Paide Linnameeskond

[midfielder]

+1. Poleks ju sellel absoluutselt mõtet kui enamus ajast külastaks 8k istekohaga staadionit alla tuhande inimese. Pärnu klubile/linnale oleks hooldus/ülalpidamine järjekordne lisakulutus, mida ei suudetaks piiratud eelarvete puhul katta.

See on üks kõige eeldatavamaid argumente staadioni ehitamise vastu. Vaatasin üle, millised on nende eelpool mainitud staadionite külastusnumbrid eelmisel liigahooajal. Kuna Küprose, Põhja-Makedoonia ja Kosovo kohta andmeid ei leidnud, siis Sloveenia liiga statistika kohta küll.

1	NK Maribor 1960	2.500	-26,1%	7.500
2	NK Celje	1.950	65,5%	7.242
3	NK Olimpija Ljubljana	1.766	-14,3%	6.345
4	NŠ Mura	1.656	-22,6%	2.550
5	FC Koper	1.035	3,0%	3.000
6	NK Aluminij Kidričevo	714	236,7%	2.000
7	NK Bravo	686	-3,5%	1.550
8	NK Rogaška Slatina	667	139,2%	1.100
9	NK Domžale	665	-10,4%	1.500
10	NK Radomlje	375	-3,8%	700
.	Total	1.202	-5,5%	7.500

Ehk mida me näeme. Maribori staadioni keskmine attendance oli 2500 (staadion 11 tuhat pluss), Celje staadionil 1950 (staadion siis 13 tuhat pluss) ja riigi suurimal staadionil Ljubljanas oli Olimpia külastatavus 1766 ja Bravol vaid 686 (staadion mõlemal 16 tuhat pluss). Seega kogu hooaja on nende kolme staadioni täituvus marginaalne. Kõige parempoolne rida näitab hooaja kõrgeimat publikunumbrit mängul.

Selle loogika järgi vist tundub rumal investeering kui enamuse mängudest on ilmselge alatäituvus. Raske usukuda, et seal nii palju kontserte ja muid sündmusi toimub jalgpallivälisel ajal, et see oma majandamisega plussis oleks. Ilmselt oli ikkagi algne mõte staadionite rajamisel muu või doteeritakse neid kas kov või riigi tasemel. Võimalus on ju ajakirjanikel Sloveenia kolleegidelt seda uurida.

[futbolidipaul]

Minu teada ei suuda isegi Saku suurhall end ära elatada ja selle täituvus on palju parem. Eesti sugusele riigile piisab täielikult ühest suurest staadionist.

[kesa]

See on üks kõige eeldatavamaid argumente staadioni ehitamise vastu. Vaatasin üle, millised on nende eelpool mainitud staadionite külastusnumbrid eelmisel liigahooajal. Kuna Küprose, Põhja-Makedoonia ja Kosovo kohta andmeid ei leidnud, siis Sloveenia liiga statistika kohta küll.

1	NK Maribor 1960	2.500	-26,1%	7.500
2	NK Celje	1.950	65,5%	7.242
3	NK Olimpija Ljubljana	1.766	-14,3%	6.345
4	NŠ Mura	1.656	-22,6%	2.550
5	FC Koper	1.035	3,0%	3.000
6	NK Aluminij Kidričevo	714	236,7%	2.000
7	NK Bravo	686	-3,5%	1.550
8	NK Rogaška Slatina	667	139,2%	1.100
9	NK Domžale	665	-10,4%	1.500
10	NK Radomlje	375	-3,8%	700
.	Total	1.202	-5,5%	7.500

Ehk mida me näeme. Maribori staadioni keskmine attendance oli 2500 (staadion 11 tuhat pluss), Celje staadionil 1950 (staadion siis 13 tuhat pluss) ja riigi suurimal staadionil Ljubljanas oli Olimpia külastatavus 1766 ja Bravol vaid 686 (staadion mõlemal 16 tuhat pluss). Seega kogu hooaja on nende kolme staadioni täituvus marginaalne. Kõige parempoolne rida näitab hooaja kõrgeimat publikunumbrit mängul.

Selle loogika järgi vist tundub rumal investeering kui enamuse mängudest on ilmselge alatäituvus. Raske usukuda, et seal nii palju kontserte ja muid sündmusi toimub jalgpallivälisel ajal, et see oma majandamisega plussis oleks. Ilmselt oli ikkagi algne mõte staadionite rajamisel muu või doteeritakse neid kas kov või riigi tasemel. Võimalus on ju ajakirjanikel Sloveenia kolleegidelt seda uurida.

Loogika ütleb, et tribüünide mahutavusel ntx 3000 või 10 000 korral on suurema staadioni ehitamine tunduvalt kallim. Lahtiste tribüünidega staadioni hilisema hooldamise kuludel ei tohiks tribüünide mahutavusel tapvat vahet olla kui staadionil siseruume (küte, jahutus) võrdselt. Põhikulud nagu väljaku hooldus, valgustus on ju sarnased nii 3000 kui 10 000-sel staadionil.

Seda enam, et jalgpall on religioon ja staadion kirik aga kirik peab usklikule ikka suur ning uhke ehitatama

[kesa]

Mainiks veel, et. hooaegadel 1976- 1979 mängis BK Häckenis väliseestlane Valdek Ruukholm.(s. 1956)
1976-77 mängis Häcken Rootsi II liigas (Ruukholm 10 mängu)
Alates 1978 tõusisHäcken Rootsi esiliigasse. 1978 -0 mängu, 1979 sai Ruukholm Häckenis aga kirja 3 mängu

Division 3 Nordvästra Götaland 1 (goteborgsfotboll.se)
Pildil ka samuti väliseestlane Jaak (Jack) Weermets ( s. 1954), kes mängis Häckenis 1977-79
1977 - 2. liigas 15 mängu ja oli tegija ka 1978, mil sai kirja Rootsi esiliigas 16 mängu, 1979 kõigest 2 mängu.

[ltltl]

Kellega Paide ja Flora edu korral playoff ringis kokku lähevad?

[fcfloraforever]

Kellega Paide ja Flora edu korral playoff ringis kokku lähevad?

Loos on esmaspäeval.

[Tallinec]

See on ikka jabur küll kui 33 a peale taasiseseisvumist on kogu riigi peale vaid 1 staadion, mis vastab Cat 4 nõuetele. Lisaks oleks võimalus ju staadionit multifunktsionaalselt kasutada (nt. erinevad kontserdid, üritused, messid jms), mis tooks kindlasti Pärnusse rohkem turiste, sündmusi ja käivet horeca sektorile.

Huvitav küsimis, kes maksab Cat 4 staadioni hoolduse eest mis seisab jõude 99 % aega. Ei kujuta ette, et tuhanded välismaalt turistid sõidaksid busside või autodega Pärnusse võu Tartusse kus toimivad kontserdid või mängud.

Targem kulatada rohkem raha mitte-tallinna laste- ja noorte meeskonnade osalusele välismaa turniirides vaid mitte infrastruktuurile mis seisab jõude või luku taga.

[orbitaaljaam]

Jajah. Hädasti vaja sinna Pärnusse veel ühta kasutult seisvat asja, mille ehitamine maksab kümneid miljoneid.
Lennujaamast ongi vähevõitu veel.

[boobek]

Staadion ei pea olema ainult puhtalt jalka jaoks. Saab planeerida sinna külge mingid büroo- või poepinnad ja renditulust vabalt seda asja üleval pidada.

[LaRaBla]

Pärnus on poe- ja büroopinnast puudust või?

[Catalan]

Staadion ei pea olema ainult puhtalt jalka jaoks. Saab planeerida sinna külge mingid büroo- või poepinnad ja renditulust vabalt seda asja üleval pidada.

Las teevad lausa ühe T1 sinna sisse!

[Maarek]

Staadion ei pea olema ainult puhtalt jalka jaoks. Saab planeerida sinna külge mingid büroo- või poepinnad ja renditulust vabalt seda asja üleval pidada.

Ojaa, A Le Coq pidi ka multifunktsionaalne ja uhke värk tulema, palju seal neid kontserte siis on olnud?

Linna arenguvisioonis saab sellest 30k kuni 40k kunagi, ei tea kust rahasid annaks skeemitada

[plastic]

Staadion ei pea olema ainult puhtalt jalka jaoks. Saab planeerida sinna külge mingid büroo- või poepinnad ja renditulust vabalt seda asja üleval pidada.

Krt ma arvan, et enamus arendajad tahaksid su kontakte. Kui oskaksid öelda, kuidas büroo- ja poepindadega samal pinnal hoida üleval veel 10k pealtvaatajaga staadionit.

[boobek]

Staadionit ei ole, paha. Staadion on, ikka paha. Aga ohkige siis edasi. Mis ma siin ikka nüüd...

[plastic]

Staadionit ei ole, paha. Staadion on, ikka paha. Aga ohkige siis edasi. Mis ma siin ikka nüüd...

Eestis on loodetavasti max 5 venda (kellest üks midfielder), kes arvavad, et meite jalgpalli arengu jaoks on 10k pealvaatajaid mahutavate staadionite vähesus oluline punkt. Variant on ka, et need kuni 5 venda päris ei mõelnud enda jaoks asja läbi ja tegelikult on ok vennad.

Infra on tõepooles tähtis, aga seda meitel selliselt, et need keskmiselt paarsada (tulevikus ehk üle tuhande) venda saaksid vihma ajal katuse all ennast mugavalt tunda. Mitte see, kas Paide klubi(!) saab Pärnus(!) 10k staadionil mängida selmet Lillekülas korra 5 aasta tagant.

Joke oli mul tegelt eelnevate kulul, aga ise ka noh... sa panid ju nata üle... " äripinna renditulust pidada üleval staadioni". Kamoon.