Eesti-Andorra

[Marduk]

Iga kord mõtlen, et hullemat kohtuniku pole olemas. Ja järgmiseks mänguks leiavad nad veel ühe.

[Matis]

Eilane mäng oli täiesti amatööride tund. Punaseid kaarte, tõuklemisi, kukepoksi, rahvateater ja rahvateatri lavastaja. Zelja võllahuumoripreemia laureaadiks.
Mängupilt oli jah kole, kuid arvestage, et uue mängujoonise kokkuharjutamiseks oli ainult paar päeva ning mõned mehed tundsid oma kohtadel väga ebamugavalt (Dimitrjev). Samuti virisetakse, et Andorra mängustiil imeb lurinal. Õige. Kuid vaadake ka nende pilgu läbi. Nad teavad, et kui nad mängiks, kui pühapäevakool, siis tuleb kaotus ilmselt soome saunana ning seetõttu nad teevad vastaste mängu lihtsalt põrguks. Kui ei aita tehnika, siis aitab näitemäng. Ning selline taktika peaaegu end ka õigustas. Kahjuks. Aga meil on vähemalt kaks väravat (üks rohkem kui San Marinol) ja kolm punkti taskus.
Kuigi Raio oli eila väga tubli (ning ei saanud ka kollast, mis oli eriti tubli), siiski arvan, et tugevamate satside vastu ta ründesse niipalju rännata ei saa.

[vaikiv mees]

epl:
Tähtis, et kolm punkti ikka kätte saime, kuigi mäng oli nii s***, et ei taha rääkidagi,” lausus erinevalt fännidest võidust vähe rõõmu tundev Mart Poom riietusruumist väljudes. “Nüüdsest saab mäng ainult paremaks minna, sest enam halvem olla ei saa ka.” /.../
Viggo Jensen
Eesti peatreener:
Andorra oli täna meist parem. Tegime liiga palju rumalaid vigu ning mõne mängija tegutsemisega ei võinud päris rahule jääda. Aga samas sai meeskond hästi hakkama – asus juhtima ning ei kaotanud pead ka viigiseisu jäädes. Hindan seda väga kõrgelt. Standardolukordi peame veel lihvima, aga Raio on nende realiseerimisel üks tõeliselt hea mängija.

[marrrtin]

Klavani kohta saab veel seda öelda, et tema äärele palli eriti ei tulnudki, küll ta küsis ja karjus palli pärast, aga ei saanud seda eriti.

[Edson]

Eilsest mängust meenus üks hea seik.

II pa keskel oli meie küljeaut. Piiroja oli, nagu taktika ette nägi, juba ründesse jooksnud ja Reim seisis Piiroja koha peal keskkaitsja positsioonil. Viggo tõusis püsti ja näitas poolkaitsjatele ja Reimile, et minge rohkem üles, et saaks audi ründetsooni visata ja oleks suurem lootus pall võita. Poolkaitsjad kõheldes liikusidki üles, Reim ei läinud. Viggo vehib edasi, näitab Reimile, et mine-mine. Reim jälle vehib vastu, et tagant jääb liiga tühjaks ja ei julgenud eriti minna. Lõpuks ikka paar sammu läks edasi aga päris ette ikka ei läinud, nii nagu Viggo ilmselt oleks tahtnud.

Minu jaoks oli see natuke koomiline stseen sügava tähendusega ja näitas uue treeneri ja meie mängijate vana mentaliteedi vahet.

Viggo rõhub ründele ja ei karda selle nimel riskida. Mängijatele on aga kogu aeg pähe taotud distsipliini ja mänguformatsioonist kinni pidamise tähtsust. Jelle ajal vahetati see mees kohe välja, kes oma positsioonist kinni ei pidanud (Lindpere juhtum). Rääkimata sellest, et Viggo juurutatav formatsioon on oluliselt ründavam.

Ja kui päris aus olla, siis eilsed mõlemad väravad olid otseselt või kaudsemalt uue treeneri vili. Piiroja kaasamine ründesse tõi esimese värava ja Zelinski tagasi kutsumine koondisesse teise.

Jõudu Viggole uue mentaliteedi juurutamisel!

[hassan74]

Andorra treener pidas kohtunikke üliheadeks ja lootis, et kodumängul on neil sama head vilemehed.
Kohtunikke on juba piisavalt sõimatud, aga niipalju mänge mida mina olen vaadanud, siis ei mäleta nii sitta vilet.Sellist partiid oleks oodanud mõnelt balkani vilemehelt, aga NIR??
Briti koolkond ise harrastab jõulist jalgpalli ja näitlemine pole seal vist kunagi suure au sees olnud ja siis nende kohtunikelt selline partii oi-oi-oi.

Ja veel.Sellist taktikat saame mängida ainult meist nõrgemate vastu, sest tugevamad ei lase iial meil palli keerutada ja oodata kuni Raio trahvikasti jookseb.Peab kahjuks tõdema, et tugevamate vastu me veel üle kolme söödu ei suuda anda enne kui palli kaotame.

[Stella89]

Pealtvaatajaid tundus vähem,sest vastasmeeskonna fänne ei olnud eriti palju.Seetõttu oli ka üleüldiselt vaiksem,ei pidanud kedagi üle karjuma

[sitys]

Üks tähelepanek veel. Juba aastaid tegutsenud Jalgpallihaigla võiks natukene rohkem rõhku pöörata fännisektori esiletoomisele. Siniste särkide kandmine on super, sellega on paljud kaasa läinud ja see toimib juba aastaid. Kahjuks lippude ja fännisektori osa kaunistamine lippude jms atribuutikaga on lausa masendavalt hädine. Põhimõtteliselt null!!! Kõrvaltvaatajatele jätab organisatsioonist väga nõrga mulje.

Minu meelest võiks seda asja kah juba arendama hakata. Ühtse joone hoidmine tuleks selles asjas muidugi kasuks. Näiteks see Jalgpallihaigla logovärvides lipp on väga tegija, samuti võiks rohkem riigilippe seal sektoris väljas olla. Praegu on seal heal juhul mõni üksik lipp.

Kui keegi tahab oma klubi esile tuua, siis ingalstelt võiks siin spikerdada ehk riigilippude või jalgpallihaigla lippule saab ju oma klubi nime kirjutada ja olekski olemas.

Annaks ikka äärmiselt palju juurde, kui kasvõi otsatribüün oleks üleni lipuehteis.!!!

[eika]

Kuigi Raio oli eila väga tubli (ning ei saanud ka kollast, mis oli eriti tubli), siiski arvan, et tugevamate satside vastu ta ründesse niipalju rännata ei saa.

Kusjuures mina olen üsna kindel, et saab. Kaitsev poolik kaitsesse nii kauaks ja asi vask. Üldse tundub Viggo sellepoolest tore, et ta oskab meeskonna tugevaid külgi esile tuua.

Pealtvaatajaid tundus vähem,sest vastasmeeskonna fänne ei olnud eriti palju.Seetõttu oli ka üleüldiselt vaiksem,ei pidanud kedagi üle karjuma

Seetõttu oligi eriti naljakas (samas ka kurb), et vahepeal mina kuulsin staadionil 8 Andorra fänni poolt karjutud hõiget "andorra, andorra!"

Kahju ainult, et Eestil korralikku mängujuhti ei ole. Lindpere oli väga-väga nähtamatu, ehk tasuks järgmisel mängul seal positsioonil Kinki proovida. Ma arvan, et selle positsiooni mõte ongi vabadele äärtele joosta (sest õigeid ääri meeskonnas nagu polegi) ja sedapsi kaitset lahti tõmmata. Sama Joel liikus enamasti lihtsalt tagasi ja sügas niisama mune.

[Martin]

Eilsest mängust meenus üks hea seik.

II pa keskel oli meie küljeaut. Piiroja oli, nagu taktika ette nägi, juba ründesse jooksnud ja Reim seisis Piiroja koha peal keskkaitsja positsioonil. Viggo tõusis püsti ja näitas poolkaitsjatele ja Reimile, et minge rohkem üles, et saaks audi ründetsooni visata ja oleks suurem lootus pall võita. Poolkaitsjad kõheldes liikusidki üles, Reim ei läinud. Viggo vehib edasi, näitab Reimile, et mine-mine. Reim jälle vehib vastu, et tagant jääb liiga tühjaks ja ei julgenud eriti minna. Lõpuks ikka paar sammu läks edasi aga päris ette ikka ei läinud, nii nagu Viggo ilmselt oleks tahtnud.

Minu jaoks oli see natuke koomiline stseen sügava tähendusega ja näitas uue treeneri ja meie mängijate vana mentaliteedi vahet.

Viggo rõhub ründele ja ei karda selle nimel riskida. Mängijatele on aga kogu aeg pähe taotud distsipliini ja mänguformatsioonist kinni pidamise tähtsust. Jelle ajal vahetati see mees kohe välja, kes oma positsioonist kinni ei pidanud (Lindpere juhtum). Rääkimata sellest, et Viggo juurutatav formatsioon on oluliselt ründavam.

Ja kui päris aus olla, siis eilsed mõlemad väravad olid otseselt või kaudsemalt uue treeneri vili. Piiroja kaasamine ründesse tõi esimese värava ja Zelinski tagasi kutsumine koondisesse teise.

Jõudu Viggole uue mentaliteedi juurutamisel!

Vabandan, et tsiteerin täielikult, kuid kas see polnud olukord, kus pall põrkaski keskväljale ja Reim sai selle kätte just tänu sellele, et ta oli Viggo kärkimise peale väheke ülespoole liikunud? Kui ei, siis selline situatsioon oli ka.

Isiklikust vaatepunktist ei oska öelda midagi - esimene mäng ja oli selge, et keegi ei saanud veel midagi aru. Viggo pidi ikka kõvasti lõugama, et mehed teeks, nagu ta soovib. Natuke teeb ettevaatlikuks küll äärte eiramine ja paar valikut, kuid eks järgmised kohtumised näita, mis peatreeneriga tegelikult tegemist on.

Hea, et seekord niigi läks.

[Raidur]

samuti tekkis uus fännilaul Rauno ja Aifo ja Tezi eestvedamisel

Me tahame väravat!
Me lõime väravad!

[Even]

Üks tore seik oli veel, Jääger hakkas täpselt oma pingi juures auti viskama, viskas palli Lindperel. Too aga võttis rinnaga kehvasti omaks ning pall veeres auti, Viggo kohe tõusis püsti ning nagu teatris võttis endal jalad nõrgaks ja kukkus maha sinna pingi ette, näidates sellega Lindperele, et hoia oma jalad tugevad.

[Kaarel]

Seoses uue nö teemand-formatsiooniga.

Üldiselt nõuab selline asetus, et teemandi äärmised mängijad oleksid mitmekülgsed, suure liikuvuse ja töömahuga ning suutelised mängusitatsioonides äärmiselt kiiresti ümber orienteeruma, kuna sisuliselt tuleb neil täita erinevate positsioonide rolle. Varasem mänguskeem on palju lihtsam, kuid samas ka rangem, igal positsioonil oli väga selge, kuid teisalt äärmiselt piiratud roll.

Uue formatsiooni üks peamisi eesmärke on tekitada keskväljal selge ülekaal, kuid pidades samas ka silmas, et mäng liialt kitsaks ei jääks. Selleks peavad teemandi ääred kiiresti aduma, millal mäng laiali tõmmata ning millal tekitada keskväljal ülekaalu situatsioon. Kõik see eeldab samas muidugi mängijate individuaalse meisterlikkuse olemasolu. Viimane asi on abiks ka ilma pallita mängimisel, kuid jällegi tuleb meeles pidada, et vastane ei tekitaks omakorda ääre peal ülekaalu, seega tuleb teemandi äärtel päris erksalt tegutseda. Just mängu kitsaks jäämine oli asi, mis Andorra vastu tihtipeale silma jäi. Eesti teemandääred (eriti Dmitrjev) ei suutnud teatud sitatsioonides mängu piisavalt kiirest laiali tõmmata ning samas ei jõudnud ka äärekaitse piisavalt kiiresti tõusta. Tulemuseks see, et Eesti rünnakule minek oli liialt kompaktne, mis tegi omakord vastase elu palju lihtsamaks. Kitsast maa-ala on ju palju kergem kaitsta kui laia.

Ründemängus koha pealt omavad äärekaitsjad samuti äärmiselt olulist rolli, arvestades, et teemandi äärmised mängijad suudavad klassikalise ääre rolli täita vaid piiratud ulatuses. Seega tuleb äärekaitsjatel rünnakut toetada, mis omakorda võimaldab jällegi korraldada ülekaalu vastaste ründetsoonis. Kuigi Inglismaa asetuse järgi Eesti vastu teemandit ei mänginud, ehitasid nad vasakul äärel rünnakuid pidevalt teemandi kontseptsiooni järgi. Joe Cole liikus äärest siseväljaku poole, võttes sisuliselt teemandi äärmise mehe rolli ning vasakkaitse Bridge täitis üksi terve ääre. Tulemuseks mängijate ülekaal ning sellest tulenevalt ka võimaluste paljusus.

Tegemist on tegelikult äärmiselt paindliku mänguskeemiga, kuid nõuab teatud positsioonidel mängijatüüpe, keda Eestil napib ning olgem ausad - kui mängijad ei kanna seda välja, siis võib selline skeem muuta meeskonna ikka äärmiselt haavatavaks.

Selline asetus on sobinud alati hästi näiteks Brasiiliale, kellel on alati olnud vajaliku tüüpi äärekaitsjad, nt Roberto Carlos (varem ka Leonardo, Branco) ja Cafu (Jorginho), ning võimalus valida igat sorti ja masti ning äärmiselt suure mitmekülgsusega keskväljameeste vahel. Aga noh, meil on teised lood, eks ole.

Nii palju siis taktikalist jura, üldiselt tuleks ikka nõustuda Poomiga, et üldjuhul mängivad mängijad, mitte taktika. Viimane saab olla üksnes meetod, kuidas mängijatest parim välja tuua. Ma ise olen praegu natuke skeptiline, põhjuseks veendumus, et uus skeem nõuab mängijatüüpe ja mentaliteeti, mida just meil ei kipu kuigi palju leiduma. Eks tulevik näitab, kas uus skeem õigustab ennast või mitte. Algus oli igatahes äärmiselt konarlik.

[Olympi]

Praegu ma imestan, kuidas suudab Horvaatia meeskond selliste simulantide vastu 7 väravat lüüa.

[Hogweed]

kui raio piiroja ,zelinski ja kink oleks kõik võimalused ära realiseerinud siis olekski 7-1 jäänud