha sisse. Ja siis? Energia on läinud, aeg on läinud, raha on läinud ja ma pean veel nautima? OKU võiks rääkida siin, kuidas neid Meistriliiga ühe klubi kontoris vastu võeti...


                        Raha ei tule, kui huvi puudub. Nii meeskondadel kui selle tõttu ka fännidel.


                        Edasi. JAZZJANSA väitis, et - \"Selge et suurema rahakotiga meeskond suudab paremini oma noortetreenereid koolitada, kuid egas koolitus veel kellestki head treenerit ei tee.\"

                        Mis see rahakott loeb. Vaata U19 mängijate nimekirja järgmiseks treeningmänguks. Mitte ühtegi meest näiteks Florast. Aga peaks ju olema?

                        Sorry veelkord. Ei tahtnud iriseda, aga need olid need asjad, mis peas hakkasid ringlema, kui teie postitusi lugesin. ja tänud teile selle eest...




                        keegi kukub siin veel kunagi nii kõrgelt, et nälgib tee peal surnuks....

                        Kommentaar


                          #13
                          Vastus teemale \'Eesti Maailmameister\'

                          Aga naiste jalgpall ??
                          Selle olete täitsa ära unustanud...................


                          Kas Eesti naistejalgpall ongi sellisel tasemel, et see lihtsalt unustatakse ära ??

                          Kommentaar


                            #14
                            Vastus teemale \'Eesti Maailmameister\'

                            Mis puudutab ideid, siis alustada võiks elementaarsest.
                            When I get sad, I stop being sad and be awesome instead. True story!

                            Kommentaar


                              #15
                              Vastus teemale \'Eesti Maailmameister\'

                              Kinisvara hinnad on viimastel aastatel ainult tõusnud, seoses lauskontrolliga Eesti ehitusmaastikul ümbrikupalkade üle, on tõusnud tunduvalt ka ehistuskulud.
                              Siin ei tasuks segamini ajada äri- ja elamupindasid. Ning ümbrikupalkade vähendamine on nii pisike osa sellest hinnatõusust mis elamupindadega toimub, et pole isegi mainimist väärt. Nõudlus ning piiratud ehitusvõimsus on need 2 asja mis kergitavad hindu katastroofiliselt. Äripäeva andmetel tõusid ehituskulud eelmine aasta 10% samas, kui elamupindade hinnad tõusid 50%. Lihtsalt väike märkus.

                              Kommentaar

                              Working...
                              X