Vivatbet

Collapse

320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Premium liiga 2015

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Algselt postitas Ratnikov Vaata postitust
    Eesti 2004-2005a oli 45-46 kohtadel UEFA koeffide listis ning ka hetkel umbes samadel kohtadel - aga see on põhimõtteliselt see mõõdupuu, mis päris selgelt näitab kas liiga on arenenud või mitte.... Samas kõik need koondislased kes on liigasse sel aastal välismaalt tagasi tulnud kindlasti tugevamaks seda liigat ei teinud - ega need ei tulnud selle pärast et kodus on konkurentsivõimelisem liiga vms, vaid seetõttu, et neid mujal ei vajatud..... aga see imho
    Pakuks, et Luts on tõsiselt üllatanud, ülejäänuid ei oskaks välja tuua.

    Kommentaar


      Algselt postitas urmar Vaata postitust
      Pakuks, et Luts on tõsiselt üllatanud, ülejäänuid ei oskaks välja tuua.
      Noh, proovin teha:

      Luts: positiivne
      Kams: nii ja naa
      Jääger: positiivne (sai leping Norras, aga äärekaitjaks mitte kesk-, minu arvate ta kk pole ja Sloveenia näitas)
      Tamm: hakkas hästi, aga ma arvan et Florasse minekut mojutas. Ta oli pearündaja ja 'star' Viljandiks. Enamus väravad seal skoorinud.
      Pareiko: mitte nii positiivne nagu oodatud aga Levadia võitleb ikka tiitlist, mitte midagi kaotanud Smishko Narvassa.
      Kink: väga positiivne
      Subbotin: positiivne, kui tema aeg välismaal oli lühike
      Artjunin: nagu Subbotin
      Saag: kadunud objekt, palun tagastate
      Purje: väga positiivne alguses, aga nüüd jälgib meeskonna 'downcurve' ('Ründaja on meeskonna termometer' mitte mina aga Hernan Crespo)
      Lindpere: otsustas mängu.

      Kas keegi unustasin?
      Rumori di Spogliatoio - Estonian football in English
      Premium Liiga Clubs News
      Facebook
      Twitter

      Kommentaar


        Tänaseks natuke infot mängijate kohta. Ananüümsete edetabel ehk kes on 2015 kõige rohkem mänginud ilma kaartide, väravate ja väravasöötudeta.

        premiumliiga,football,infographics,estonianfootball

        Kommentaar


          Algselt postitas Rumori di Spogliatoio Vaata postitust
          Noh, proovin teha:

          Luts: positiivne
          Kams: nii ja naa
          Jääger: positiivne (sai leping Norras, aga äärekaitjaks mitte kesk-, minu arvate ta kk pole ja Sloveenia näitas)
          Tamm: hakkas hästi, aga ma arvan et Florasse minekut mojutas. Ta oli pearündaja ja 'star' Viljandiks. Enamus väravad seal skoorinud.
          Pareiko: mitte nii positiivne nagu oodatud aga Levadia võitleb ikka tiitlist, mitte midagi kaotanud Smishko Narvassa.
          Kink: väga positiivne
          Subbotin: positiivne, kui tema aeg välismaal oli lühike
          Artjunin: nagu Subbotin
          Saag: kadunud objekt, palun tagastate
          Purje: väga positiivne alguses, aga nüüd jälgib meeskonna 'downcurve' ('Ründaja on meeskonna termometer' mitte mina aga Hernan Crespo)
          Lindpere: otsustas mängu.

          Kas keegi unustasin?
          Tõesti Luts on olnud suurepärane, samuti näitab Kink mängudes tervust ja ei peaks Eestis mängima.

          Kommentaar


            Angelo, Goldberg jäi mainimata

            Urmar, Luts on tõesti hea olnud... Ülejäänud kahjuks pigem sõitmas laadalt kui nn uued lootused

            Kommentaar


              7 vooru jäänud. Kellel on eelis kodumängudega, kes mängivad kõige nõrgemate vastu, kellel on kaartidega probleeme. Kõik saab selgeks järgmise graafikuga.

              premiumliiga.tumblr.com

              PS! Klikka pildil, et suuremalt vaadata.

              Kommentaar


                Kas keegi on nii hea inimene, et paneks siia täisversiooni eplis olnud uudisest kui palju eesti jalgpallurid raha teenivad.

                Kommentaar




                  Tippjalgpallist rääkides ei saa üle ega ümber rahast. Ikka ja jälle tulevad jutuks üleminekusummad, palgad, preemiad. Eestis on senini tegemist olnud tabuteemaga, mida üritame nüüd murda.
                  Lähiminevikus on Eesti sportlaste töötasud olnud tõsisemalt fookuses ainult 2013. aasta lõpus pärast seda, kui spordiklubid vaidlesid maksu- ja tolliametiga: kust läheb piir stipendiumi ja palga vahel?
                  Vaidluste tulemus oli nähtav juba mullu augustis, kui meistriliiga jalgpalliklubide töötajate hulk kasvas aasta esimese poolega tervelt 56%. Palgafond oli omakorda tõusnud 60%.
                  Eesti jalgpalli liidu president Aivar Pohlak rõhutab, et pärast stipendiumisüsteemi muutmist kehtestas vutiliit palganõuded, mille täitmist litsentseerimisel kontrollitakse. „Palganõuded kehtivad kolmes eri kategoorias: noormängijatele (eraldi kuni 19-aastastele ja kuni 21-aastastele), teistele Eesti kodakondsetele ja nendega võrdsustatud mängijatele ning välismaalastele,” täpsustab jalgpalliliidu juht.
                  Pohlak avalikustab ka jalgpalli liidu ettekujutuse, mille kohaselt loodetakse 2018. aastaks olla olukorras, kus elukutselised jalgpallurid teenivad töötasu ainult palgana.
                  Konkreetsete summade juurde tulles olgu esmalt mainitud, et Premium liiga kümnest osalejast kuus määratleb end profimeeskonnana: FC Levadia, Sillamäe Kalev, FC Flora, Nõmme Kalju, FC Infonet ja Narva Trans. See tähendab, et nendes klubides makstakse valdavale osale esindusmeeskonna palluritele treenimise ja mängimise eest tasu. Igakuist sissetulekut saavaid pallureid on viimastel aastatel liiga peale kokku pisut üle saja.
                  Sillamäel on hea teenistus
                  Klubide majandusaasta aruannetele ning mängijate ja nende lähedal seisvate isikute öeldule toetudes saab järeldada, et n-ö keskklassi mängijatel (neil, kes pole meeskonna liidrid ega noored) on kõige kopsakam teenistus Sillamäe Kalevis. Samuti on sadamalinnas igal aastal leidunud nii mõnigi pallur, kelle sissetulek ületab Eesti mõistes kõrgklassi töötasu ehk 1500 euro piiri. Seda fenomeni põhjendab asjaolu, et Sillamäe on läbi aegade enda ridadesse kaasanud arvukalt Ida-Euroopa taustaga välismaalasi ning kuna piiritagustele palluritele kehtib kindel palgalimiit (1000-eurone brutotasu), mida ületada tuleb, suureneb ka Kalevi keskmine töötasu.
                  Samuti on oma roll ka mängijate nõudmistel. Ei ole saladus, et keskmisele Eesti mängijale ei pruugi suuresti venekeelses keskkonnas aasta läbi mängimine olla kõige suurem ahvatlus. Ka seetõttu tuleb Sillamäe Kalevil ja Narva Transil Eesti passiga mängija enda juurde meelitamiseks tihti välja käia suurem rahasumma kui konkurendil Tallinnast. Viimatise näitena võib nimetada pikaaegset koondislast Martin Vunki. Sillamäe Kalev jättis 2013. aastal mitu pealinna klubi pika ninaga ja meelitas poolkaitsja Eesti mõistes vägagi arvestatava üle 2000-eurose kuutasuga Ida-Virumaale.
                  Samal aastal teenis Sillamäel üle 2000-eurost töötasu ka mulluse hooaja suurim väravakütt Jevgeni Kabajev.
                  Tänavu teenivad mulluses hõbedameeskonnas sääraseid summasid 24-kordne koondislane Andrei Sidorenkov ja Peterburi Zeniidi taustaga keskkaitsja Igor Tšeminava. Leedulaste Marius Činikase ja Mindaugas Bagužise kuutasu ulatub 1500 euro kanti. Teenistus võib olla seotud ka väljakul näidatavaga. Kui pallur jääb vigastuse või kehva sportliku vormi tõttu mitmeks kuuks palliplatsilt eemale, võib juhtuda, et ta kuu lõpus täismahus töötasu pangaarvel ei näe.
                  Soomel ja Eestil pole vahet
                  Eesti mõistes korralikke rahapakke suudab lauale asetada ka Nõmme Kalju, kes värbas selle hooaja eel Ats Purje ja Joel Lindpere. Purje puhul on meedias varem juttu olnud, et 2013. aastal Soomes KuPS-i ridades teenis ta 4700 eurot brutotasu kuus. Nii ületas Purje 4000-eurose kuupalgaga toonast peaministrit Andrus Ansipit.
                  Eestisse naastes tõdes väravakütt, et palkades Eesti ja Soome liigas suurt vahet pole. Vähemalt tema enda puhul peab see ka paika. Ta on Eesti Päevalehe andmeil Nõmme Kalju enimtasustatud mängija ning võib teenida küll pisut vähem kui Kuopios, aga üldiselt seab Purje näide hästi paika Premium liiga tasude ülemise lati. Igas kuus saab Eesti koondislane kätte ligikaudu 3000 eurot. Samasse suurusjärku jääb ka Ken Kallaste töötasu. Lindpere puhul tasub esile tuua, et tema töö hõlmab ka poole kohaga spordidirektori rollis tegutsemist.
                  Ka klubidele endile on koondislaste omamine rahaliselt kasulik. Nimelt maksab UEFA iga palluri eest, kes valikmänguks koondisekutse teenib, vutiliidule üpris suure summa, mille EJL omakorda koondislaste klubidele edasi suunab. Kuigi toetuse suurus võib aja jooksul veidi muutuda, toob praegu üks valikmäng UEFA-lt paari tuhande euro suuruse summa. Seetõttu ongi suurema osa koondislaste lepingutesse kirjutatud klausel, et toetus lisatakse nende töötasule.
                  FC Flora järgib mainitud palganõudeid eriti selgelt. Igale regulaarselt esindusmeeskonnas pallivale nooremale mängijale on määratud kindel palgatase, mis vanemaks saades kerkib järgmisele pulgale. Loomulikult on olemas ka kogenumate mängijate tasud. Mullu teenis Eesti mõistes kõrgklassi palka ehk üle 1500-eurost kuutasu Sander Post, aga tänavu on selle rolli üle võtnud kodumaale naasnud Gert Kams. Varem oli sarnaselt tasustatud ka Enar Jääger, kes hiljuti Oslo Vålerengasse siirdus.
                  Kolmandas Tallinna suurklubis Levadias mängivad olulist rolli kompensatsioonid. Töötasu määrates arvestatakse ka sellega, et mängijale elamispaiga pakkumise korral vähenevad palluri kulutused näiteks üüri- ja kommunaaltasudele. Seetõttu võib pisut väiksemaks jääda ka kuu lõpus reaalselt kättesaadav summa. N-ö igapäevakulude katmine toimib ka mitmesuguste partnerlustehingute puhul, millega mängijad saavad käia kindlas söögikohas tasuta või allahindlusega keha kinnitamas. Säärased tehingud on aina levinumad, mõni partnerettevõte on sisuliselt igal kõrgliigaklubil. „Kõrgklassi” töötasu teenivad Levadias kogenud koondislased nagu Sergei Pareiko.
                  Infonet muudkui kosub
                  2013. aastal Premium liigasse tõusnud Infonet on iga hooajaga palgafondi ja toetajate hulka jõudsalt suurendanud. Näiteks on majandusaasta aruannete põhjal Infoneti kulud klubi töötajate tasustamiseks 2013. ja 2014. aastaga võrreldes kahekordistunud. Nii meelitati tänavuse hooaja eel enda ridadesse Eesti kõrgliiga mõistes tuntud nimesid eesotsas Aleksandr Dmitrijevi, Mihhail Lavrentjevi, Aleksandr Volodini ja Jüri Jevdokimoviga. Tuntava abi andis tengelpunga täitmisele ründaja Manucho Alžeeriasse müümine.
                  Põnev oleks näha, mida suudab Infonet, kui tema juurde jõuab Eesti klubide eelarvetes üliolulist rolli mängiv eurosarja raha. Ainuüksi Euroopa liiga esimeses eelringis osalemine tooks 120 000-eurose rahasüsti.
                  Samuti on end profiklubina määratlenud Narva Trans, kuid paus eurosarjas on peale tulemuste vajutanud pitseri rahakotile. Kuigi arusaadavalt hüvitatakse mujalt tulijale elukohaga seotud kulutused, on teada juhtumeid, kus Eesti koondise kogemusega mängijat piirilinna kutsudes pakuti peale üürikorteri umbes 800 euro suurust kuupalka. Karm reaalsus, et viimastel aastatel on Eesti passiga mängijaid Transi sattunud väga vähe.
                  Piiratud kodusel mängijateturul peab Trans tihti pilgud pöörama Venemaa poole. Mõistagi soovivad sealt end tõestama tulla suhteliselt tundmatu taustaga mängijad. Ametlikult jääb piiritaguse tööjõu netosissetulek 800-eurose limiidi piiresse. Tegelikult võivad Venemaa madalamate liigade taustaga mängijad teenida vähem. Kehtib põhimõte „uju või upu”. Kui mängija taseme välja kannab, saab ta 800-eurost (või pisut kõrgemat) netotasu, vastupidisel juhul peab ta mõne kuu leppima kuni 500 euroga ja ebaõnnestumise korral kodumaale naasmisega. Praegusest Transi koosseisust on end kuni 1000-eurosele palgale suutnud mängida Roman Smiško, Vitalijs Zils ja Volodõmõr Kilikevitš.
                  Last edited by hipper; 18.09.15, 12:00. Põhjus: et oleks viisakam

                  Kommentaar




                    Amatöörklubid püüavad mitmel moel kombineerida
                    Peale kuue profiklubi leidub Premium liigas ka neli amatöörmeeskonda, kus täiskohaga jalgpallureid pole ja mängijad tegelevad kõrgliigas mängimise kõrval töötamise või õppimisega. Kuigi suurem osa otseselt mängimise eest tasu ei saa, võivad teatavad kompensatsioonid siiski olla ka siin.
                    Pikalt Eesti parima amatöörmeeskonna tiitlit hoidnud Paide linnameeskond motiveeris enda mängijaid lõppeva hooaja algul tulemustasuga – iga võidumängus osaleja teenis 100 eurot, viik andis väljakul käinutele 30 eurot. Nüüd kehtib Paides nii-öelda trennitasu või -preemia – järjepidevad treeningutel ja mängudel osalejad võivad kuu lõpus saada tasustatud 200 euroga. Võrdluseks: mullu said Paide meeskonna mängijad kindlat mängupäevatasu, mis ulatus 20 euroni.
                    Samuti leidub Paides nagu Viljandi Tulevikus ja Tartu Tammekas mängijaid, kes klubile muul tasandil midagi tagasi annavad. Nii tegutsevad Paides abi- või noortetreenerina või duubelmeeskonna treenerina Liivo Leetma ja Vjatšeslav Zahovaiko. Samalaadne kokkulepe on Tartu Tammekal suurima väravaküti Kristjan Tiirikuga, kes tegutseb koduklubi juhatuse liikme ja noortetreenerina. Viljandis on esindusmeeskonna mängijana üles antud klubi president Raiko Mutle. Viljandi Tulevik on ta tööandja, kuid mängimise asemel vastutab ta eelkõige klubi „köögipoole” eest.
                    Leidub ka juhtumeid, kus amatöörmeeskonda suudetakse meelitada seni profimängijana tegutsenud pallur. Talvel naasis kodulinna Viljandisse Sander Post, kes sai tööd Tuleviku pea-sponsori Bestra juures.
                    Tõele au andes leiame siiski ka tagumisest nelikust ühe profimängija. Suvel liitus oma sünnilinna Pärnu esindusmeeskonnaga Martin Vunk, kes Eesti Päevalehe andmeil teenib samuti „kõrgklassi” palka ehk üle 2000-eurost kuutasu. Kuigi selline väljaminek tähendab ühele väikeklubile arvestatavat kulu, võib kaalutletud risk end hooaja lõpus kuhjaga ära tasuda.
                    Noore palk ja boonused
                    Karjääri esimest profilepingut sõlmiva noormängija palk jääb enamasti alla 500 euro. Eesti miinimumpalk on 390 eurot, noorpallurite esimesi lepinguid püütakse sealkandis ka hoida.
                    Peale regulaarsete maksete võivad pallurite tasustamisel olulist rolli mängida boonused. Näiteks võib mängija, kes kuu jooksul pidevalt algkoosseisu kuulub, saada kuu lõpus 100–200 euro ulatuses lisatasu. Samuti on ette nähtud boonused suuremate saavutuste puhul, näiteks Nõmme Kalju tänavune Euroopa liiga esimesest eelringist edasi pääsemine, Levadia mullune meistriks tulek jne.
                    Last edited by hipper; 18.09.15, 12:01. Põhjus: et oleks õiglasem ja viisakam

                    Kommentaar


                      Hipper,kuna Sa ise arvatavasti seda juttu välja ei ole mõelnud,siis viiisakas oleks märkida ära ka allikas,kust see jutt on kopeeritud! Ja pane link ka juurde! Nii oleks viisakas!
                      Mis on ühist Tallinna jõulukuusel ja Cristiano Ronaldol? Mõlemad kipuvad ümber kukkuma, aga süüdi on alati teised!
                      Ott Järvela

                      Kommentaar


                        Algselt postitas budu Vaata postitust
                        Hipper,kuna Sa ise arvatavasti seda juttu välja ei ole mõelnud,siis viiisakas oleks märkida ära ka allikas,kust see jutt on kopeeritud! Ja pane link ka juurde! Nii oleks viisakas!
                        Algselt postitas Felipe Vaata postitust
                        Kas keegi on nii hea inimene, et paneks siia täisversiooni epl -is olnud uudisest kui palju eesti jalgpallurid raha teenivad.
                        INTER ARMA CARITAS

                        Kommentaar


                          Artikkel on hea, aga päris mitu ebatäpseid numbreid.... Kallaste ei teeni 3000 kuus Selline palk Kaljus olevat vaid 3 mängijal aga mitte Kallastel.....
                          Samas näiteks ühes Tallinna klubis palka vanadele kaladele maksab peasponsor isiklikult.... ja numbrid uskuge mind eriti teenitud mängijate puhul on Eesti mõistes astronoomilised....

                          Lisaks artiklist jäi mulje et kui Kallaste-Purje-Lindpere ja muud Bagužised saavad 1500-3000 siis kõik meeskonnakaaslased on umbes samade palkadega... Tegelikult nii see pole - Sillamäel on üle 1000 palgaga vaid 5 mängijat - ülejäänud on 1,5-3 korda tagasihoidlikumate palkadega.... Ka Infonetis on vaid 3-4 mängijad 1000 EUR ümber palkadega.....

                          Vahe "staaride" ja tavamängijate palkades võib tõesti olla mitmekordne

                          Rasmusele muidu respekt, aga tunne selline et kajastatud sai vaid jäämäe tipp ja tähtsamad olid suured numbrid just proffmängijate omad - aga näiteks mõnes proffklubis on ka algkoosseisu mängijaid kes käivad täiskohaga tööl

                          Kommentaar


                            Algselt postitas tudeng Vaata postitust
                            7 vooru jäänud. Kellel on eelis kodumängudega, kes mängivad kõige nõrgemate vastu, kellel on kaartidega probleeme. Kõik saab selgeks järgmise graafikuga.

                            premiumliiga.tumblr.com

                            PS! Klikka pildil, et suuremalt vaadata.
                            mismoodi need 3 keskmist tulpa (rõnga sees) graafiliselt väljenduvad, kõik justkui ühepikkused ju?
                            Seisan üksi mere ääres
                            jalas kollased sandaalid
                            valged, merevahust sääred
                            hüüan: "Elagu skandaalid!"

                            Kommentaar


                              Algselt postitas Ratnikov Vaata postitust
                              Samas näiteks ühes Tallinna klubis palka vanadele kaladele maksab peasponsor isiklikult.... ja numbrid uskuge mind eriti teenitud mängijate puhul on Eesti mõistes astronoomilised....
                              Kes teab, see teab.
                              Ilma vutita olla ei saa, vajan, kui õhku ma
                              Ei tohi koju küll jääda sa, kui mängib Tammeka

                              Kommentaar


                                Peaks Infonet olema.

                                Kommentaar

                                Working...
                                X