Keda valiksid kui valimised homme toimuks?

[dareth]

Edasi pole lugenud, aga Noarootsis on väga hea kool.

Mu vend on seal käinud, eksnaine ja paar tuttavat veel. Ei ütleks, et minu standardite järgi "väga hea" kool oleks. Noarootsil on lihtsalt õnn olla riigi rahade peal ning teatud sihtgrupile suunatud ja mingil määral on võimalik valida, keda vastu võtta. Aga kõige teravamate pliiatsite esimene valik ta üldjuhul ei ole.

[Amos]

Aa, et talendikast lapsest saab elus asja ainult siis kui ta Lütseumi, Adolfi, Reaalkooli vms lõpetab? Naljamehed olete?
Julgen pakkuda, et enamus keskmisest kõvasti paremal järjel elavatest inimestest (Eestis vähemalt) ei ole küll eliitkooli lõpetanud peened snoobid. Loeb ikka see mida/kuidas sa õpid seal koolis ja kui palju oled nõus töötama edu nimel (või parema hariduse).
Võib-olla räägin seda kuna ise olin kunagi Lütseumis ning väga paljud tuttavad/sõbrad on seal lõpetanud ning ei paneks neid küll kuidagipidi ettepoole oma tuttavatest kes "tavakoolis" sama palju klasse läbinud. Eliitkoolis käies on tutvused muidugi maruhead "asjad".

[Mõnuagent 007]

Aa, et talendikast lapsest saab elus asja ainult siis kui ta Lütseumi, Adolfi, Reaalkooli vms lõpetab? Naljamehed olete?
Julgen pakkuda, et enamus keskmisest kõvasti paremal järjel elavatest inimestest (Eestis vähemalt) ei ole küll eliitkooli lõpetanud peened snoobid. Loeb ikka see mida/kuidas sa õpid seal koolis ja kui palju oled nõus töötama edu nimel (või parema hariduse).
Võib-olla räägin seda kuna ise olin kunagi Lütseumis ning väga paljud tuttavad/sõbrad on seal lõpetanud ning ei paneks neid küll kuidagipidi ettepoole oma tuttavatest kes "tavakoolis" sama palju klasse läbinud. Eliitkoolis käies on tutvused muidugi maruhead "asjad".

Jah. Õppida saab kõikjal, aga igal õpilasel peaks olema VÕIMALUS minna sinna kooli, kuhu ta ise vajalikuks peab ja milleks tema akadeemilised võimed lubavad.

[Kasepats-Pidur]

Andekale maanoorele, kes reaalaineid jagab ja linnas omal käel elamiseks vahendeid ei leia või ei taha leida ongi ju Nõo kool super variant. Elamine tasuta, bussipiletid makstakse kinni, kool tasemel; kui nüüd päris puusse ei pane, siis edukatele olümpiaadilkäijatele on vist mingid rahalised stipid ka. Mul paar klassivenda olid lausa Hiiumaalt (koduskäik ühistranspordiga käis marsruudil Nõo-Tartu-Tallinn-Kärdla, ca 350km ja pmst terve päev).
Et minu arvates ei saa öelda, et vaesemast perest maanoorel on ainus variant normaalsesse keskkooli saada ainult suures linnas omal käel korterit üürides. Ideaalis võiks Nõo sarnane kool kuskil põhjapool ka olla, aga hea et niigi läits.
Vanasti oli Lähte Ühisgümnaasium koht humanitaar- ja kirjutamishuviga noortele, kuhu katsetega võeti ja ühikas elada sai. aga see pole riigikool ja ei kujuta ette kas enam toimib.

[Keemik.]

Andekale maanoorele, kes reaalaineid jagab ja linnas omal käel elamiseks vahendeid ei leia või ei taha leida ongi ju Nõo kool super variant. Elamine tasuta, bussipiletid makstakse kinni, kool tasemel; kui nüüd päris puusse ei pane, siis edukatele olümpiaadilkäijatele on vist mingid rahalised stipid ka. Mul paar klassivenda olid lausa Hiiumaalt (koduskäik ühistranspordiga käis marsruudil Nõo-Tartu-Tallinn-Kärdla, ca 350km ja pmst terve päev).
Et minu arvates ei saa öelda, et vaesemast perest maanoorel on ainus variant normaalsesse keskkooli saada ainult suures linnas omal käel korterit üürides. Ideaalis võiks Nõo sarnane kool kuskil põhjapool ka olla, aga hea et niigi läits.
Vanasti oli Lähte Ühisgümnaasium koht humanitaar- ja kirjutamishuviga noortele, kuhu katsetega võeti ja ühikas elada sai. aga see pole riigikool ja ei kujuta ette kas enam toimib.

Ma pole tänaseni aru saanud, et miks peaks nooruk tahtma peale põhikooli kuhugi 300-400km kaugusele kooli minna? Pea igas vallas on olemas gümnaasium ja sõidab ka koolibuss, milles probleem? Haridustase on kõigis koolides üpriski samaja kui sa oled piisvalt andekas ja suudad oma keskkooli hästi lõpetada, saad sa igasse Eesti ülikooli sisse ja kedagi ei koti kust koolist sa tuled vms. Ole ainult mees ja õpi.

[Mõnuagent 007]

Ma pole tänaseni aru saanud, et miks peaks nooruk tahtma peale põhikooli kuhugi 300-400km kaugusele kooli minna? Pea igas vallas on olemas gümnaasium ja sõidab ka koolibuss, milles probleem? Haridustase on kõigis koolides üpriski samaja kui sa oled piisvalt andekas ja suudad oma keskkooli hästi lõpetada, saad sa igasse Eesti ülikooli sisse ja kedagi ei koti kust koolist sa tuled vms. Ole ainult mees ja õpi.

Õppida saab kõikjal. Muidugi. Aga see on fakt, et sidemete, õppekvaliteedi ja kõige muu osas on koolil ja koolil erinevus. Ja minu arvates peaks võtma inimesi võrdselt nende eeldusi arvestades. Ehk kui noor on andekas, siis peaks talle pakkuma võimalust teiste samasugustega võrdsetel alustel hariduse saamine. Hoolimata sellest, et kas ta elab kusagil maal või mujal.

Ehk minu eelnev tiraad polnud maakohtade mahategemine ja ütlemine, et seal on võimatu hakkama saada, vaid pigem see, et kui laps on andekas, siis peaks talle võimaldama õppimist parimates koolides, kui ta seda ise parasjagu tahab.

[dareth]

Haridustase on kõigis koolides üpriski sama.

Mille põhjal sa seda väidad? On palju koole, kus on mitmeid õppeaineid, kus korralikku õpetajat ei ole. Halvemal juhul keerutatakse ainult näppe tunnis ja räägitakse maast ja ilmast. Sain keskhariduse üsna tugevas koolis (pingerea järgi), aga näiteks saksa ja vene keele tundides ei kannatanud tase kriitikat - sisuliselt mahavisatud aeg. Vedas, et teisejärgulised ained olid. Mõnes teises koolis ei lähe nii hästi. Keele võid jah kõrvalt selgeks õppida, kui vaatad telekat, loed raamatuid jms, aga nt reaalainetega on asi natuke keerulisem.

[orbitaaljaam]

Haapsalus õpetati viimati normaalsel tasemel füüsikat 80-ndatel.
Mu õpetaja, kes oli äärmiselt tark ja tore inimene, käis tagaruumis tunniajal tina panemas ning kontrolltöö ajal näitas raamatust õige lõigu ette kuskohast maha kirjutada.
Hui keegi viitsis seda ainet õppida. Ning füüsikat juba teleka vahendusel tõesti selgeks ei õpi.

[Amos]

vaid pigem see, et kui laps on andekas, siis peaks talle võimaldama õppimist parimates koolides, kui ta seda ise parasjagu tahab.

Ei proovi üldse kuidagi nähvata või su ideed maha teha vms, aga kuidas sa seda ette kujutad siis? Kuidas igale andekale lapsele võrdsed võimalused anda? Kõik ideed mis mulle vähemalt pähe tulevad on selliseid mida ei teostataks ilmaski.

[Mõnuagent 007]

Ei proovi üldse kuidagi nähvata või su ideed maha teha vms, aga kuidas sa seda ette kujutad siis? Kuidas igale andekale lapsele võrdsed võimalused anda? Kõik ideed mis mulle vähemalt pähe tulevad on selliseid mida ei teostataks ilmaski.

Inglise kolledž võttis rahvusvaheliste standardide IB õppe Taani pealt. Taanis käis IB-ga kaasas see, et katsed olid üleriigilised ja tagati andekamatele noortele stipendiumid ja ka elukoht ühiselamus. Kui meil oleks nö. eliitkoolidel (ütleme TIK, reaal ja Tartus HTG) kaasas stipendiumid ja ühiselamukohad, siis tagaks see andekate õpilaste võrdse(ma)d võimalused. Selleks aitaks veel ka Tallinna eliitkoolide viimine HTG-sarnaseks, kus on gümnaasium eraldi ehk ei käiks juba 1. klassist rikkamast perest võsukeste ja kesklinna sauna keeratud inimesehakatiste eelisarendamine.
Ehk lõpptulemusena kaotame me riigina, kui meil on parema hariduse saamise eeltingimuseks sissekirjutus mingisse kohta, aga mitte võimalikult andekate laste arendamine.

[Keemik.]

Mille põhjal sa seda väidad? On palju koole, kus on mitmeid õppeaineid, kus korralikku õpetajat ei ole. Halvemal juhul keerutatakse ainult näppe tunnis ja räägitakse maast ja ilmast. Sain keskhariduse üsna tugevas koolis (pingerea järgi), aga näiteks saksa ja vene keele tundides ei kannatanud tase kriitikat - sisuliselt mahavisatud aeg. Vedas, et teisejärgulised ained olid. Mõnes teises koolis ei lähe nii hästi. Keele võid jah kõrvalt selgeks õppida, kui vaatad telekat, loed raamatuid jms, aga nt reaalainetega on asi natuke keerulisem.

Enamik kirub koole ja õpetajaid taga, aga ise ei viitsi kodus õpikuidki lahti teha.

[Mõnuagent 007]

Enamik kirub koole ja õpetajaid taga, aga ise ei viitsi kodus õpikuidki lahti teha.

Koolide tasemel on väga suur erinevus. Õppida saab kõikjal, aga on vahe sees, kas terve klass saab asjadest kiirelt aru ja lükatakse pedaal põhja või võtavad kõik madalama ühisväärtuse kiiruse kohaselt ehk siis andekamad mölutavad niisama, kuni teised ikka asjale pihta saavad.
Põhikoolis on see veel ok, kuna seal on erinevused väiksemad, aga keskkoolis on ikka vahe, kas keegi õpib keskkoolis, et kõrgemat lendu hariduses teha või kes lihtsalt igaks juhuks sinna läheb.

[Keemik.]

Koolide tasemel on väga suur erinevus. Õppida saab kõikjal, aga on vahe sees, kas terve klass saab asjadest kiirelt aru ja lükatakse pedaal põhja või võtavad kõik madalama ühisväärtuse kiiruse kohaselt ehk siis andekamad mölutavad niisama, kuni teised ikka asjale pihta saavad.
Põhikoolis on see veel ok, kuna seal on erinevused väiksemad, aga keskkoolis on ikka vahe, kas keegi õpib keskkoolis, et kõrgemat lendu hariduses teha või kes lihtsalt igaks juhuks sinna läheb.

Praktikas on see vahe tegelikult olematu, sest mina mäletan oma kooliajast, et võeti üks osa tunniga ja isegi kui vahest jäi ajapuuduse tõttu 1-2 ülesannet tegemata, siis keegi ei keelanud sul neid kodus lahendada. Rääkimata, et nüüd on enamik gümnaasiumites see nõrgema ja tugevama rühma süsteem.

[Mõnuagent 007]

Praktikas on see vahe tegelikult olematu, sest mina mäletan oma kooliajast, et võeti üks osa tunniga ehk vahest jäi küll ajapuuduse tõttu 1-2 ülesannet tegemata, aga keegi ei keela sul neid kodus lahendada. Rääkimata, et nüüd on enamik gümnaasiumites see nõrgema ja tugevama rühma süsteem.

Meil see-eest küteti kohe kooliaasta alguses mingeid lisaülesandeid tegema pluss tehti lisapraktikume matemaatikas ja füüsikas. Mistõttu jõudsime kohtadesse, kuhu nö. tavakoolid reaalainetes ei jõudnudki.

[Markko]

Selleks aitaks veel ka Tallinna eliitkoolide viimine HTG-sarnaseks, kus on gümnaasium eraldi ehk ei käiks juba 1. klassist rikkamast perest võsukeste ja kesklinna sauna keeratud inimesehakatiste eelisarendamine.

Olen ise ühe eliitkooli lõpetanud, st käinud seal algusest peale. Oma kooli pinnalt võin öelda, et ega gümnaasiumi eraldamine ei annaks midagi juurde. Ma lõpetasin gümnaasiumi koos ca 100 kaasõpilasega, kellest võibolla 20-25 oli neid, kes alustasid minuga esimesest klassist. Ülejäänu filtreeris hiljemalt põhikooli lõpp juba eos, st otse selle eest, et nad seal koolis õpivad, nad gümnaasiumisse ei saanud.

Rikkur võib oma võsukese iga hinna eest esimesse klassi pressida, aga välistatud pole tema väljakukkumine juba kuskil seitsmendas klassis, kuna ta õpivõime poolest ikkagi ei ole kõige teravam.