FC Kopenhagen on perspektiivis päris karm vastane.
10 000 - 15 000 pealtvaatajat ronib neil võrreldes Superligaeniga suht teisejärguliseks CH League kavalifikatsiooniringiks ikka kohale.
Kevadel sai seal ise käidud ja Saagki Silkeborgi särgis ära nähtud.
Fännid on suht sõbralikud, igas vanuses õlle ja suitsumehed.
Otsasektoril noored kuked lippude, laulude ja puntratantsuga, ühel küljesektoril vanemad fännid, väga palju oli naisfänne igas vanuses kuni pensionieani välja, kõigil korralikult fännisärgid seljas, sallid kaelas.
Õhkkond oli isegi vingem kui oskasin oodata. Kaasaelamise kunst kõrgemal tasemel.
Liigamängul õlu voolas ojadena nii enne mängu staadioni õllekas, õllelahvkades kui staadioni sees endas, tribüünile tiriti õllepruuli kohe algul viie toobi kaupa, et vaheajal poleks vaja järtsis seista. Väiksema januga, ühe-kahe õlle mehi/naisi tervitasid puhvetis vaheajal sadades juba väljavalatud topsid külma Carlsbergi, et järts kiirelt läheks ja raha klubile jookseks.
Suitsu tehti ka küljetribüünil, keegi ei vingunud, kõrval popsis mul üks väga vanat tüüpi fännisärgis härrasmees 2x45 min. vahetpidamata piipu.
Fännipood oli korralikult olemas ja müüdi ikka nodi mängupäeval metsikult.
Kui küsiti, kust olen ja miks Silkeborgile ja Saagile kogemata häälekalt toetust jagasin, siis selgitades, et olen Eestist nagu Saag ja Urmas Rooba, siis peale viimase nimetamist, olin sektoris tehtud mees ja õlut sai kokkulöödud päris mitmega.
Kolmekesi minnes pole mõtet suudki lahti teha, Silkeborgi 200- l oli Parkenil raske end kuuldavaks teha, samas kui vahepeal kuuldavad olid, tunnustati neid kodufännide poolt plaksutamisega.
Mänguklass iseenesest oli nagu oli, kiirem kui meil aga mitte midagi erilist, vahet pole, nautisin niikuinii igat sekundit Parkeni õhkkonda ja atmosfääri, mis meitel defitsiit. Lõpuvileks oli kuradi kahju, et mäng läbi.
Kui edasi pääseme, kel vähegi võimalik, tasub Kopenhagenisse sõita, Taani on jalkafännidele veidi kallis aga kokkuvõttes päris mõnus reisisihtpunkt.
10 000 - 15 000 pealtvaatajat ronib neil võrreldes Superligaeniga suht teisejärguliseks CH League kavalifikatsiooniringiks ikka kohale.
Kevadel sai seal ise käidud ja Saagki Silkeborgi särgis ära nähtud.
Fännid on suht sõbralikud, igas vanuses õlle ja suitsumehed.
Otsasektoril noored kuked lippude, laulude ja puntratantsuga, ühel küljesektoril vanemad fännid, väga palju oli naisfänne igas vanuses kuni pensionieani välja, kõigil korralikult fännisärgid seljas, sallid kaelas.
Õhkkond oli isegi vingem kui oskasin oodata. Kaasaelamise kunst kõrgemal tasemel.
Liigamängul õlu voolas ojadena nii enne mängu staadioni õllekas, õllelahvkades kui staadioni sees endas, tribüünile tiriti õllepruuli kohe algul viie toobi kaupa, et vaheajal poleks vaja järtsis seista. Väiksema januga, ühe-kahe õlle mehi/naisi tervitasid puhvetis vaheajal sadades juba väljavalatud topsid külma Carlsbergi, et järts kiirelt läheks ja raha klubile jookseks.
Suitsu tehti ka küljetribüünil, keegi ei vingunud, kõrval popsis mul üks väga vanat tüüpi fännisärgis härrasmees 2x45 min. vahetpidamata piipu.
Fännipood oli korralikult olemas ja müüdi ikka nodi mängupäeval metsikult.
Kui küsiti, kust olen ja miks Silkeborgile ja Saagile kogemata häälekalt toetust jagasin, siis selgitades, et olen Eestist nagu Saag ja Urmas Rooba, siis peale viimase nimetamist, olin sektoris tehtud mees ja õlut sai kokkulöödud päris mitmega.
Kolmekesi minnes pole mõtet suudki lahti teha, Silkeborgi 200- l oli Parkenil raske end kuuldavaks teha, samas kui vahepeal kuuldavad olid, tunnustati neid kodufännide poolt plaksutamisega.
Mänguklass iseenesest oli nagu oli, kiirem kui meil aga mitte midagi erilist, vahet pole, nautisin niikuinii igat sekundit Parkeni õhkkonda ja atmosfääri, mis meitel defitsiit. Lõpuvileks oli kuradi kahju, et mäng läbi.
Kui edasi pääseme, kel vähegi võimalik, tasub Kopenhagenisse sõita, Taani on jalkafännidele veidi kallis aga kokkuvõttes päris mõnus reisisihtpunkt.
Kommentaar