320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Meistriliiga tulevikus

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    See pealtvaatajate argument on üsna pädev. Mina näiteks ei kujuta ette kui suurt huvi pakuks poolitamisel alumise poole lahingud üldse laiemale publikule ja meediale.
    "Tolerance is the virtue of men who no longer believe in anything." -- G.K. Chesterton

    Kommentaar


      Seejuures vaadake mis tulemusi Tammeka tegi, tõsi küll enamus mänge tugevamatele kaotati, aga millise vastupanu järel. Tallinna Kalevit pole mõtet igale poole pakkuda.

      Sügisringis mängis Tammeka Levadiaga 0:1, 0:1, Kaljuga 0:3, 0:1, Sillamäega 0:1, 1:4, Floraga 1:1, 2:4, Infoga 2:3, 1:1. Tahaks teada, mida arvavad Tammeka tõsised fännid sellest, kui neid mänge mõttetuks peetakse.

      Kommentaar


        12 klubiga pole suurt mõtet poolitada.
        Kolm vooru vähem ja saaks alustada aprillist, et välistada see pagana ebanormaalsetes kliimaatilistes tingimustes kunstmuru katuseta treeningväljakutel algav hooaeg

        Kommentaar


          Mina tahaksin enne ühe või teise seisukoha valimist näha seda, mis on juhtunud teistes riikides, kus taoline süsteem on kasutusele võetud. Mis on juhtunud nende jalgpallitasemega, publiku huviga ja kõige muuga, mis siin juures võib oluline olla. Ehk on ka mingeid kolmandaid-neljandaid positiivseid või negatiivseid tegureid, mida taoline muudatus endaga kaasa toob.

          Praegu lihtsalt räusata "see idee on idiootlik, sest see on debiilne" on natukene nõrk. Mis muidugi ei tähenda, et see idee võib tõepoolest halb olla.
          The path of the righteous man is beset on all sides by the inequities of the selfish and the tyranny of evil men. Blessed is he who, in the name of charity and good will, shepherds the weak through the valley of the darkness, for he is truly his brother's keeper and the finder of lost children. And I will strike down upon thee with great vengeance and furious anger those who attempt to poison and destroy My brothers. And you will know I am the Lord when I lay My vengeance upon you.

          Kommentaar


            Teiste riikide eeskuju, kus see süsteem kasutusele on võetud, olgu see siis positiivne või negatiivne, ei pruugiks Eestis kaugeltki mitte sama effekti kaasa tuua. Meie liiga on mitmeski mõttes neist väga erinev ja süsteem, mis mujal võib enesega kaasa tuua positiivsed tuuled, võib siin hoopis negatiivselt mõjuda ja ka vastupidi.
            "Tolerance is the virtue of men who no longer believe in anything." -- G.K. Chesterton

            Kommentaar


              Algselt postitas Nahkpea Vaata postitust
              Teiste riikide eeskuju, kus see süsteem kasutusele on võetud, olgu see siis positiivne või negatiivne, ei pruugiks Eestis kaugeltki mitte sama effekti kaasa tuua. Meie liiga on mitmeski mõttes neist väga erinev ja süsteem, mis mujal võib enesega kaasa tuua positiivsed tuuled, võib siin hoopis negatiivselt mõjuda ja ka vastupidi.
              Absoluutselt, ka seda tuleks analüüsida. Aga seda ei saa enne teha, kui uuritud on teisi samalaadseid juhtumeid.
              The path of the righteous man is beset on all sides by the inequities of the selfish and the tyranny of evil men. Blessed is he who, in the name of charity and good will, shepherds the weak through the valley of the darkness, for he is truly his brother's keeper and the finder of lost children. And I will strike down upon thee with great vengeance and furious anger those who attempt to poison and destroy My brothers. And you will know I am the Lord when I lay My vengeance upon you.

              Kommentaar


                Eestis kasutati kuni 1998 aasta kevadhooaja lõpuni seda poolitamise süsteemi. Nimetati seda üleminekuturniiriks, kuna mängisid ML-i 2 viimast ja ELi 4 esimest. Meenub vaid see, et statistik pidi tegema topelt turniiritabeleid ja õige ülevaade liigahooajast puudus. Siis oli hooaja algus sügisel ka veel, seega oli vähe neid, kes selles pardakis orienteerus. Siis toimus see poolitamine igas liigas ja segadus oli korralik.

                Kommentaar


                  Mina näen järgnevaid ohte:

                  1. Arvestades meie jalgpalliklubide geograafiat, siis poolitamisel muutuks esimese poole lahingud sisuliselt Tallinna linna meistrivõistlusteks, kus Sillamäe saaks külalisesineja rolli.

                  2. Mis juhtuks alumise poolega? Kui suurt huvi need mängud üldse pakuksid? Mitte ainult nende endi fännidele-kaasaelajatele, vaid tervikuna? Kas ei tekiks oht, et see oleks nagu mingi vaese mehe Premium Liiga, mis muutuks üldiselt huvilt täiesti marginaalseks?

                  3. Vincenti juba väljatoodud konkreetne publikuhuvi just väiksemate klubide mängudes suuremate vastu. Ilmselgelt on Viljandil-Pärnul-Tartul ja co-l nii mängijatel endil kui ka publikul staadionil suurem motivatsioon, esimestel endid tõestada ja teistel end staadionile üldse vedada.

                  4. Alumise poole klubide treenerid on alati rääkinud, et mängijate arenguks on vaja just suurematega mängida. Ehk et kas me selle poolitamisega tegelikult seda lõhet amatööride ja proffide vahel veelgi ei suurenda?
                  "Tolerance is the virtue of men who no longer believe in anything." -- G.K. Chesterton

                  Kommentaar


                    Algselt postitas Nahkpea Vaata postitust
                    Teiste riikide eeskuju, kus see süsteem kasutusele on võetud, olgu see siis positiivne või negatiivne, ei pruugiks Eestis kaugeltki mitte sama effekti kaasa tuua. Meie liiga on mitmeski mõttes neist väga erinev ja süsteem, mis mujal võib enesega kaasa tuua positiivsed tuuled, võib siin hoopis negatiivselt mõjuda ja ka vastupidi.
                    Nõus nii Tofoa kui ka Nahkpea selle väitega. Võiks uurida mõju teistele, kuid see ei tähenda, et Eestis asi samamoodi sujuks.

                    Aga selle asemel, et argumenteerida, ütleb Pohlak, et "kindlatel põhjustel" nii teha ei saa.

                    Ehk siis kes teab, see teab. Minge perse.

                    Kommentaar


                      see "kindel põhjus" on ilmselt potentsiaalsete mitte midagi otsustavate mängude arvu tõus, mis kasvatab kilveopettuste riski. eeldan, et see on üks argumentidest ja seda ei taheta kõva häälega välja öelda, isegi palju müra negatiivsel teemal.

                      Kommentaar


                        Algselt postitas Saarlane Vaata postitust
                        Nõus nii Tofoa kui ka Nahkpea selle väitega. Võiks uurida mõju teistele, kuid see ei tähenda, et Eestis asi samamoodi sujuks.

                        Aga selle asemel, et argumenteerida, ütleb Pohlak, et "kindlatel põhjustel" nii teha ei saa.

                        Ehk siis kes teab, see teab. Minge perse.
                        Kummaline ja "eriti väärikas" eneseväljendus Super Moderator tiitlit kandvalt kasutajalt.

                        Kui inimesi huvitab, siis ajakirjanik võiks küsida, mis need kindlad põhjused on, ma arvan, et Pohlak hea meelega põhjendaks, sest see on läbianalüüsitud ca 1,5 aastat tagasi. EPLi ja Vaheri lugu ei olnud ju tehtud 12 klubi teema pealt, vaid fookus oli liiga geograafiast.

                        Kommentaar


                          Algselt postitas Nahkpea Vaata postitust
                          Mina näen järgnevaid ohte:

                          1. Arvestades meie jalgpalliklubide geograafiat, siis poolitamisel muutuks esimese poole lahingud sisuliselt Tallinna linna meistrivõistlusteks, kus Sillamäe saaks külalisesineja rolli.

                          2. Mis juhtuks alumise poolega? Kui suurt huvi need mängud üldse pakuksid? Mitte ainult nende endi fännidele-kaasaelajatele, vaid tervikuna? Kas ei tekiks oht, et see oleks nagu mingi vaese mehe Premium Liiga, mis muutuks üldiselt huvilt täiesti marginaalseks?

                          3. Vincenti juba väljatoodud konkreetne publikuhuvi just väiksemate klubide mängudes suuremate vastu. Ilmselgelt on Viljandil-Pärnul-Tartul ja co-l nii mängijatel endil kui ka publikul staadionil suurem motivatsioon, esimestel endid tõestada ja teistel end staadionile üldse vedada.

                          4. Alumise poole klubide treenerid on alati rääkinud, et mängijate arenguks on vaja just suurematega mängida. Ehk et kas me selle poolitamisega tegelikult seda lõhet amatööride ja proffide vahel veelgi ei suurenda?
                          1. Mingis mõttes küll. Samas, kui rääkida sellest, mis maksab, ehk medalite peale mängimisest, on Tallinna lahtiste meistrivõistlustega tegu ka praegu.
                          2 ja 3. See oht on olemas. Teisest küljest, kui need potentsiaalsed väljalangejad on kaks-kolm vooru enne lõppu mõne punkti sees, võivad ettearvamatud mängud omasugustega huvi isegi märkimisväärselt kasvatada.
                          Ja sama võiks toimuda ka ülemise otsa satsidega, kui tabel on sama tihe kui lõppenud aastal aga vastamisi on suurklubid omavahel.
                          4. Siin toodi eelnevalt välja kaks vastandlikku näidet, mis mõlemad on täiesti õiged. Mingid 0:9 saunad, kus palli puudutada ei saa, tõesti ei arenda kumbagi poolt, palju kasulikum ja ilmselt ka motiveerivam oleks mängida enam-vähem omasugustega. Samas, Tammeka näide, kus hooaja teise poole kaotused tippudele olid suht napid, kindlasti arendavad.

                          Kokkuvõttes on tublisti plusse ja miinuseid mõlema variandi puhul ja mina ei hakkaks siin kindlat seisukohta võtma. Küll aga ei saa aru loogikast, et "see "kindel põhjus" on ilmselt potentsiaalsete mitte midagi otsustavate mängude arvu tõus, mis kasvatab kilveopettuste riski". Mitte midagi otsustavate mängude arv peaks just langema nagu?

                          Kommentaar


                            Algselt postitas Gallacher Vaata postitust
                            2 ja 3. See oht on olemas. Teisest küljest, kui need potentsiaalsed väljalangejad on kaks-kolm vooru enne lõppu mõne punkti sees, võivad ettearvamatud mängud omasugustega huvi isegi märkimisväärselt kasvatada.
                            Kui võtta eelmise hooaja tabel ette, siis oleks poolitamisel ehk mingigi mõte. Eks ole näha kui suured käärid sel hooajal esiviisiku ja tagumise otsa vahel olema hakkavad, aga kujutame ette, et tekib veel ühe klubi näol arvestatav professionaalne jõud, olgu siis keegi praegustest PL-meeskondadest või tulevastest, siis 6. koht muutuks poole hooaja pealt julmaks karistuseks. Mis motivatsioon oleks sel profimeeskonnal mängida teist poolaastat ainult amatööridega?
                            "Tolerance is the virtue of men who no longer believe in anything." -- G.K. Chesterton

                            Kommentaar


                              Kas ma saan aru, et pead silmas 5+5 poolitamist? Sellisel juhul jääks iga voor ju keegi vabaks, ma pidasin silmas ikka 6+4 varianti.
                              Aga see selleks, sisuliselt see argumenti ei muuda. Tõsi ta on, et tollele kahe ringi järel napilt esikuuikust välja jäänud, ent tagumistest tugevamale satsile oleks see valus. Samas, seda tulisem ja põnevam oleks näiteks teine ring, kui kaks meeskonda heitleksid tolle kuuenda koha peale? Eriti kui nad näiteks kohtuksid teise ringi viimases mängus, mis selgitaks kuue parema hulka pääseja.
                              Mingis mõttes tuleks siis selline teistelt sportmängualadelt tuttav play-off loogika mängu - kui saad avaringis tappa, pead leppima, et sinul on hooaeg pekkis, teised mängivad veel pikalt edasi. Selles mõttes võiks hooaja keskel olla ju üks väike kulminatsioon isegi lisaks.
                              Samas võib küsida ju ka niipidi - mis mott on Paidel alates hooaja keskpaigast mängida, kui profid on lootusetult eest läinud, ülejäänud kamp jälle kõvasti maha jäänud? Nii nagu mõnel hooajal on olnud.

                              Kommentaar


                                Kallelt täiendatud tekst koos näidetega ja mitme hea mõttega: http://www.ohtuleht.ee/657730/teatei...d-koige-rohkem

                                Teateid Tammalt: Kas 1, 10 või 12? Mida vajavad Eesti jalgpalliklubid kõige rohkem?
                                Kalle Paas
                                Kas 1, 10 või 12? Nii võib kokku võtta aastahaku kaks kuumemat aruteluteemat Eesti jalgpallis. Neist esimene on Sergei Pareiko idee superklubist ja teine võimalik liigareform, mis tõstaks liigas osalevate meeskondade arvu kahe võrra, tosina klubini. Ehkki elavast arutelust nähtub, et liigavutt läheb inimestele korda, tunnen ma, et liiga palju tehakse juttu põhimõtteliselt teisejärgulistest asjadest.

                                Kujutagem näiteks, et meil on stardijoonel kümme kartautot. Me võime neid autosid stardijoonel ümber tõsta või suurendada võistlejate arvu kahe võrra. Me võime muuta muuta rehvi- ja tankimispeatuste arvu. Ent ükskõik, millised on nende muudatuste tulemused, vormel üks klassi kuuluvaid masinaid me kartidest niimoodi ei tee.

                                Kõik need hooajaeelsed mõttemängud (superklubi, suurem liiga, publiku staadionile toomine) taanduvad minu arvates kahele muutujale: pädevused ja ideed. Kui vutiklubil pole püsivaid pädevusi ja ideid, siis ei ole ka raha ja publikut.

                                Mis on pädevus? Oskus täita pabereid, taotleda raha, teha lobitööd, turundada, tutvustada esindusmeeskonna jalgpallureid üldsusele, kirjutada erinevaid artikleid, välja mõelda ja läbi viia meelelahutusüritusi nii staadionil kui linnas. Oskus kaasata inimesi, et kasvaks kogukond.

                                Mis on idee? Arusaam, miks jalgpalliklubi eksisteerib. Mida erilist annab see linnale ja selle elanikele? Millised on klubi lühemad ja pikemad sihid? Pikka aega kestev noorte- ja tippsport ei teki, püsi või arene iseenesest. See on aastatepikkune, paljude inimeste osalust nõudev protsess, mida hoiavad teel ideed. Head ideed tõmbavad ligi ka pädevust – ja seda hea hinnaga või mõnikord lausa tasuta.

                                Minu arvates on hetkel veel liiga paljudele pealispinnal ambitsioonikatele klubidele väljakutseks piruka- ja teemüügi korraldamine, selmet koostada ja pakkuda ettevõtjatele näiteks jalgpalli kaudu sotsiaalset arengut edendavaid projekte. Liiga tihti peab klubi ainus töötaja rabelema viies rollis, millest osade täitmiseks puudub tal aeg ja kvalifikatsioon. Selle vankumatu tinasõduri kõrvale peaks klubi leidma oma lähikonnast viis või enam inimest, kellest igaühel on oma oskused, kontaktid ja head mõtted.

                                Kui jätame kõrvale n.ö oligarhklubid, siis eelneb suurele rahale ja tegelikult ka suurele publikule hulk tegevusi, mille jaoks on vaja pädevusi ja ideid. Pirukamüügi korraldamine on loomulik - ja seda peaksid olema ka keerulisemad ettevõtmised nagu koolikülastused, ühisaktsioonid sponsoritega ja rikkaliku uudisvoo tootmine. Kui aga pirukamüük käib üle jõu, on väga raske pureda kõvemaid pähkleid.

                                Siinkohal võiks küsida, et kas asi pole siis ikkagi rahas? Kui oleks raha, küll siis palkaks need pädevad ja ideedega inimesed... Paraku on meie jalgpallis olnud vähe seda, et oligarh näeb kopsaka mängijate palgafondi kõrvalt sama suurt huvi või vajadust investeerida muudesse pädevustesse ja ideedesse. Pigem teeb kohe pihku pistetud suur raha laisaks nii klubi kui inimesed ning tüütumad tööd lükatakse tulevikku.

                                Seega ei usu mina, et me lahendame väljakutsed pelgalt numbritega või nende järjekorra muutmisega. Ühe populaarse mõttesuuna kohaselt peaks Premium liiga näiteks keset hooaega kaheks lööma - nii et viis tugevamat ja viis nõrgemat mängivad edaspidi omavahel. Ent jätkuvalt - võistluste süsteemi muutmine ei muuda selles osalevate mootorite kubatuuri. Eesti liigavuti arengu võti on hoopis, kuidas hoida ja kasvatada meie klubide pädevusi ning realiseerida pidevalt asjalikke ideid.

                                See võiks olla mitmepoolne põnev protsess, millest võtavad osa nii klubid, EJL, kui ka näiteks sponsorid ja noortegruppide lapsevanemad. See protsess hõlmaks koolitusi, seminare, arutelusid, katsetusi ja eksitusi, vabatahtlikkust ning suurt hasarti.

                                Kõigepealt peab iga klubi langetama aga otsuse, raamistama esimesed ideed ning kaardistama oma pädevused. Iga klubi peab avama end kogukonnale ning Eesti vuti avalikkus peab olema valmis pakkuma klubidele muutusteks abikätt.

                                Küllap tuleb siis Sergeigi ühel päeval koduliigasse tagasi.

                                Näiteid vutiklubide pädevustest ja ideedest:

                                * Flora tõi 2014. aastal rahva enneolematul hulgal jalgpalli vaatama. Sellele eelnes klubi-sisene plaanipärane kommunikatsioon, näiteks esinduse mängijate kasutamine noortegruppide mentoritena või see, et treenerid kutsusid lapsevanemaid meilitsi mängudele.

                                Samuti oli Flora pädev ära kasutama täiendava publikuallikaid nagu EJL suvelaagrid või McDonald'si MM-kampaania finaalüritus.

                                * Nõmme Kalju ostis mõne aasta eest hulga batuute ja lõi kodumängudele lastealad, rajas eri atraktsioonidega Kalju Mängude Maja kui lisasissetulekuallika ning ning kasutas meelelahutusalast pädevust ka selleks, et muuta kodumängud kontsersõudeks.

                                * Viimased kaks klubi on sõlminud (vastavalt Tele2 ja Optibetiga) mitme aasta pikkused, enam kui 100000€ väärt sponsorlepingud. Nii lepinguni jõudmine kui selle teostamine eri meediakanalites nõuab jalgpalliklubilt mitut sorti pädevusi.

                                Klubi peab mõtlema võrdväärselt Eesti oma valdkonna suurfirmaga!

                                * Viimase aasta jooksul on kolm Tartu jalgpalliklubi (Tammeka, Santos ja Helios) avanud e-poe. Tammeka töötas sealjuures koostöös kujunduskunstnikust noortetreeneriga välja ka vaba aja riiete kollektsiooni ning turundas seda koostöös kohaliku disaini- ja reklaamifirmaga.

                                Nüüd on vaba aja tooted koostöös Sportlandiga müügil ka Lõunakeskuses, kus avati Lõuna-Eesti esimene jalgpalliklubi mainesein.

                                * Tammeka koostas aruteludes treenerite ja lapsevanematega "Tammeka jalgpalli filosoofia" ehk klubi visiooni, eetikat ja muud kätkeva n.ö põhiseaduse, mis peab olema üks alustugesid kogukondlikuks arenguks.

                                * Tugevamad klubid on läbi viinud uuringuid kodumängupubliku ja lapsevanemate seas. Andmeid kasutatakse edasises arendustöös.

                                * Minu mullune lemmiknäide pädevast ja ideederikkast vutiklubist on aga lugu sellest, kuidas FC Elva kasutas lihtsalt telefone ja organiseeris kodumängule 900 pealtvaatajat. Kuidas? Aga küsige ise – FC Elva ja Marek Naarise käest!
                                When I get sad, I stop being sad and be awesome instead. True story!

                                Kommentaar

                                Working...
                                X