Publiku juurdekasv Eestikatel

[Marek_T]

Chac unustab kogu oma filosoofiapalangu kestel ära tõiga, et jalgpallifänlus on emotsioonidepõhine tegevus, mitte äri või kliendibaasi laiendamine. Äris on võimalik tekitada pakutavale nõudlus, jalgpalli vastu vajaduse tekitamine on ette põrumisele määratud. Starmani vutipäevad, Getter Jaani et seetera. Tulemus? Fännisektorid kasvavad endiselt visalt, samuti kui küljetribüünid. Pigem seisavad numbrid paigal või annavad tagasi, v.a. positiivne näide Tartust, Tamme staadionilt.

Igasugused FB kutsed ja "tule mängule, mäng on hea" stiilis pealesurutud pöördumised omandavad lõpuks vastupidise efekti ja muutuvad ei enamaks kui regulaarspämmiks, mis otseteed rämpsu saadetakse. Kui ei ole ühisnimetajat, mütsi, kui soovite, mille alla kogukond-fänkond peaks tahtma koonduda, ei saagi asjast asja saada. Ma ei näe ühtki tõsiseltvõetavat põhjust, miks koondisemängude tribüünide visalt kasvav ja mingi stabiilsuse saavutanud attending peaks käituma ja toimima samade reeglite ja eelduste alusel ka Meistriliigas.

Jalgpall võib äri olla, fänlus seda ei ole. Hapukoort võid piimajoojale müüa, jalgpalli pigem ei.

[Nahkpea]

Kuldsed sõnad, markofkin.

[Martin]

Fännisektorid kasvavad endiselt visalt, samuti kui küljetribüünid. Pigem seisavad numbrid paigal või annavad tagasi, v.a. positiivne näide Tartust, Tamme staadionilt.

Huvitav, kuidas see Tartus küll saavutatud on ....

[Sen]

Huvitav, kuidas see Tartus küll saavutatud on ....

maakohtade värk, linnas on asi keerulisem

[Marek_T]

Huvitav, kuidas see Tartus küll saavutatud on ....

maakohtade värk, linnas on asi keerulisem

Senil on omamoodi õigus. Tallinnas päris nii ei saa, nagu Tartus. Puhtalt linna suurus juba teeb vahe sisse, lisaks veel see, et Tartus on mitu ML klubi? Ja Tallinnas?

Tallinnas pole olemas kogukonnatunnet. Nõmme Kaljul ehk mingit väga ääriveerimööda võiks olla, aga kah, reaalsuses ei ole.

Palju on muidugi tegemata, seda ma möönan küll. Floras konkreetselt on Pruuli tulekuga asjad liikuma hakanud, klubi on näoga fännide poole keeranud ja päris mitugi asja on koostöös tegemisel. Pole lootusetu, aga ega kerge ka ei ole; ega hakkagi olema.

[tudeng]

maakohtade värk, linnas on asi keerulisem

See on täielik bull. Kui Tallinna klubid näeksid nädalast nädalasse samasugust vaeva, kui tartlased, siis oleks tulemused vähemasti sama head.

[vincent]

See on täielik bull. Kui Tallinna klubid näeksid nädalast nädalasse samasugust vaeva, kui tartlased, siis oleks tulemused vähemasti sama head.

Olen skeptik ja julgen natuke kahelda. Miljon korda räägitud asi, aga jään endiselt selle argumendi juurde, et sa ei meelita inimest püsivalt staadionile mitte mingite erinippidega, kui sa ei suuda temas tekitada tunnet "lähme vaatame omasid." Eesti koondise puhul on see lihtne - Eesti mängib. Igaüks suudab samastuda. Tartu meeskond mängib - jälle lihtne.

Mil moel peaks keegi Tallinnas ühe või teise klubiga sidet tundma? Markofkin ütles õigesti, kogukonnatunne. Et toimuks muutus mina -> meie. Kaljul on selleks nime poolest ainsana võimalus ja kuradi kahju, et side Nõmmega on tänaseks reaalsuses praktiliselt olematu. Kuule, sa oled ju nõmmekas, lähme Nõmme Kaljut vaatama! Ok lähme, kus nad mängivadki... oota mis mõttes Kadriorus? Ja ongi kõik. Lihtsustan, loomulikult, aga sellised asjad toimivadki tegelikult üsna lihtsal tasandil. Levadia ütles eelmise hooaja alguses kuidagi ebalevalt, et püüavad ennast identifitseerida natuke nagu Maarjamäe klubina. Pole märganud küll, et seda oleks proovitud. Flora... pole vist midagi niisugust lubanudki, rõhub rohkem sellele, et oleme suurim ja edukaim. Mis pole hetkeseisuga muidugi vale, küll aga ei sõida selle najal igavesti, ja tavainimesele on tegelikult sügavalt ükskõik, kas keegi on võitnud 9 või 7 korda.

Rõhutan - eelnev muidugi ei tähenda, et muid asju poleks üldse mõtet teha. Loomulikult on. Aga mingit hüppelist publikuarvu tõusu mina ei näe enne tulemas, kui igal klubil on oma identiteet. Praegu Tallinna omadel ei ole, noh.

[Marek_T]

Word, härra Vincent. Word.

[dareth]

tudeng võiks märgata ka seni wink smiley't lause lõpus.

Nõustun vincentiga, et Tallinnas on kogukonnatunde tekitamine keerulisem kui mujal Eestis. Tallinn muu Eestiga võrreldes ebaproportsionaalselt suur (eriti arvestades kapitali hulka), mistõttu võib patuga pooleks öelda, et igaühele ei jagu seksikat identiteeti. Mina näen peamiste variantidena asukohapõhist ja rahvusepõhist kogukonda.

Asukohana on tõesti kõige paremini identifitseeritav Nõmme. Tallinnale annavad tooni nõukogudeaegsed uusasumid, praeguseks on neist eraldatuse mõttes eristatav sisuliselt vaid Lasnamäe. Muud on vanemate asumitega pigem ühte sulandunud.

Rahvuse pinnalt on meil kaks potentsiaalset varianti: eestlased ja venelased. Ma saan aru, et rahvuse aspekti rõhutamine on kaunis libe tee, ja kuigi "ajalooliselt" on meil vastasseis Flora vs Levadia, võiksid klubid sellele siiski natuke rohkem rõhuda. Kui kogukond neile üldse oluline on. Mulle näib, et Levadia võtab asju pigem pragmaatiliselt ega muretse selle pärast, kas ja kes teda kümne või kahekümne aasta pärast toetavad. Infoneti tõustes PL-i, oli mul kahju kuulda, kuidas nad end "kogu Tallinna klubiks" nimetasid. Miks mitte välja öelda, et ootame pigem venekeelse kogukonna või Lasnamäe tuge? See kiirendaks identiteedi kujunemise ja kinnistumise protsessi - olgem ausad, tegemist on vene taustaga klubiga.

Selge on see, et kedagi ära ajada ei ole mõtet. Aga kui sa kedagi ei kutsu ka, siis pole ju ka nagu põhjust tulla. Kui palju on 20 aasta jooksul meistrikast läbi käinud klubisid, keda enam ei ole? Milleks ma peaksin huvi tundma järgmise "sellise" käekäigu vastu? Edu karikate ja medalite näol meelitab loomulikult mingi hulga rahvast tribüünile, aga nagu näha, kaob neist enamik, kui vihma sadama hakkab jne.

"Eestlaste klubid" on antud kontekstis vaid nii palju paremad, et neil näib olevat pikemaajalisem plaan klubiga pildil olla. Tore kuulda, et Floras on asjad liikuma hakanud. Kalevi hüüdlause "Jalgpallielamusi põlvest põlve" ja seotus spordiseltsiga annab ka kindlustunde, et kui ma lapse praegu trenni viin, siis võib ta näiteks ka paarikümne aasta pärast Kalevi särki kanda. Loomulikult on klubil praegu suuremaid valupunkte kui rahva tribüünile meelitamine, aga ehk õnnestub ressursse juurde leida ja stabiilsus saavutada.

Sorry, sai vähe valesse teemasse see jutt.

[Pints]

Nõustun vincent'i argumentidega.
Kogukonnatunnet pole piisavalt ja selleks ka ei tehta midagi. Kui tekiks korralik vastasseis näiteks P-Tallinn vs Kadriorg, siis tekiks ka püsivam emotsionaalneside fännide hulgas. Seni kuni puudub mille alusel end samastuda, seni jäävadki tribüünid tühjks.

[dareth]

Kui tekiks korralik vastasseis näiteks P-Tallinn vs Kadriorg, siis tekiks ka püsivam emotsionaalneside fännide hulgas.

Kahjuks on Tallinn ikkagi piisavalt väike ja kuna ajalooliselt pole mingit vastasseisu asumite vahel välja kujunenud, ei näe mina varianti, et keegi läheks "kesklinna klubi" Tallinna Kalevi mängu vaatama selle pärast, et vastas on Mustamäe Paneeliladujad. Isegi Nõmme mängu ei läheks selle pärast vaatama, et vastas on klubi Nõmmelt. Tänapäeva maailm on selleks lihtsalt liiga suur. 100 aastat tagasi oli teine teema.

[keemiainsener]

100 aastat tagasi oli teine teema.

No ütleme siiski, et 100 aastat tagasi alguse saanud traditsioonid elavad küll tänapäevani jõuliselt (nt Põhja-Londoni derbi), aga taolisi traditsioone praegu algatada on tõepoolest veider ja maanudb väga viljatul pinnasel.

[dareth]

No ütleme siiski, et 100 aastat tagasi alguse saanud traditsioonid elavad küll tänapäevani jõuliselt (nt Põhja-Londoni derbi), aga taolisi traditsioone praegu algatada on tõepoolest veider ja maanudb väga viljatul pinnasel.

Nõus.

[tudeng]

Tore, et teema kohe jälle üles kerib.

Olen suuresti samuti vincenti jutuga nõus, aga samas olen ikka kindel, et kui pealinna klubid tegeleksid järjepidevalt samuti flaierite jagamise, reklaami ja klubiga seotud(sponsorite/lähikoolide/klubi noorte) ürituste korraldamisega, siis oleks tulemus suht kiirelt saavutatav.

Saan aru, et tihti jääb asi inimeste ja raha taha, aga selle asemel, et korraldada aastas mingi üks suur, rahaliselt koormav, üritus, siis tasuks parem oma ressurss jaotada aasta peale laiali, et saavutada mingi standard mängukorralduses.

Ehe näide oli viimatine T.Kalevi kodumäng. Kohati on tegu Premium Liiga parima korraldusega, samas kui nüüd oldi kehvemad ka Ida-Virumaa klubidest.

[vincent]

Järjepidevuse punkt on muidugi iseenesest õige, aga samas on viimaste aastate jooksul pileteid-flaiereid jaganud mitu pealinna klubi. Koolides käinud jne. Kiirest hüppest on asi jäänud väga kaugele. Väidan taas, et põhjus on selles - keskmise tallinlase eneseidentifitseerimise skaalal on tallinlaseks olemine minu arvates palju madalamal astmel kui tartlase jaoks tartlaseks olemine. Rääkimata siis veel väiksematest kohtadest. Seega peab olema midagi muud olulist, millele rõhuda. Tallinna klubidel ei kipu olema. "Tule vaata jalgpalli, see on tore" ei tööta tänapäeva noorte peal, paraku.

Klubi enda noorte osas on muidugi ka nii, et mõne puhul on järelkasvu igal mängul üsna selgelt tribüünidel näha. Mõne teise puhul jällegi mitte nii väga. Kindlasti üks koht, kus saab juurde panna. Aga jällegi mitte vägisi ajades, vaid laps peab ise tahtma. Ise tunnetama, et ta on osa millestki suuremast.

Mis puudutab seda, et kas paar suurt rahaliselt kallimat üritust või pikaajaline töö - mulle tundub, et esimene variant hoiab praegust asjade seisu arvestades sponsorit paremini pildis ja rahulolevana, seda on kergem "maha müüa". Konkreetselt raha toob ka ühe pauguga kindlasti rohkem sisse, üle terve hooaja laotatud töö tooks praegu vähem. Tulevikus potentsiaalselt ilmselt rohkem, aga kui paljudel klubidel on ressurssi, et tänasel päeval selliselt panustada ja loota tulemust näiteks viie aasta jooksul? Või pigem isegi kümne aasta jooksul.