TOP 10 Suurimat jalgpallielamust

[budu]

Huvitav oleks teda soccernet.ee foorumlaste 10 kõige suuremat elamust.Ära võiks märkida kes mängisid,kuupäev ja tulemus ning ära märkida põhjus miks just see mäng teile meelde on jäänud.see ei pea otseselt olema seotud vaid platsil toimuga vaid ka publiku ja üldise meluga.
Enda top 10 panen selle nädala jooksul.

[Mõnuagent 007]

1. Hispaania-Jugoslaavia EM 2000. Olin hakanud rämedaks Hispaania fänniks ja sealt Alfonsito värav. Megatase. Lõin rõõmust parajasti ees olnud taldriku puruks, kahvliga...
2. Holland-Saksamaa EM1992. Vedasin naabri-Meelisega kihla, et Holland võidab Saksamaad. Mul olid Gulliti ja van Basteni jalkakleepsud ja seetõttu pidasin neid parimaks meeskonnaks maailmas. Holland võitis, 10 rubla, mille peale kihla vedasime, ma kätte ei saanud, sest Meelis oli 3 aastat vanem. M*nn, raisk.
3. 2006. Ukraina ja Saudi-Araabia. Käisin enda esimest MM-finaalturniiri mängu vaatamas. Minul oli pilet, aga olin vaene üliõpilane. Sõber oli autojuht ja minu eksneiu ja toonane neiu kaasreisijad. Minu pileti ja bensuosa maksis kinni mu eksneiu, millest toonane neiu ei teadnud. Praegu on piinlik.
4. 1998. aasta CL-i poolfinaal Borussia ja Reali vahel. Enne seda toetasin ma vist, ee, oota, Juventust. Aga Reali ja Barcelona meeskonna spordiuudiseid vaadates meeldis mulle rohkem Barcelona, sest neil oli ägedam särk ja nemad ei hoidnud Davor Šukerit pingil. Aga selles mängus murdus värav ja mingil põhjusel meeldis mulle see jubedalt, mis siis edasi tehti ja sealt see süda läks.
5. Hakkasin 10. klassis jalgpallurite autogramme koguma ja esimesena avastasin postkastist Dion Dublini autogrammi. Põrguvärk, kui rõõmus ma olin. Tagantjärgi mõtlen, et polnud ta mingi eriline jalgpallur, aga ma jään teda ilmselt elu lõpuni mäletama.
6. 2008. aastal tegin ühe foorumlasega koos proovimängu Viasatis. Roma ja Bordoo mäng oli. Väravaid ei olnud ja tegime ainult esimese poolaja. Kruus vaatas ukse vahelt, et kuidas läheb ja nii edasi. Teise poolaja tegijad olid palju paremad. Kolm aastat hiljem pole enam esimese poole tegijaid eetris. Aga meeles on ikka. Esimene mäng otse-eetris oli samas palju šokeerivam. Loetakse sekundid sisse ja korraga laiutame käsi, et mida öelda. Mänguks oli Bristoli ja Wolvesi 2-2 viik, mis oli tglt väga hea mäng. Kui oleks mingisugune 0:0 olnud, siis me oleksime vist eetrisse ära surnud.
7. 2002. a. UCL-i finaal. Parasjagu oli ema sünnipäev ja mina olin enda toonase tüdrukuga seal külas. Aga kuna mu ema tahtis mu õe isaga varakult magama minna, sis pidin võtma tõsise tõstmistöö, et telekat sealt toast enda tuppa tuua. Tüdruk jäi magama ja mina viisaka inimesena karjusin rõõmsalt vaikides Zidane'i värava peale.
8. 1998 või 1999 alagrupiturniir Interi-Reali mäng. Sel ajal olin ma eriti vaene gümnaõpilane. Raha oli otsas, aga mul tartus telekat polnud. Aga mängu tahtsin näha. Laenasin kursaõdedelt 30 krooni bussi jaoks ja sõitsin koju vaatama. Kui Clarence Seedorf lõi 1-1, siis ma lõin õnnest antenni viltuseks. Siis tuli Roberto Baggio ja lõi seisuks 2:1 ja 3:1. V*ttu.
9. eelmisega meenus koht, mida ma peaks panema kuhugi ettepoole, aga ikkagi panen vähemalt kirja. 1994. aasta finaalturniir. Ma olin selline imelik nolk, et mul olid pikad juuksed. Baggiol oli ka pats. Mu automaatne lemmikmängija. Mängisime hilisema eurolaulude kõige geima laulu esitanud noormehega 10-aastastena vastu Taheva sanatooriumi seina viit miinust. Mina olin Baggio, aga tema oli Rai. Finaali võitis Brasiilia ja ma arvasin, et ma ei naera enam kunagi. Nii sitaks valus oli. Oh, seda noorust.
10. See, kui me eikaga Alekokk areena keskringis suitsu tegime ja õlut jõime.

[Mõnuagent 007]

Mulle see teema meeldib.

[Mõnuagent 007]

Üks meenus veel. Aastal 2000, kui ETV loobus ootamatult Meistrite liiga näitamisest, siis ma ootasin kella 23-seid spordiuudiseid (sel ajal oli mingiks ajaks ära jäetud kellakeeramine), et kas Real võitis ManUt. Kõik teised klassikaaslased olid ManU fännid ja Real oli toona totaalselt aut. Vaadake koosseise ja saate aru. Enivei, algavad uudised ja öeldakse, et selle aasta parimad meeskonnad jalgpallis tulevad Ibeeria poolsaarelt. Ma olen umbes püsti ja siis tuleb - Real võitis Manchester Unitedit võõral väljakul 3:2. Ma hüppasin ja kargasin nagu lollakas. Redondo ja Raul on jumalad!

[Jasper]

Kui Clarence Seedorf lõi 1-1, siis ma lõin õnnest antenni viltuseks.

Üks kord väitsid sa msn-is, et sa pole varem Seedorfi väravat lives näinud

[fitti]

1. Holland - NSVL, Euro 1988, esimene mäng, mida ma mäletan. Elamus oli nii võimas, et sestpeale olen teadlikult alati põlanud nn. vaheaastaid, mil ei ole EMi või MMi.
2. Inglismaa - Kamerun, MM 1990, vanaisa oli inglaste poolt ja mina seepärast samuti, ja olen sealpeale jäänudki.
3. Holland - Taani, Euro 1992 poolfinaal, ebareaalne mäng ebareaalse penaltiseeriaga. Pärast seda tahtsin saada maailma parimaks väravavahiks nagu Peter Schmeichel.
4. Venemaa - Kamerun 1994, mäletan sellest turniirist selgelt ainult seda mängu, ma ei TAHTNUD venelaste pool olla, aga nende mäng oli nii vägev, et ma lihtsalt PIDIN. Oljeeg Salenko!
5. Inglismaa - Saksamaa, Euro 1996. Tahtsin koos Southgate'iga nutta.
6. Eesti - Tšehhi 1998, esimene koondise mäng, mida ma vaatamas käisin. Mäletan, et vaatasin rohkem fänne ja tahtsin ka kuuluda nende laulvate sinisärkide sekka, kes kõik paistsid ükskõik tundvat ja mingi salajase vennaskonna moodustavat. Mängust endast ei mäleta midagi.
7. ManUnited - Bayern 1999. Vanemad magasid teises toas, sprst hüppasin teleka ees üles-alla hullunult, ent vaikides. Kuskil peab olema toonase eriti kehva ja odava seebikaga tehtud udune pilt vene telekast, mille ekraanil parasjagu David May teistele selga ronis.
8. Eesti - Holland, 2001. Ma olin kodus palavikus, aga sellele vaatamata valmis peaaegu rõdult alla hüppama, algul suurest rõõmust, hiljem pettumusest.
9. Eesti - Venemaa, 2002. Ükski võit pole vist nii magus olnud. Zenidi fänne ei salli sestpeale silmaotsaski.
10. Liverpool - Milan 2005, ilmselt kaasaegse eurovuti parim mäng.

[mcnamara]

Oo kui armas teema. Meenutagem.

1. 1990. aasta MM-poolfinaal Inglismaa - Saksamaa. See oli ikka väga hull õhtu, sest minu jalkafänlus oli toona absoluutses seniidis. Inglased pole minu eluajal lähemale saanud ka. Detailimälu on lühike, aga võib-olla see Chris Waddle oli, kes lisaajal palliga posti sisekülge paitas. Järgnesid penaltid tuntud lõpptulemusega ja läbi aegade kõige jubedam MM-finaal passiivse Argentiina ja ettevaatliku Saksamaa vahel.
2. 1984. aasta Meistrite Karika finaal Liverpool vs Roma. See oli mäng kui oma 'pooli hullusest päriselt teadlikuks sain. Puhas gloorihanterlus parajasti tippvormis oleva tiimi suhtes. Eelkõige on meeles muidugi Grobbelaari spagetijalad penaltiseerias.
3. 1996. aasta EM-poolfinaal Saksamaa - Inglismaa. Wembley, Shearer viib inglased juhtima. Asi peaks ometi kord käpas olema. Ometi läheb kõik nagu alati rappa. See oli emotsionaalselt õudne õhtu. Kogu see suvi ja järgnev sügis olid minu jaoks hirmus rasked. Ülikool läbi ja elu sisuliselt tühjust täis. Istusin vist kaks tundi tol suveõhtul rõdul ja lihtsalt vahtisin tuimalt kaugusse.
4. 2005, Istanbul. Vaatasin seda mängu Londonis hotellitoas. Vaheajal käisin fuajees arvutis ja kirjutasin siia foorumisse õnnesoovid Milanile. Täiesti kindel olin kaotuses. Naine tuli vahepeal linna pealt jalutamast ja siis jäi magama. Samal ajal kui toimusid täiesti uskumatud sündmused. Nautisin neid absoluutses vaikuses, süda sees hõiskamas.
5. 1986. aasta FA karika finaal Liverpooli ja Evertoni vahel. Toona nägi Inglise vutti harva. Soomlased vahest laupäeviti näitasid, aga ainult ehk kümnel talvisel nädalavahetusel. Nõnda nägin ma 'pooli parimatel päevadel üsna vähe. See meeskond, mis tol hooajal mängis, oli absoluutne superklass. Rushie lihtsalt lõi need otsustavad väravad ära, väliselt ilma igasuguse pingutuseta. Ja muidugi kalli sõbra ja naabri vastu ka veel. Huvitav on see, et osade meeste mäng on mulle igaveseks mällu jäänud (Grobbelaar, Rush, Dalglish, Nicol, Whelan, Mölby), osasid ei mäleta üldse ega oskaks isegi otsekohe 'pooliga seostada (Beglin, Johnston, MacDonald). Mälu na imelik.
6. Kusagil 1993. või 1994. aasta paiku Liverpooli võit Newcastle'i üle 4:3. Kuulasin ülekannet hilisõhtul voodis transistorraadiost. Hiljem olen muidugi ka neid väravaid näinud, sh Stan Collymore'i viimast, otsustavat.
7. 1982. aasta MM-finaal Itaalia - Saksamaa. Olin päris lapsuke ja just sellest turniirist ma jalgpallipisiku sain. Isa laenas kusagilt reisile kaasa pisikese värviteleka. Värvitoone oli sel aparaadil umbes neli: potisinine, roheline, kollane ja punane. Aga ajas asja ära. Miskipärast oli finaalis Itaalia sümpaatsem. Zoff, Rossi, Bergomi, Altobelli. Need nimed panevad endiselt võpatama.
8. Taani 1986. aasta MM-il. Micke Laudrup, Mölby, Elkjaer-Larsen ja kaks Olsenit. Oli see alles meeskond! Uruguai tegid nad pihuks ja põrmuks. Taanlasi toetan väikest viisi tänaseni.

Rohkem ei pinguta. Niikuinii on parimad mäletused kaugest lapsepõlvest. Täna enam jalgpall nõnda ei liiguta ja ma ei usu, et sellesse nimekirja midagi lisanduks.

[Tofoa]

TOP 5

1. Liverpool 3-3 AC Milan CL 2005 - Liverpooli fännina unustamatu mäng, isegi praegu mängu highlighte vaadates tulevad pisarad silma, kaunis!
2. Uruguay vs Ghana WC 2010 - Turniiriga minu südame võitnud Uruguay pani südame valutama, kui Suarez käega palli joonelt päästis, kõik, mis sellele järgnes, oli aga meeletu rõõm.
3. Türgi teekond Euro 2008 - Need viimase minuti väravad, need emotsioonid ei kustu.
4. WC 2006 - Kuidas ma sõpradega enne turniiri kihla vedasin, et Itaalia paneb selle kinni... kuidas ma Itaalias olles kohalike fännidega rõõmustasin iga kord kui üks koll Ukrainale juurde löödi, kuidas ma raadiost kuulasin poolfinaal mängu, ilus.
5. WC 2002 - Kõige esimene jalgpalliturniir, mille vaatamist ma mäletan - õigemini, ma mäletan, et vaatasin kõik mängud otsast lõpuni.

Ülejäänud meenutused on sellised so-so meenutused, ManU-Chelsea CL finaal, tänavune Eesti 2-0 Uruguay, mida käisin koha peal vaatamas, hiljutine Tammeka 0-1 Kalju - teatud põhjustel ka see mäng meenub mulle, Real Madrid 2-1 Leverkusen ... aga need ei ole enam nii säravalt meeles.

[Jasper]

Top 5 kooondise oma
1. Eesti-Holland 2001(?). Karjusin hääle ära ja siis karjusin veel korra. Ja siis karjusin kõrvalseisjatele, et nad ka karjuks, sest mul pole enam häält.
2. Eesti-Portugal(2001?). Koondisedebüüt.
3. Eesti-Venemaa(2002?). Lati pac.
4. Poola-Eesti (sama ajastu). Võõrsildebüüt.
5. Eesti-Belgia, kus Poom koogi tegi. Once I had too much alcohol

Top 5 Milan.
1. Milan-Ajax 2003. SUPERPIPPO.
2. Milan-inter 2003. Euroderbydel on kord majas. (derbidest peaks vist eraldi top viie tegema)
3. Milan-Roma 2009. Maldini lahkus, totti on ämm.
4. Milan-Manutd 2007. Gattuso kiri, vihm, Kaka, Seedorf, Gilardino.
5. Milan-Udinese 2005/06. Once I had too much alcohol ...

*Milan-inter debüüt saab lisavimpli. Pealtvaatajad korraldasid maavärinat, kui Dida viimase free-kicki ajaks vastaste karsitusalasse jooksis; materazzi on l****p****higinustik.

Itaalia top 5.
1. Saksamaa-Itaalia 2006. Kliimaks.
2. Bulgaaria-Itaalia '94. Il divin codino. Esimene mälestus.
3. Holland-Itaalia 2000. Toldo.
4. Itaalia-Prantsusmaa 2000. Halb Treze.
5. Itaalia-Prantsusmaa 2006. Hea Treze.

Ebareaalne on kõike ühte koondtabelisse panna. Eriti kui peaks Istanbuli(Fuck All Y'All ..:.) ja muud sitta pimedatest kohtadest välja kaevama.

[atleticomadrid]

Top 5
1. Chelsea - Barcelona 1-1 Iniesta viigivärav viimastel minutitel mis Barca finaali viis. Unustamatud kommentaarid Kruus ja Co. -lt.
2. Saksamaa - Itaalia 0-2 Kõigi aegade vingeim lõpp mängule. Grosso ja Del Piero mustikad 119 ja 120+1 minutil viivad Itaalia finaali
3. Serbia - Eesti 1-3 Absoluutselt kirjeldamatu mäng !
4. Hispaania 2008&2010 finaalid - Needus sai lõpu, La Furia on euroopa ja maailmameister !
5. Deportivo - AC Milan 4-0 Olles aggregate 1-4 taga purustab Depor Riazoril Milani 4-0. Uskumatu comeback, vanade heade aegade Deportivo.

[Daz Booob]

1. Istanbul '05 - und ei tulnud, vaim eraldus kehast, ei suutnud mõista... päris pikalt. Nüüd tuleb pisar silma.
2. Eesti vs Holland '01 - nõnda lähedal jackpoti võitmisele pole ma kunagi olnud.
3. Itaalia vs Eesti '93 - Signori üle puusa löödud värav oli lummavalt ilus - stiilne, tehniline, kliiniline. Õpi, imesta ja arene.
4. Suurliigade algus/lõpp - ühel juhul elu algab ning teisel juhul tekib tühjus.
5. Eesti vs Venemaa '02 - ma ei teagi, kas meie mansa kedagi veel võitnud on
6. Pooominator '03 - ütle, et jätab külmaks! Lahe oli (vist) Derby treeneri kommentaar, mis oli stiilis a la, et ta on küll näinud, et endised mängijad kõmmutavad uue klubi eest väravaid vana võrku, kuid ta ei oleks eales uskunud, et seda väravavaht teeb. Pealegi on Poom üks nendest vähestest mängijatest, kes on löönud värava mängus, mida ta pole kaotanud
7. Manu vs Bayern '99 - no comments.
8. Prantsusmaa vs Brasiilia '97 - prantslased olid suht võitmatud, kuid Carlose karistuslöögi kõrval see kahvatus. Vägevamat karistuslööki pole seni näinud.

Kui mälupilt seletama hakkab, siis panen veel rumeenlaste (Hagi ja escu'd) kohta ühe punkti ning Stoichkovi kohta miskit ka.

That's all folks.

[S.Ramos]

1. Ma ei mäletagi, kelle vastu see mäng oli, aga minu esimene koondise mäng, mida käisin kohapeal vaatamas, jäi ikka väga eredalt meelde. (ehk oli Albaania)
2. Torres 2008 finaalis.
3. Real Madrid mängis (vist)üleeelmisel hooajal Sevillaga kodus, oldi vist 2-0 taga ja kuidas viimasel minutil Rafa v.d.v tõi võidu koju, tahtsin ilgelt karjuda jeee, aga ei saanud teisi üles äratada, igatahes see on üks mu lemmik mäng üleüldse.
4. Prantsusmaa kaotus finaalis, igatahes peale seda mängu hakkasin ma jalgpalli kõvasti mängima. Zidane sai siis mu lemmikmängijaks ning Real Madrid tänu sellele lemmikmeeskonnaks :P
5. Serbia - Eesti 1-3
6. Eesti - Itaalia 1-0 värav, see lõi staadioni ikka nii rõkkele, super oli lihtsalt
7. Hispaania 2010.
8. Türgi 2008, lihtsalt ülikõvad teod
9. Peale kodumängu Fääridega oli tore ärgata uudisega, et Eesti võitis. Nimelt ma olin enne mängu lõppu kergelt vihane ja panin teleka kinni, seega jäi nägemata kaks väravat, mida ma loomulikult järgmisel päeval vaatasin
10. Stoke City mängud suurte ja tugevate vastu.. neid on vahest ikka kõva vaadata, võitlus ja "klassikaline" jalgpall..

Ilmselt jäi mul midagi vahelt weel ära, aga kui meelde tuleb midagi, siis eks saab parandada listi

[rauulo]

Ma ei mäletagi, kelle vastu see mäng oli, [....,] jäi ikka väga eredalt meelde. (ehk oli Albaania)

huvitav

[Teiresias]

1. Ma ei mäletagi, kelle vastu see mäng oli, aga minu esimene koondise mäng, mida käisin kohapeal vaatamas, jäi ikka väga eredalt meelde. (ehk oli Albaania)
2. Torres 2008 finaalis.
3. Real Madrid mängis (vist)üleeelmisel hooajal Sevillaga kodus, oldi vist 2-0 taga ja kuidas viimasel minutil Rafa v.d.v tõi võidu koju, tahtsin ilgelt karjuda jeee, aga ei saanud teisi üles äratada, igatahes see on üks mu lemmik mäng üleüldse.
4. Prantsusmaa kaotus finaalis, igatahes peale seda mängu hakkasin ma jalgpalli kõvasti mängima. Zidane sai siis mu lemmikmängijaks ning Real Madrid tänu sellele lemmikmeeskonnaks
5. Serbia - Eesti 1-3
6. Eesti - Itaalia 1-0 värav, see lõi staadioni ikka nii rõkkele, super oli lihtsalt
7. Hispaania 2010.
8. Türgi 2008, lihtsalt ülikõvad teod
9. Peale kodumängu Fääridega oli tore ärgata uudisega, et Eesti võitis. Nimelt ma olin enne mängu lõppu kergelt vihane ja panin teleka kinni, seega jäi nägemata kaks väravat, mida ma loomulikult järgmisel päeval vaatasin
10. Stoke City mängud suurte ja tugevate vastu.. neid on vahest ikka kõva vaadata, võitlus ja "klassikaline" jalgpall..

Ilmselt jäi mul midagi vahelt weel ära, aga kui meelde tuleb midagi, siis eks saab parandada listi

[Halb ründaja]

Kronoloogiliselt.

1) MM 98. Esimene nii-öelda jalgapalliga tutvumine. Hästi meeles knockout vooru mäng Argentiina ja Hollandi vahel. Lõppes vist 2-1 Hollandile, Bergkamp lõi üsna lõpus võiduvärava, surin sisemiselt. Roa oli ikka väga haige väravavahet.
MM finaal Brasiilia ja Prantsusmaa vahel. Ronaldo oli enda hale vari ja mingi poolkiilakas prantslane lõi 2 väravat nurgalöögist, wtf ?! Ei uskunud, et keegi Brasiiliat suudab võita.
Vanemad juhuslikult viibisid samal ajal Prantsusmaal ja nad tõid ka veidike nänni selle üritusega seoses. Ma sain mingise näruse WC98 t-särgi, õde aga selle ametliku kuke vms maskoti. Nutsin ja olin solvunud, et mulle maskotti ei toodud. Üldiselt olid väga negatiivsed mälestused, eks väiksena olin emotsionaalsem mitte külm ja kalk nagu praegu

2) CL 99 finaal - ManU - Bayern. Millegi pärast on iga inimene väiksena ManU fänn olnud, õnneks iga normaalne isik kasvab sellest lastehaigusest välja. Ai, kuidas ma ringi kargasin ManU väravate ajal.

3) 2 aastase hilinemisega, aga sai endale hangitud Fifa 98. See kuradi futsali väljak omas lihtsalt.
Euro 2000. Conte käärlöök; avamängus Belgia-Rootsi ja Mpenza; Wiltord ((

4) 2000/2001. Eesti-Holland. Zelinski jee, Oper jee, mineputsi Rähn. Figo käis Eesti !!!!!

5) CL 01/02 - Ikka veel ManU fänn ja kaotus suvalisele Saksamaa võistkonnale, see ei ole võimalik?! Sain aru, et olen valinud sita võistkonna mida toetada. ning lõpetasin päeva pealt. Sealt maalt hakkas ka Real Madridi täielik tülgastamine. Aldo Duscher mind võtku !

6) 2002/2003 CL Inter - Milan poolfinaal, esimene mäng oli snoozefest, aga teine....travittuputsivõõrsilväravad. Kallon, Martins ja Di Biagio. Crespo müüdi suvel maha, tra küll.

7) 03/04 Meistrite liiga oli liiga hea lihtsalt sellel aastal. Depori mega kambäkk Milani vastu, Monaco ja Morientes luttisid Chelsea ja Reali ära. Põnevaim CL aastakäik vist üldse
8) Euro 2004 - Kreeka hävitas kõik võistkonnad, mis eelmistelt suurturniiridelt vastu karva olid. Samas ega nad ise mulle ka ei meeldinud, aga kellegi poolt pidi olema.
9) Istanbul 2005, 3:3. Oli elamus, võib nii öelda.
10) MM 2006. Finaal, aeg möödus kiiresti, sest et ma olin siga lakku täis tollel hetkel. Aga wow, maailmameistrid ikkagi !
11) 2010 Interi Treble. Romaga punktiralli; Sampdoria-Roma 2:1, Pazzini duubel; veerandfinaali võit Chelsea üle tundus uskumatuna; Barca - Inter teine leg Nou Campil - pole vist ükski mäng 90 minutit jutti värisenud; finaal oli millegipärast üsna savi, valdas selline tunne nagu mängiks kodus mingise Chievoga vms.
12) Ghana - Uruguai veerandfinaal, MM 2010. Tahtsin peale Gyani penalti eksimust asju hävitada ja Suarezt kägistada.