Vivatbet

Collapse

320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Premium liiga 2017

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

  • Nahkpea
    replied
    Algselt postitas Vask Vaata postitust
    Üheks variandiks oleks ka liiga poolitamine, kus esimesed kuus jätkavad omavahelist võitlust ülemiste tabelikohtade nimel ning alumised neli alustaksid võrdsete punktide pealt väljalangejaid välja selgitama.
    Tõesti või? Enne hooaega on selged kaks-kolm meeskonda, kel kohe kindlasti esikuuikusse asja pole. Mis motivatsioon on sellistel meeskondadel üldse enne liiga poolitamist platsile joosta ja millegi nimel pingutada?

    Leave a comment:


  • Vask
    replied
    No see, et tagumised on räiged peksupoisid, on ainult ajutine probleem. Mäletate tunamullust hooaega, kui Viljandi langes viimasena välja ja mängis vahepeal päris väärikalt? Aeg-ajalt tulebki ette selliseid hooaegu, kus tagumine pool on eriti vilets. Eriti hull oli olukord, kui Ajax mängis kõrgemas seltskonnas.

    Üheks võimaluseks oleks teha kolme ringiga liiga naturaalmurul. Kusjuures viimases ringis võiks kodumängu eelis sõltuda publiku arvust. Seega oleksid esimesed ametlikud mängud karikamängud ning karikafinaal võiks jääda päris hooaja algusesse või enne seda.
    Üheks variandiks oleks ka liiga poolitamine, kus esimesed kuus jätkavad omavahelist võitlust ülemiste tabelikohtade nimel ning alumised neli alustaksid võrdsete punktide pealt väljalangejaid välja selgitama. Üheks võimaluseks oleks ka esiliiga esimese otste meeskondade kaasamine sellele turniirile, aga see võib hakata vältima uue meeskonna tõusmist kõrgliigasse ja see oleks roteerumise osas negatiivne.

    Huvitav lahendus oleks see, kui Euromängudeni oleks liiga poolitatud ja eelmise hooaja esikuuik mängiks omavahel ning nelik samamoodi ja seejärel jätkuks liiga kümne meeskonnaga, kus kõik mängivad paar ringi veel omavahel läbi. See suurendaks tugevamate valmisolekut Euroopa liigades ning aitaks uustulnukatel paremini kohaneda liiga tempo ja tasemega. Viimane oleks uudne lahendus, aga võiks meie süsteemis töötada.

    Leave a comment:


  • Myrgel
    replied
    Algselt postitas urmar Vaata postitust
    Ammu teada, et need erinevad karikasarjad ei paku klubidele pinget, ainult liigamängude algus sunnib klubisid hooaja ettevalmistumist hiljemalt jaanuaris alustama.
    Et Soome klubidele pakub ja meie omadele mitte? Ei saa ma aru miks liit sellest pikast hooajast kümne küünega kinni hoiab.

    Kesale nii palju, et ega Kaljud, Infonetid nüüd tõusmata poleks jäänud kui kõrgliigas konkurents suurem oleks olnud. Klubi kes on otsustanud tippu välja mängida ja on ka võimeline sinna jääma, sinna ka jõuab. Vbl ehk peab oma esiliiga aja meeskonda rohkem panustama, aga see mõjub esiliiga kvaliteedile ainult hästi.

    Leave a comment:


  • urmar
    replied
    Algselt postitas kesa Vaata postitust
    Üks põhjus, miks välisliigadesse pääsemine raskem, võib olla, et paljudes riikides on võetud kasutusele Eestiga sarnaseid nn. KTM reegleid, mille tõttu on klubide sihtgrupiks verinoored.

    Teine on kindlasti kolmandast maailmast Euroopasse imbuv värviliste mängijate mass, kelle füüsisega ja ehk ka madalamate palgaootustega on raskem konkureerida

    Nagu juba mainisin, hooaegade vaheline 4-5 kuuline auk täidetakse Põhjamaades erinevate karikaturniiridega, liigat mängitakse paremates tingimustes ja staadionitel.

    Islandil nt mängitakse liigakarikat veebruari keskpaigast, liiga algab aga mai alguses.
    Soome alustab liigakarikaga jaanuari lõpus/veebruari alguses
    Rootsis karika grupifaas veebruari keskpaigast.

    Igati mõistlik, aeg liigaks atra seada ja liigapublikule sobivam.
    Ammu teada, et need erinevad karikasarjad ei paku klubidele pinget, ainult liigamängude algus sunnib klubisid hooaja ettevalmistumist hiljemalt jaanuaris alustama.

    Leave a comment:


  • Gallacher
    replied
    Algselt postitas Martin Vaata postitust
    Ma kahtlustan, et sul on profisportlase puhkusest kummaline arusaam. Või siis pole, sest Eestis saamegi sellest lihtsalt teisiti aru.

    Ehk: LeBron James oli pärast finaali kaotust kolme päeva pärast jõusaalis mitmetunniseid sesse tegemas. Meie: kaks kuud sauna ja jaanipäevaks kuu aega vabaks. Siis ehk lähme sörkima.
    Su esimese lausega ei nõustu, teisega pigem küll. See debatt on käinud ka teistel aladel, et meil puhatakse liiga kaua. Iseasi, kas Lebroni näide siia sobib, sest temal on oma kümnete või sadade miljoniliste sissetulekutega ropult nii võita kui kaotada, erinevalt Eestis mängivatest jalgpalluritest.

    Leave a comment:


  • Martin
    replied
    Algselt postitas Gallacher Vaata postitust
    Teine asi on see, et kui sinu mainitud riikides alustakse alles aprillis ja eeldusel, et nad lõpetavad nt novembri algul, siis nad puhkavad mingi 4,5 kuud. See oleks sama kui kossus finalistid lõpetavad mai algul ja jätkavad kusagil oktoobri lõpus või novembri algul.Poleks ju normaalne?
    Ma kahtlustan, et sul on profisportlase puhkusest kummaline arusaam. Või siis pole, sest Eestis saamegi sellest lihtsalt teisiti aru.

    Ehk: LeBron James oli pärast finaali kaotust kolme päeva pärast jõusaalis mitmetunniseid sesse tegemas. Meie: kaks kuud sauna ja jaanipäevaks kuu aega vabaks. Siis ehk lähme sörkima.

    Leave a comment:


  • kesa
    replied
    Algselt postitas Gallacher Vaata postitust
    Teine asi on see, et kui sinu mainitud riikides alustakse alles aprillis ja eeldusel, et nad lõpetavad nt novembri algul, siis nad puhkavad mingi 4,5 kuud. See oleks sama kui kossus finalistid lõpetavad mai algul ja jätkavad kusagil oktoobri lõpus või novembri algul.Poleks ju normaalne?
    Üks põhjus, miks välisliigadesse pääsemine raskem, võib olla, et paljudes riikides on võetud kasutusele Eestiga sarnaseid nn. KTM reegleid, mille tõttu on klubide sihtgrupiks verinoored.

    Teine on kindlasti kolmandast maailmast Euroopasse imbuv värviliste mängijate mass, kelle füüsisega ja ehk ka madalamate palgaootustega on raskem konkureerida

    Nagu juba mainisin, hooaegade vaheline 4-5 kuuline auk täidetakse Põhjamaades erinevate karikaturniiridega, liigat mängitakse paremates tingimustes ja staadionitel.

    Islandil nt mängitakse liigakarikat veebruari keskpaigast, liiga algab aga mai alguses.
    Soome alustab liigakarikaga jaanuari lõpus/veebruari alguses
    Rootsis karika grupifaas veebruari keskpaigast.

    Igati mõistlik, aeg liigaks atra seada ja liigapublikule sobivam.

    Leave a comment:


  • Gallacher
    replied
    Teine asi on see, et kui sinu mainitud riikides alustakse alles aprillis ja eeldusel, et nad lõpetavad nt novembri algul, siis nad puhkavad mingi 4,5 kuud. See oleks sama kui kossus finalistid lõpetavad mai algul ja jätkavad kusagil oktoobri lõpus või novembri algul.Poleks ju normaalne?

    Leave a comment:


  • Gallacher
    replied
    Huvitav, miks neist riikidest koondislased mängivad välisliigades, meile on Rootsi aprillis algavasse ja novembri alguses lõppevasse "amatöörliigasse" murdmine mission impossible.
    Kusjuures kunagise lühema hooaja aegu Meistriliigast tuule tiibadesse saanud kodumaiseid mängijaid pääses välismaale isegi rohkem kui nüüdsel pikal, pooleldi kunstmuruliiga ajal.
    Aus vastus on,et ei tea. Mingis teemas kirjutasin isegi, et asjaolu, et meil nii napilt mängijaid välisliigadesse jõuavad, näitab, et kuskil on mingi põhimõtteline viga. Samas, ega sinagi ei väida, et probleem on hoopis selles, et praegu on hooaeg ebanormaalselt pikk ja Lemsalud ning Zelinskid said välisklubidesse seetõttu, et hooaeg oli lühem?

    Leave a comment:


  • kesa
    replied
    Algselt postitas Gallacher Vaata postitust
    Neis riikides on vist pea kõik koondislased ka välisklubides?
    Aga nõustun, et osad karikamängud, superkarikas ja muu tilu-lilu võiks mängida kasvõi jaanuaris, soovitavalt hallis aga sooja talve korral ka kunstmuru peal. Aga kindlasti pole OK ka olukord, kus sügisel lõpetatakse, kuu aega puhatakse, siis hakatakse vaikselt treenima ja uus hooaeg algaks näiteks aprilli lõpus või üldse maikuus. See oleks amatörism, mitte profisport.
    Gallagher, mais alustab Põhjamaa riikidest ainult Island.
    Soome, Rootsi, Norra alustavad aprilli alguses.
    Soome alustas aprilli lõpus mõned hooajad tagasi, Norra paar korda proovis märtsi keskpaigas alustada aga loobus ja alustavad aprillis.

    Huvitav, miks neist riikidest koondislased mängivad välisliigades, meile on Rootsi aprillis algavasse ja novembri alguses lõppevasse "amatöörliigasse" murdmine mission impossible.
    Kusjuures kunagise lühema hooaja aegu Meistriliigast tuule tiibadesse saanud kodumaiseid mängijaid pääses välismaale isegi rohkem kui nüüdsel pikal, pooleldi kunstmuruliiga ajal.

    Leave a comment:


  • kesa
    replied
    Algselt postitas Myrgel Vaata postitust
    Pigem on asi, et 8 pealt 10 peale tuldi kiirustades.
    Võib-olla ei mängiks Kalju siiani Meistriliigas, kui poleks 10 klubilist liigat, vähemalt mitte alates 2008 a-st.

    Leave a comment:


  • Myrgel
    replied
    Pigem on asi, et 8 pealt 10 peale tuldi kiirustades.

    Leave a comment:


  • Gallacher
    replied
    Algselt postitas kesa Vaata postitust
    Island saab hakkama 22 vooruga, Fäärid 27 vooruga, Soome, Rootsi, Norra liigad algavad aprillis, liigamängude arv Soomes 33, Rootsi, Norra 30.
    Põhjamaades on asenduseks erinevad karikaturniirid, mida mängitakse osaliselt treeningväljakutel (ja hallides), kus meil aga keerutatakse liigat
    Neis riikides on vist pea kõik koondislased ka välisklubides?
    Aga nõustun, et osad karikamängud, superkarikas ja muu tilu-lilu võiks mängida kasvõi jaanuaris, soovitavalt hallis aga sooja talve korral ka kunstmuru peal. Aga kindlasti pole OK ka olukord, kus sügisel lõpetatakse, kuu aega puhatakse, siis hakatakse vaikselt treenima ja uus hooaeg algaks näiteks aprilli lõpus või üldse maikuus. See oleks amatörism, mitte profisport.

    Leave a comment:


  • kesa
    replied
    Algselt postitas Gallacher Vaata postitust
    Sellega võib nõustuda, et 8 klubi korral oleksid ikka alumised amatöörid ja ülemised profid, seega see ei lahendaks probleemi.
    Küll aga ei saa nõustuda, et hooaeg on liiga pikk. Vist Kruglov ütles mingis intervjuus äsja, et eesti jalgpalli üks suurim probleem on, et praegugi on hooaeg liiga lühike ja vahepealne paus liiga suur.Lühendada pole siin enam midagi, ikka vastupidi.
    Island saab hakkama 22 vooruga, Fäärid 27 vooruga, Soome, Rootsi, Norra liigad algavad aprillis, liigamängude arv Soomes 33, Rootsi, Norra 30.
    Põhjamaades on asenduseks erinevad karikaturniirid, mida mängitakse osaliselt treeningväljakutel (ja hallides), kus meil aga keerutatakse liigat

    Leave a comment:


  • Gallacher
    replied
    Algselt postitas kesa Vaata postitust
    Muuseas 1999 kuni 2004 a-ni kui mängiti 8 klubiga ML-t, oli ka siis viimane, ehk kaheksas klubi, alati samasuguseks peksupoisiks kui nüüd 10-s klubi.

    Eemaldame 2 viimast ja saame tõenäoliselt ikka liigasaba, kes pakke saab.

    Suurem probleem on pigem liiga pikk ja lohisev hooaeg.
    Üks võimalus oleks 12 klubi, poole pealt liiga kaheks ja 32 mängu per klubi , märtsis liigat mängida on mõttetu.
    Asenduseks mingi liigakarikas nagu mujal põhjamaades kui vaja just millegipeale plastmassil jääauagu vutti taguda.
    Sellega võib nõustuda, et 8 klubi korral oleksid ikka alumised amatöörid ja ülemised profid, seega see ei lahendaks probleemi.
    Küll aga ei saa nõustuda, et hooaeg on liiga pikk. Vist Kruglov ütles mingis intervjuus äsja, et eesti jalgpalli üks suurim probleem on, et praegugi on hooaeg liiga lühike ja vahepealne paus liiga suur.Lühendada pole siin enam midagi, ikka vastupidi.

    Leave a comment:

Working...
X