Ma olen ise sel aastal käinud varasemast kõvasti rohkem staadionil, sest poiss on 10 ja talle pakub see jalkavärk nüüd huvi. Ta ise jalkatrennis ei käi, aga kummalisel kombel on tal tänu sellele aega ka jalkat vaatamas käia. Nagu räägivad jalkatrennis käijate lapsevanemad, siis on nädalavahetused endal mänge täis, jalkat niigi palju ja vaatamine ei paku huvi. See ilmselt arusaadav.
Aga minusugust jalkafänni ilmselt tarbimisharjumustega ei mõjuta, ma ei tulegi kodust diivanist vabatahtlikult staadionile, sest ilm on nagu on ja kui tuleb tuju, siis pole tihtilugu mängu. Aga lastega peaks ju variant olema?
Mis on siiani väga hästi toiminud. See koondise avatud treening ja hilisem autogrammide jagamine (mängijakaart liidu poolt). Need vennad, kellelt poiss autogrammi said, need on talle tuttavad. Klubimängude puhul on veidi probleem, et koondislasi mängib vähe ja mängijaid ta ei tea. Kas jalkakaarte on võimalik Eestis teha? Tšehhis näiteks oli, maksis tegelikult päris soolaselt, aga kuna on lahedad ja siis saab nendega tegeledes laps mõne näo tuttavamaks. Kas ei tasuks kindlasti ära või sort of tasuks?
Kas staadionil peaks olema mingile noorele lapsele (ma ei mõtle pallimere stiilis asja) välja mõelda mingeid mänge-võistlusi? Noh, et ennusta skoor ära, võid võtta mingi särgi või pildistamise väravalööjaga või mis iganes. 40aastase jaoks pole näiteks Kalevi keskkaitsja staar, aga kümneaastasele, kui ta temaga pildile saab, seda on. Tõenäosus, et ta tahab seda venda veel mängimas näha, on samuti ju? Aga kas ennustada üldse lapsed tohivad? Kui ei, siis võib miskit muud teha. Floral oli mingi "joonista enda lemmikmängija", aga kui noor ei tea veel mängijaidki, siis on veidi keeruline. Kas mingi meet and greet koos klubi poolt mängija fotoga, millele autogramm küsida, oleks variant? Miskit sarnast Flora nagu tegi, aga kuna oli külm, siis lõpuni ei jäänud. Teised ka teevad? Mingi enne mängu tuur "külasta meeskonda riietusruumis" või tee ühispilt mängijaga X? Oleks ka variant?
Aga, noh, ilmselt tehakse ka neist suurt osa või on proovitud. Mingi seikluspark võidab valikus jalkamängu ilmselt üheksal juhul kümnest.
Aga minusugust jalkafänni ilmselt tarbimisharjumustega ei mõjuta, ma ei tulegi kodust diivanist vabatahtlikult staadionile, sest ilm on nagu on ja kui tuleb tuju, siis pole tihtilugu mängu. Aga lastega peaks ju variant olema?
Mis on siiani väga hästi toiminud. See koondise avatud treening ja hilisem autogrammide jagamine (mängijakaart liidu poolt). Need vennad, kellelt poiss autogrammi said, need on talle tuttavad. Klubimängude puhul on veidi probleem, et koondislasi mängib vähe ja mängijaid ta ei tea. Kas jalkakaarte on võimalik Eestis teha? Tšehhis näiteks oli, maksis tegelikult päris soolaselt, aga kuna on lahedad ja siis saab nendega tegeledes laps mõne näo tuttavamaks. Kas ei tasuks kindlasti ära või sort of tasuks?
Kas staadionil peaks olema mingile noorele lapsele (ma ei mõtle pallimere stiilis asja) välja mõelda mingeid mänge-võistlusi? Noh, et ennusta skoor ära, võid võtta mingi särgi või pildistamise väravalööjaga või mis iganes. 40aastase jaoks pole näiteks Kalevi keskkaitsja staar, aga kümneaastasele, kui ta temaga pildile saab, seda on. Tõenäosus, et ta tahab seda venda veel mängimas näha, on samuti ju? Aga kas ennustada üldse lapsed tohivad? Kui ei, siis võib miskit muud teha. Floral oli mingi "joonista enda lemmikmängija", aga kui noor ei tea veel mängijaidki, siis on veidi keeruline. Kas mingi meet and greet koos klubi poolt mängija fotoga, millele autogramm küsida, oleks variant? Miskit sarnast Flora nagu tegi, aga kuna oli külm, siis lõpuni ei jäänud. Teised ka teevad? Mingi enne mängu tuur "külasta meeskonda riietusruumis" või tee ühispilt mängijaga X? Oleks ka variant?
Aga, noh, ilmselt tehakse ka neist suurt osa või on proovitud. Mingi seikluspark võidab valikus jalkamängu ilmselt üheksal juhul kümnest.
Kommentaar