Siin siis võiks rääkida emotsioonidest, eestlaste esinemistest ning millest iganes- seoses olümpiaga.
Endal tekkisid täna õhtul sellised tundmused...
1. Soomlased. Minu tunded "põtrade"vastu on alati olnud sellised, nagu nad on. Kuid seda, et nad kõvad spordivennad on- mitte mingit kahtlust. Peale seda dopingu jama hakkas neist lausa kahju. Parastamisel ma erilst mõtet ei näe. Seoses Kristiinaga tundsid küllap ka paljud eestlased seda, mida terve Soome rahvas üle elas. Meil muidugi selle vahega, et kõik toimus enne suurvõistluse starte, neil aga alles peale medalite kaelariputamist. Kellel raskem? Ei oska öelda. Küllap oli omamoodi ehmatav nii meil, kes me kartsime, et meie suurlootus jääb olümpialt eemale, kui ka sommidel, kes tundsid end mega petetult. ning nüüd, kui Soome murdmaasuusatamine on põhjas on nende põhilootused siiski vaid veel kahevõistlejatel ja suusahüppajatel. Ja Tallose tänane sõit oli mega positiivne elamus! Lajunenilt oli see isegi oodatav, kuid et teine "põder" nii vastu peab... Õnnesoovid minu poolt Soome rahvale!!! Kuid
2.EESTLASED olid siiski allapoole arvestust kahevõistluses. Ei tahaks isegi kommenteerida. Ühe mehe haigus, teise läbikõrbemine peale seda, kui juba proovikatsel tehakse nii hea hüpe aga hiljem... Levandi õnn selle üle, et mehed saavad trenni teha, võttes osa ka K120 hüpetes... Aru ma ei saa. Ei taha küünik olla, kuid maksta maksumaksjana raha selle eest, et kutid saaks olümpiale minna trenni tegema... Saan aru, et kui juba niikuinii seal oled, siis tuleb võtta maksimum. Ja seda nad teevad. Kuid miks nad üldse seal on, kui nad endast maksimumi ei anna?
3.Ilusaim hetk. Kuigi Valgevene-Ukraina mäng jäähokis oli väravatevaene, võis mõningast mänguilu näha. Pisut tooreks ju asi vahepeal läks, kuid see ainuke värav, millega Valgevene hakkama sai- see oli ju ilus?
4.Jalustmahavõttev hetk. Pole kunagi varem osanud näha iluuisutamises ILU. Ma olen seda ka varem vaadanud, kuid kunagi pole see ala pakkunud sellist moraalset rahuldust, mis ma kogesin vaadates vene paari esinemist. Muusika, liikumine.... Lihtsalt pole sõnu. Istusin ja nutsin. Jah, mõelge, et vibu on lolliks läinud, aga see värk läks mulle esimest korda nii hinge...
5. Kristiina... Andkem talle aega atra seada...
Uued sissekanded varsti...
Endal tekkisid täna õhtul sellised tundmused...
1. Soomlased. Minu tunded "põtrade"vastu on alati olnud sellised, nagu nad on. Kuid seda, et nad kõvad spordivennad on- mitte mingit kahtlust. Peale seda dopingu jama hakkas neist lausa kahju. Parastamisel ma erilst mõtet ei näe. Seoses Kristiinaga tundsid küllap ka paljud eestlased seda, mida terve Soome rahvas üle elas. Meil muidugi selle vahega, et kõik toimus enne suurvõistluse starte, neil aga alles peale medalite kaelariputamist. Kellel raskem? Ei oska öelda. Küllap oli omamoodi ehmatav nii meil, kes me kartsime, et meie suurlootus jääb olümpialt eemale, kui ka sommidel, kes tundsid end mega petetult. ning nüüd, kui Soome murdmaasuusatamine on põhjas on nende põhilootused siiski vaid veel kahevõistlejatel ja suusahüppajatel. Ja Tallose tänane sõit oli mega positiivne elamus! Lajunenilt oli see isegi oodatav, kuid et teine "põder" nii vastu peab... Õnnesoovid minu poolt Soome rahvale!!! Kuid
2.EESTLASED olid siiski allapoole arvestust kahevõistluses. Ei tahaks isegi kommenteerida. Ühe mehe haigus, teise läbikõrbemine peale seda, kui juba proovikatsel tehakse nii hea hüpe aga hiljem... Levandi õnn selle üle, et mehed saavad trenni teha, võttes osa ka K120 hüpetes... Aru ma ei saa. Ei taha küünik olla, kuid maksta maksumaksjana raha selle eest, et kutid saaks olümpiale minna trenni tegema... Saan aru, et kui juba niikuinii seal oled, siis tuleb võtta maksimum. Ja seda nad teevad. Kuid miks nad üldse seal on, kui nad endast maksimumi ei anna?
3.Ilusaim hetk. Kuigi Valgevene-Ukraina mäng jäähokis oli väravatevaene, võis mõningast mänguilu näha. Pisut tooreks ju asi vahepeal läks, kuid see ainuke värav, millega Valgevene hakkama sai- see oli ju ilus?
4.Jalustmahavõttev hetk. Pole kunagi varem osanud näha iluuisutamises ILU. Ma olen seda ka varem vaadanud, kuid kunagi pole see ala pakkunud sellist moraalset rahuldust, mis ma kogesin vaadates vene paari esinemist. Muusika, liikumine.... Lihtsalt pole sõnu. Istusin ja nutsin. Jah, mõelge, et vibu on lolliks läinud, aga see värk läks mulle esimest korda nii hinge...
5. Kristiina... Andkem talle aega atra seada...
Uued sissekanded varsti...
Kommentaar