Urkabaarid

[Kenny's Heroes]

Olen korraldamas P-Tln urkabaaride tuuri

Hetkel on nimekirjas järgmised urkabaarid:

1. Derevjaška (Kopli 99)
2. S.O.S Baar (Kopli 83/Marati 4)
3. Sirbi kohvik (Kopli 69K)
4. Sitsimäe kelder (Sitsi 4)
5. Vesta Baar (Tööstuse 88)
6. Vita baar (Paavli 4)
Kehakinnitus Ai Long (Kopli 78B) või üle tee asuv Kopli Restoran/Saal (Kopli 25)või Paavli bistroo - Paavli 1/Kopli 33.
7. Fantom (Sõle 42B)
7. Kolm Lõvi (Kopli 14)
8. Leila baar (Kopli 4/6)
9. Sveta baar (Telliskivi 62)
10.Kassisaba Baar (Tehnika 35)
11. Mimino Baar (Tulbi 9)

Kas keegi oskaks soovitada veel Põhja-Tallinna piirkonnas (Kopli, Sitsi, Karjamaa Pelgurand, Pelgulinn, Kalamaja) asuvaid urkabaare?

Suurepärane esimene postitus! Sveta, jah, on sootuks teine asi ja rohkem Loomelinnaku vaib. Hea koht heade pidudega muidu!
Vestasse väga ei soovita minna, aga kui challenge säärane on vastu võetud, eks siis ise vaata. Tee mingi kindlustus ka enne ära.

[Nasfal]

Fantom on ka suvaline söögikas ja rusikaid seal teritada ei saa seega ka pole mõtet.

[zelee]

Sveta Baar ka nüüd urkabaaride alla ei lähe.

[Marduk]

Olen korraldamas P-Tln urkabaaride tuuri

11. Mimino Baar (Tulbi 9)

Kas keegi oskaks soovitada veel Põhja-Tallinna piirkonnas (Kopli, Sitsi, Karjamaa Pelgurand, Pelgulinn, Kalamaja) asuvaid urkabaare?

Mimino oli kevadel uksed lukus tuled kustu. Ei tea kas ainult tollel õhtul või igaveseks.

[_AI_]

Olen korraldamas P-Tln urkabaaride tuuri

Hetkel on nimekirjas järgmised urkabaarid:

1. Derevjaška (Kopli 99)
2. S.O.S Baar (Kopli 83/Marati 4)
3. Sirbi kohvik (Kopli 69K)
4. Sitsimäe kelder (Sitsi 4)
5. Vesta Baar (Tööstuse 88)
6. Vita baar (Paavli 4)
Kehakinnitus Ai Long (Kopli 78B) või üle tee asuv Kopli Restoran/Saal (Kopli 25)või Paavli bistroo - Paavli 1/Kopli 33.
7. Fantom (Sõle 42B)
7. Kolm Lõvi (Kopli 14)
8. Leila baar (Kopli 4/6)
9. Sveta baar (Telliskivi 62)
10.Kassisaba Baar (Tehnika 35)
11. Mimino Baar (Tulbi 9)

Kas keegi oskaks soovitada veel Põhja-Tallinna piirkonnas (Kopli, Sitsi, Karjamaa Pelgurand, Pelgulinn, Kalamaja) asuvaid urkabaare?

Kopli restoran võta nimekirjast välja.

[cabron]

superteema. aga kui saaks urkavõõrale inimesele soovitada ühtainumast pleissi, kus on parimad söögid, soodsad hinnad ja sõbralikud külastajad, siis mida soovitate?

[TomAlex]

Olen korraldamas P-Tln urkabaaride tuuri

Hetkel on nimekirjas järgmised urkabaarid:

1. Derevjaška (Kopli 99)
2. S.O.S Baar (Kopli 83/Marati 4)
3. Sirbi kohvik (Kopli 69K)
4. Sitsimäe kelder (Sitsi 4)
5. Vesta Baar (Tööstuse 88)
6. Vita baar (Paavli 4)
Kehakinnitus Ai Long (Kopli 78B) või üle tee asuv Kopli Restoran/Saal (Kopli 25)või Paavli bistroo - Paavli 1/Kopli 33.
7. Fantom (Sõle 42B)
7. Kolm Lõvi (Kopli 14)
8. Leila baar (Kopli 4/6)
9. Sveta baar (Telliskivi 62)
10.Kassisaba Baar (Tehnika 35)
11. Mimino Baar (Tulbi 9)

Kas keegi oskaks soovitada veel Põhja-Tallinna piirkonnas (Kopli, Sitsi, Karjamaa Pelgurand, Pelgulinn, Kalamaja) asuvaid urkabaare?

[EgoTrip]

Elu on seiklus

[SoccerGoal]

Ainuke moment, mis mul silmad suureks võttis, oli koht, kus üks neist küsis jutu jätkuks ühtäkki: "Kas sul on kedagi, kes sulle probleeme valmistab?" Saades aru, kuhu selle küsimusega liigutakse, mängisin lolli ja küisin mida ta sellega mõtles. "No kas on kedagi, kellega tuleks tegeleda?" Sellest piisas ja ütlesin, et mul selliseid inimesi pole, kellele "sellist" töötlemist vaja oleks. Mõne hetke pärast vuras baari ette vanemat tüüpi sedaan ja tuli välja, et meestele tuldi järgi, et minna "äri ajama". Enne autosse minekut anti number ja öeldi, et kui kunagi peaks kellegagi miski teema tekkima, siis võtku ma ühendust. Ise ma kauemaks Vestasse ei läinud ja võtsin suunda kodu poole, mõeldes, et mul tegelikult vedas, et mingite suuremate ossidega kokku ei põrganud seal.

Siinkohal olgu ära märgitud, et minu eilne ekskursioon lõppes Sitsimäe Keldris. Mõte liikus, et Sirbi kohvikusse minna, kuid paraku mõtlesin hoopis täna hommikul sinna minna vaatama, kas mõned pead on parandamas. Laupäeva hommik, kell pisut pärast 10-t ja ma olin ainus klient. Mõne hetke pärast tuli baaridaami tütar sinna, kes asus kohviku nurgas oleva mänguautomaadi kallale. Mõnus kohake, olnuks seal vaid kedagi kohalikest, saanuks juttu vesta. Sirbi ümbruses ju omajagu huvitavat kontingenti. Marati trollipeatuses asuv S.O.S. baar pakub 3€ eest päevapraadi, kotlet, kartul, värske salat. Õludena nagu ikka sellistes väiksemates kohtades Puls, Bear Beer jne.

Ja siis jõuame sinna, kust enam edasi minna ei saa. Kui just juhuslikult Balti laevaremonditehasesse ei taha minna. Kopli lõpp, kohas, kus kõik pöördub tagasi suunaga kesklinna poole, ent mis hõlmab samas nii palju märkimisväärset. Liinid, Professorite Küla, Mereakadeemia, trammidepoo, juba mainitud BLRT ja loomulikult ka Derevjashka. Kui tsivilisatsioonist tahta ikka nii kaugele saada, kui võimalik, siis see Süsta pargi ääres asuv kohake sobib selleks ideaalselt. Menüü on ka igati olemas, kuid ma pole mitmel juhul seal millelegi tummisemale löögile saanud. Hea, et kiluleibasid neil lõpmatuseni leidub, kuna see on toodang, mida võiks iga päev süüa ja ma pole selgelt ainus, kes nii arvab ja baari omanikud teavad seda väga hästi. Easy win. Nagu juba mainitud, siis Peterburi Zeniidi temaatika on teemas Derevjashkas, väikesest lae all olevast telekast näidatakse reeglina vene kanaleid või lastakse vene mussi ja ausalt öeldes, miks peakski muudmoodi? Kui ma ikka lähen Koplisse või Majaka rajooni sööma-jooma, siis telerist vaadaku mulle otsa Jakubovitš ja raadiost kostugu Russkoe Radio, sest NII tekib see õige meeleolu neis paikades. Suvel sai Derevjashkas hommikul alustatud, seejärel liigutud edasi Sepa supiköögi kõrvalt, mis tänaseks päevaks juba lammutatud on ja mille platsil 52-bussid pargivad. Edasi liinide vahele, mere äärde jõudes sai silmatud võimast Liinivahe 17 maja, mis imekombel on püromaanide poolt puutumatuna püsinud. Suund edasi Sepa tänavale, möödudes hoonetest, mis korduvalt põlenud ja nii mõnigi, millest alles vaid kivist trepikoja osa. See on ajalugu, just liinidel sai Tallinnas alguse sääraste majade ehitus, mille keskel kivist trepikoda. Kuradi kahju, et suvel olin tööl, kui ühel õhtul korraldati suur üritus liinidel ja Professorite Külas, kus mitusada inimest kogunes ja viimast korda Supiköögis suppi pakuti, lisaks muud ajaloolised loengud piirkonna ja selle elanike kohta.

Aga see läks nüüd juba offtopicuks, põhipoint on siiski selles, et Kalamajja viitsib igaüks minna, aga Koplisse mingil põhjusel mitte, sest see on "nii kaugel" ja "pommiauk", aga see pole nii. Derevjashka vääriks rohkem kliente ja sissetulekut, olemas on isegi tantsusaal, peldik on normaalne, ei ole nii, et peab tõsisema häda puhul tagumise otsa klosetile toetama. Lisaks on mõnus veranda, kus nikotiinikud saavad vihmavarjus suitsu pahvida.

Väärtustagem sääraseid baare ja urkaid, kuna kunagi ei tea, millal uksed suletakse või mingi kinnisvara arendaja "tellimustööga" jaole saab. Kui kellegil peaks tekkima tuhin kuskile urkasse istuma minna, siis võib vabalt mulle kirjutada. Paar õlut ei tee kunagi paha, eriti kui seltskond mõnus on

[SoccerGoal]

Oskab keegi öelda, kas Linnamäe teel Santana baar on oma uksed jäädavalt sulgenud? Eile kella 9 paiku paistsid aknad pimedad. Hoolimata sellest, et silt väidab et koht on avatud 9-23.

Eile oli igatahes uks pärani ja kohake igati töökorras.

Aga alustame siis päris algusest: Eile hommikul, kui kaks Bud'i oli hommikusöögi kõrvale ära manustatud, tekkis mõte huvitav ekskursioon ette võtta ja avastada erinevaid urkaid ja mõnda muud kohta, mida ehk päris urkaks ei saa nimetada. Suund Linnamäe tee lõppu, pool ringi ümber üheksakordse paneelika ning silt näitas keldrikorrusel asuvasse Kuldkera Keldrisse. 0,3-ne A. Le Coq maksis 1.20, poolesed lahjad maksid euro võrra rohkem. Kangematest ei huvitunud, seega neid numbreid ei vaadanud. Baariletist paar sammu edasi ruumi, mis rohkem meenutas olemuselt suuremat suitsuruumi. Ühel laual ehitud tehis jolka, et ikka mingigi meeleolu tagatud oleks ning lae all väiksem telekas, mille baaridaam klientide saabudes kohe käima pani. Oldud aja jooksul sisenes baari vaid üks keskealine mees, kes tervitas viisakalt lisaks baaridaamile ka meid, lobises teenindajaga viis minutit ning seejärel lahkus.

0,3-ne sai mühinal lahendatud ja kuna erilist meeleolu polnud, et juurde võtta, sai mindud üks maja edasi, täpselt Maxima XXX kõrval asuvasse ja Kuldkeraga sarnaselt identses kohas asunud keldri sissekäik viis Santana nimelisse baari. Huvilistele olgu siis öeldud, et ei peaks suurt ringi tervele majale peale tegema: mõlemad baarid leiate kerge vaevaga, kui Maxima poolt tulles keerate maja ette (mitte hoovi!), maksimaalselt 20 meetrit ja kohe neljanda või viienda akna alt on baari laskuv trepp. Santanas pakuti kraanist Pulsi hinnaga 2.50, lisaks oli võimalik pudelist Melnikut 2.80 ja Palmset 2.90 eest võtta. Pidanuks ikka meenutama, et Pulsi siider on igati joodav, aga noo õlu pole midagi erilist. Nõnda jäigi pool kannu Pulsi alles, telekast näidati PBK-d ja kuigi hinnad olid sutsu kallimad, kui naabermaja keldribaaris, siis ruum ise viisakam ja laudade vahel vaheseinad.

Väike joppamine oli Priisle kaupluse bussipeatusesse jõudes, sest harva kulgev 65 sõitis just ette ning sai otse Raadikusillani sõita ja miski viis mind uudistama Jambot, mis on Raadiku munitsipaalidest üle tee. Pole ise kunagi seal varem käinud, ent olemasolust olen teadlik olnud. Silt on küll, et pood, aga enda teada on seal omajagu jagelemisi olnud. Mõni asjatundlikum võiks pajatada, kui üldse on mida meenutada. Igatahes metallvõre oli sissekäigu ees ja nõnda tuli ootama jääda bussi numbriga 50, et võtta suund Majakasse. Enne Majakasse jõudmist jäi silma üks kohake, kus terendas baari silt. Oot-oot, see on miskit huvitavat, Paest sõitsin tagasi Kiivesse ja sealt jalgsi majja, mille aadressiks Pae 20 ja koha nimeks Kaspi. Trepist üles minnes sain aru, et see nüüd kohe kindlasti baar pole, vaid ikka viisakam koht. Ülesse jõudes vaataski ette igati viisakas Kaukaasia pärane resto. Kuna eesmärk polnud sääraseid kohti külastada, pöörasin otsa ringi ja jalutasin Hansa Grilli. Siin on kaklused sama tihedad nagu mööda sõtvate trammide intervallid. Sisse minnes oli rahvast päris korralikult, viskasin pilgu ka pakutavatele peale, hinnad olid sellised, mida võiks ka eeldada Peterburi tee ääres asuvast 24h kohast, midagi liialt kutsuvat ei näinud ja lühikese jalutuskäigu järel leidsin end minemas trepist alla Majaka 54 maja kõrval, mille tänavapoolsel küljel kutsuvalt baari silt kutsumas. Väike kohake, mis olemuselt sutsu isegi Sitsimäe Keldrit meenutas, kuigi rohkemate võimalustega. Rahvast oli omajagu, enamus vene rahvusest kodanikud, kes suure õhinaga jälgisid telekast suusatamist. Härg valas klientidele järjest kesvamärjukest (Palmse, Toolse, Bear) ning omal kohal olid loomulikult ka kohustuslikud kiluvõileivad. Kuna minus ei leidu erilist suusatamise kirge, siis pikemaks ei jäänud, ent kindlasti on see koht, kuhu saab lähitulevikus sammud seatud, et sotsialiseeruda venelastega.

Suund viis edasi Pallasti tänavale, jäi siin teemas juba mainitud Sassi baar silma, seega Pallasti 33, here I come. Mis põrgu päralt mulle see aadress varem juba tulukest põlema ei löönud, majale piisavalt lähedale jõudes taipasin, et see on ju see kuramuse kurikuulus ühikas, kus igasugust huvitavat kontingenti. Maja tänavapoolsel otsal terendaski Sassi baari silt ja nool ühiselamu sissekäigu poole. Korraks seisma jäädes mõistsin, et olen tegelikult täiesti kaine ja otsustasin siiski uurida maad. Enne ühikat viiski käik keldrisse, ülal reklaamiti mingit skidkat sajale grammile. Jook ligi ja sai ühe laua taha end maha seatud, et suusatamise finišit näha. Emotsionaalne kommentaator andis minna võimsalt: "Свендсен чувствовал запах крови ну все равно Норвегия выиграл и Россия второй. Это просто невероятный и драматически!" Venemaa vandus tulise lõpuga norrakatele kuue-seitsme sekundiga alla. Svendsen tõesti pidi kütet juurde andma, aga venelaste viimane mees vajus koheselt peale finišit jõuetuna lumele, tema andis sõna otses mõttes lõpuga kõik, mis võtta andis. Eestlased lõpetasid kuskil 16.-17. kohaga meeskondlikus arvestuses. Vähemalt naabrites sommidest oleme paremad ja ka leedukad jäid meist tahapoole, rääkimata kuuevarbalistest, kes üldse finišisse ei jõudnud. Tuletades meelde venelaste jaoks valusat lõppu, Majaka baaris kindlasti vandesõnad kostusid ja keegi tegi tervele baarile välja, kuna vsjo ravno - kui venelased võitnuks, olnuks põhjust tähistada ja isegi, et teiseks tuldi, oli põhjust võtmiseks - alati on!
Sassi baar jättis iseenesest igati normaalse mulje, robustse välimusega lauad ja pingid, ruumi keskel väiksem piljardilaud ja lisaks ka veel sauna võimalus! Mida veel hing saaks tahta! Õhtupoolikul oli vaid üks vanem mees, kes vist samuti oli seal ainult suusatamist vaatama tulnud. Pärast dramaatilist suusatamise lõppu sai dramaatilise lõpu ka joogiklaas, seega suund edasi Kišmišši, mille võtsin eesmärgiks samuti tänu sellele, et siin teemas seda märgitud.

Sissekäik teisel korrusel asuvasse kohta oli üsna identnde Kaspiga. Teisel korrusel avaneski sarnane suur ruum ja tegu ikka resto, mitte baariga. Lisaks käib reedeti ja laupäeviti DJ kohal. Sai siiski otsustatud jääda, kuna oli soov, midagi tummisemat süüa. Maitsvad road, kiire teenindus, noored teenindajad, kellest mõnele pilk pikemakski peatuma jäi. Kuigi Kišmišš ei vääri sellises teemas märkimist, olen siiski sellele tänulik, sest tegu väärt kohaga, kuhu lähitulevikus minna tagasi. Trammiga mõned peatused edasi ja kunagise Dvin'i asemel on nüüdne Tuli Takka. Väike hubane kohake, kaminas põles tuli, ent kuna ruum oli täiesti tühi, siis ei hakanud sisse minema.

Hobujaamas maha, väike spurt juba Postimaja ette keeranud 52-e peale ja suund Põhja-Tallinna poole. Kalamajja jõudes tuleb automaatselt mõtteisse Jaanus Saksa "Viimane Tramm".... "Stenbocki maja, Kalamaja, Telliskivi linnak, Boheem". Legendaarsesse Trilva'sse ehk Kolme Lõvisse seekord ei läinud. Omajagu on seal käidud ja vahest on täitsa toredad tantsulkad seal toimunud. Ühel korral unustasin oma akulaadija sinna, järgmisel päeval helistasin numbrile, mille netist leiab ja läksin sellele järgi paar tundi enne nende ametlikku avamise aega. Tänamise järel küsiti, kas soovin midagi juua. Küsimusele, et te avate ju alles paari tunni pärast, öeldi, et kuna ma znakomõi, siis võib ladnalt sinna jääda ja nendega juttu ajada. Nõnda saigi tehtud ja omanikud on igati toredad hakkajad inimesed.

Polnud varemn käinud Sitsimäe Keldris ja seega sai Sitsis maha astutud. Peatuses väljudes on kaks varianti, kas minna üle tee vasakule, mis on õige valik, minna otse edasi Kopli poole, mis on samuti hea variant või teha üks kehv otsus ja keerata paremale Tööstuse tänavale. Igatahes sai mindud puhtalt kohaga tutvumise pärast Sitsimäe Keldrisse ja paras uberik on, ent kui vanuselt 50 ümber Eesti meestega tahta õlut rüübata või valget visata (kuidas kellele) ning rääkida üldiselt Eestist, tööst, ajaloost, olevikust, tulevikust ja kokkuvõttes jõudes ikka tagasi selleni, et see koht on kuradi mõnus, kuhu tulla tööpäeva lõpus ja lõõgastuda, siis nii ongi. Ja ei saa midagi vastupidist väita, keegi siinsetest pole suu peale kukkunud ja huvitav saab siin veedetud aeg olema kindlasti.

Kuna teine hea variant ehk edasi Koplisse minek jääb tahapoole, siis sellest pisut hiljem. Aga miks siis parempöörd Tööstusesse on kehv variant? Põhjus on lihtne: Vesta. On lausa imekspandav kuidas see väliselt kollast värvi hoone pole ajaga punast tooni võtnud. Ühel korral, kui sai peolt tuldud, tekkis mõte, et kui hull see Vesta siis olla saab ja suure lollusena saigi sisse mindud ja õlu tellitud, mille järel sai eelviimasesse lauda istutud. Tol hetkel olin üksi, baaridaamiks vanem vene daam. Mõne hetke pärast sammusid baari sisse kaks karmi moega venda, vanuselt mõlemad 30 tuuri (+/- 2 aastat). Nemadki võtsid joogid ja võtsid aset viimases lauas. Ei möödunud kaua, kui pöörduti minu poole ja uuriti kellega tegu ning kust kandist. Kopli paistis olevat rahuldav vastus, kuigi kipun arvama, et suurema seltskonna puhul aktsepteeritakse suuremalt jaolt vaid Vestast üle tee viiekordsetes elavaid ja äärmisel juhul ka Sitsi tänava regulaarseid. Eks positiivne linnuke on sellistes kohtades kirjas sellega, kui oskad vene keeles normaalsel tasemel suhelda. Mingil hetkel võtsid mehed teemaks Ukraina, eestlaste-venelaste vahelise "kisma" ning suunurgast mainiti veidi millega ise tegeletakse, kuid juba alguses neid nähes oli selge, et tegu pole kõige puhtamate tegelastega. Võeti omaks ja ausalt öeldes sai üsna vabalt nendega suheldud. Kui mingit jama ei aja ja rääkida ausalt, siis seda ka austatakse. See ei tähenda, et mõni venelaste vaenulikum hakkab Vesta igapäevastele seal otsekohest kriitikat pritsima. Võite üsna kindel olla, et teid pekstakse konkreetselt läbi (heal juhul) ja seejärel visatakse baari taga nõlvalt alla.

[Marduk]

Oskab keegi öelda, kas Linnamäe teel Santana baar on oma uksed jäädavalt sulgenud? Eile kella 9 paiku paistsid aknad pimedad. Hoolimata sellest, et silt väidab et koht on avatud 9-23.

[vaikiv mees]

Krt mis mõttes on/oli Dvin Lasnas?

tõesti, (Vana)-Lasnamäe piir keerab Lasnamäe tn-pidi üles,

seega jääb mainit' jooma-asutus aadressil Trt mnt 79a linnaosast õige napilt välja

[Mõnuagent 007]

RIIGIPALGALISTE ÜLBUS AJAB VIHALE: pidin täna ühe ministeeriumiametnikuga lõunale minema. No esmalt käisin ma välja ETV söökla, kuid see hinnati liiga mõttetuks. Seejuures juhiksin ma tähelepanu, et neetud avalikõiguslased maksavad normaalse lõuna eest 3 eurot, aga meie, vaeste erakapitali orjade sööklas maksavad söögid vähemalt viieka ja on tuntud gurmaani Krister Kivi hinnangul ka erakordselt jälgid. Aga see selleks, äkki kunagi tahan ERRi rahvanuumajaks minna ja seepärast ma neid ei kritiseeri.
„Haugikotletid on Saltis?“ pakuti mulle ametniku poolt välja.
No ma ei tea, tahaks ikka midagi ehedat ja nii maandusime UFO pubis.
Oh, kus see on alles koht. Kohe sisse astudes näed veetlevat baaridaami, kes karjatab momentselt: „Kaardiga maksta ei saa!“
Aga pole probleemi, ametnikul on sularaha kaasas. Päevapraad maksab 2.20 ja pole mingi peenutsev haugikotlet basmati riisiga, vaid aus ja ehe vorstid friikartuliga. Õlu maksab 1,99. Pole vahet, kas tellida Pilsnerit, alkoholitõhusat Tumedat või siis peenutsevat nisuõlut. Nisuõllega on sageli probleemiks, et seda on keeruline välja valada, sest vaht on üsna tihke ja kitsas ja kõrge klaas, kuhu seda valada soovitatakse, hoiab seda vahtu veel eriti elujõulisena, mistõttu pahatihti jääb pool pudelit valamata. UFO-daam ei hakanud aga peenutsema, vaid võttis kõige tavalisema õllekannu ja valas sortsti nisuõlle sisse. Vahust polnud haisugi.
Baari õhkkond võlub maalähedusega. Pole mingit peenutsevat salongimuusikat, kalli raha eest ostetud pipraveskit ega salvrätihoidjat. Aga samas ei saa ka midagi ette heita. Laudlina on laitmatu, kuna seda lihtsalt pole. Dušikabiini ehitatud suitsunurk mängib Eesti parimat spordikanalit Viasat Sport Baltic ja kõikjalt õhkub töölissõbralikkust. Mujal kesklinnas seda väga enam pole – Energia baari on hõivanud pensioniealised prouad ja Laine baar on vapse kinni.
Kõrvallauas arenebki töölisvestlus, mis ei jäta siiski mulje, et töölisklass on rumal. Ei, nad on väga elutargad. Näiteks teatab ühes suures laevafirmas töötav härra õlleklaasi kõrval, et temal on välja töötatud spets kasiinosüsteem, kus ta loeb enne kasiinosse astumist välja peotäie sularaha, millest rohkem ta maha ei mängi. Ta pole küll kunagi võitnud, aga sellest pole probleemi, kuna ta ei tahagi võita. Pigem on mureks see, et kui ta hommikul töölt tuleb, siis pole kusagil baaris juua, aga kasiinos ei vaata teda mitte keegi imelikult, kui ta õlle võtab. Või siis viina. Või konjakit. „Vahet pole,“ ütleb ta.
Toit tuuakse lauale elegantse lihtsusega. Esmalt – kolks – taldrik, siis – plärts – ketšupipudel. Ketšup on lihtne ja lahja Felix. Saabub ka sinepituubik. Ametnik sööb ja jätab pool alles. Vabandab, et ei jõua. Kohe näha, et hea elu ja maksumaksja raha peal. Õige eestlane teab juba defitsiidi ajast, et alles ei tohi midagi jääda. Kuna ma polnud ise süüa võtnud – sularaha ju polnud ja ei taha riigile (ehk ametnikule) võlgu ka jääda, siis aitasin järelejääkidega.
Grillvorst juustuga võlus kohe esmasel maitsekontaktil enda hõrgu tekstuuriga. Taustal oli tunda naatriumglutamanaati, kauguses meenuvad õdusad jaaniõhtud, kus sarnaseid juustuga vorstikesi sai natuke liiga palju praetud, seepeale veini joodud ja pärast tüdrukutega flirditud. Noorus tuleb meelde.
Friikartulid olid justkui otse põllult taldrikule hüpanud. Nii kollased, nii rõõmsad. Tõsi, mäludes sai selgeks, et tegu on sügavkülmast soojendatud moodustistega, aga see ei tohiks probleemiks olla. Üldse on inimesed muutunud ilgeks snoobiks – üks söök ei kõlba, teine söök ei kõlba. Õigemini ei saagi öelda, et tegu oleks inimeste snobismiga, vaid pigem ikka peavoolumeedia probleemiga. Räägitakse peentest sushikohtadest, soovitatakse kalleid veine, räägitakse midagi Ribedest ja V-dest, kiidetakse Õunpuu filme, aga tavainimesele ei mõtle keegi. Et sushi on ju mõttetult kallis, täis jääb ka odavamalt, Ribesse ei satu tavaline tööinimene pea kunagi ja Õunpuu filmidest ei saa lihtsalt munnigi aru. Ok, Sügisballis sai, aga ka ainult munnist.
Miks mitte pöörduda tagasi lihtsusesse? Sellist snobismi saavad lubada ainult politikaanid, brüsseli tallalakkujad ja maksumaksja raha nuumavad ametnikud.
Teise lauda on saabunud hoolivad inimesed, kes tundsid muret suitsunurka läinud inimese pärast.
„Mis tal viga on?“ küsis üks õllekruusitagune.
„Oot, kellel?“ vastas teine.
„No sellel habemega parmul, kes suitsukas on. Ta hoiab kätt imelikult,“ täpsustati.
„Ah, perse, ei tea.“
Kasiinosõbra lauas hakkab meeleolukas seltskond parasjagu rääkima taas inimlikust teemast – saunast. Kolm meest alustasid vaidlust 120 kraadi juurest ja kui õlleklaas tühjenema hakkas, siis tõusid panused juba 145 kraadini ja sedagi tingimusega, et tegelikult oli rohkem, aga kraadiklaas ei näidanud. Igatahes polevat neist keegi kunagi saunas kellelegi leilitamises kaotanud ja kui nad praegu juba pea 80 poleks, siis läheksid nad kohe leilitama, aga praegu ei julge, sest äkki saab veel insuldi.

UFO-sse oli seepeale saabunud veel rohkem inimesi, kes kütsid väikse baarisaali paraja väikse sauna kuumuseks. Seetõttu oli mõtet minna.
Aga siis hakkas hädaldamine. Esmalt pidime minema läbi mingist pirukakohast, kuna seal olevat vaja lattet osta.
„Kas teil, muidusööjatel, ministeeriumis kohvimasinat polegi?“ küsisin.
„On küll, õudselt suur ja kallis, aga see annab nii halba kohvi, et me ei joo sealt keegi,“ öeldi vastu.
No mul viskas jummala punasesse, et esiteks on maksumaksja raha eest ostetud mingi kuradi faking aparaat ja siis mingi inimene, kes teenib palka maksumaksja raha eest, ütleb, et talle see ei kõlba.
„Me peame tegelikult kolme tassi kohvi eest euro maksma,“ üritas ta veel vingerdada, aga ei aidanud.
Ma keerasin otsa enda töökoha poole, et välja teenida enda palk, et maksta maksud, et siis mingid avalikõiguslased saaksid odavamalt süüa ja ministeerium endale kohvimasina, mis ka ei kõlba, raisk.

[Marduk]

Sai meeldiva seltskonnaga Lasnas väike tiir tehtud. Start oli muidugi kohe ebaõnnestunud, kui selgus, et bussijaama juures asuv baar Dvin on uksed pealtnäha juba mõnda aega tagasi sulgenud ja sealsamas kõrval keldris pesitsev "spordi baar" pandi ka täpselt meie saabumise hetkel kinni (tramismõttes, kell sai alles seitse). Mis seal ikka, haarasime nurga peal asuvast poest esimesed õlled näppu ja väike teekond bussi nr 67 peale.
....
Moraal järgmiseks käiguks - ühtepidi tuleks ringi kärutada hilisemal kellaajal, sest siis on ilmselt rohkem elu. Teisalt võib jälle nii mõnigi mulk selleks ajaks ammu kinni olla. Läksime ka üsnagi ilma eeltööta ja spontaanselt, sellelgi on omad miinused. Eks ta üldjoontes ole koolkondade küsimus, nagu mul hea kolleeg armastab öelda.

Krt mis mõttes on/oli Dvin Lasnas? Ja ära hakka siin....

Teine võimalus on teha selliseid retki päevasel ajal nädalavahetusel. Tantsu küll igal pool lahti ei ole, aga selliseid sumisevaid seltskondi küll.

[Mõnuagent 007]

Lasnamäel on nende baaridega üldse kehvasti (vähemalt Majaka kandist eemal). Seal täiesti taga Seli peatusest vähe linnapoole, kus olid need vinged munitsipaalelamud, kus käib ilge kisa, aga maja ees on kallid autod, oli ka mingi söögikoht, kus sees põrand kleepus ja nurgas oli poksiautomaat, aga pakuti ilgelt odavat vene õlut ja seasnitslit, on ka nüüd kinni. Elik suurem osa kohti on koondunud neisse hiigelkaubakeskustesse ja seetõttu on nad ka üsna steriilsed.