Keda valiksid kui valimised homme toimuks?

[cannuman]

Annad neegrile õnge, neeger müüb õnge maha.

[LeeRomeno]

kogu arenenud maailm tegeleb sotsiaalse ebavõrdsuse vastu võitlemisega. rikkused kogunevad järjest enam aina väiksema hulga inimeste kätte ja riigid mõtlevad kuidas selle vastu võidelda. vaadates kus on suuremad varanduslikud käärid jäävad silma kohe arengumaad. ka meile on neid kääre juba ette heidetud.
ma olen kahe käega poolt et tuleb võidelda selle vastu, et aina rohkem inimesi suudaks ise endaga hakkama saada. andkem siis nõrgematele õng. esialgu võiks tõsta tulumaksuvabamiinimumi miinimumpalganigi. esmatähtsusega toiduainetel viia käibemaks 5-10% peale. kompenseeritagu need luksusmaksudega.



Selline pilt avaneb Brasiilias, Sao Paulos, kus kõrvuti on megarikaste linnaosa ja üks linna kuulsaimatest faveladest Paraisopolis. Ma olen elanud Sao Paulos ja tõesti ei taha enam sellises absurdselt ebavõrdses keskkonnas elada, kus hommikust õhtuni räägitakse ainult klassiühiskonnast. Kus linna peal käies pead pidevalt kartma relvastatud röövi eest, kus õhtul koju tulles mõtled et oh täna läks hästi, jõudsin elusalt koju. Kus korruptsioon on norm. Kus iidolmaaks on USA ja kehtivad piltlikult "metsiku lääne" normid. Valitsused on aastaid elanud korruptiivset elu, kus soositi nn. ärimehi, jättes rahva mured täielikult tähelepanuta. Selline on siis tulemus. Alles nüüd hakatakse vaikselt mõtlema sotsiaalselt, võideldakse vähemalt näiliselt korruptsiooniga. Aga mulle tundub küll et juba on hilja.

Jutt jumala õige, aga probleem on pigem selles, et tegelikult on riigi edukuse aluseks korralikult toimiv keskklass, mis Eestis ei saagi toimima hakata sest enamik makseuuendusi suratakse just nendele. Seda ihalevad sotsid ja kesk oma astmelise tulumaksuga ja kogu see muu teema ka mis arutlusel olnud.
Ma olen ennast suhteliselt ise üles töödanud, näinud ikka päris vaest elu (kolmekesi elada 2le mõeldud ühikatoas näiteks) ja ka normaalset elu. Mind ikka ajavad närvi küll jutud kuidas inimesed kes teenivad 2000-3000 euri on rikkad ja kui nad võimaldavad endale korteri ja auto, siis peaks need lisaks maksustama.
Ma saan väga hästi aru, et Eestis on ka peresid kes peavad väga väikse summaga hakkama saama ja iga sent on loetud.
Ma saan väga hästi aru, et nende elu peaks parandama, aga seda ei tohi teha inimeste/ettevõtete arvel, kes teenivad Euroopa mõistes kopikaid vaid seda peab tegema nende arvel, kes teenivad miljoneid. Päris suur vahe on, kas sa ostad liisinguga 30000 Avensise või uue Koenigseggi (üks muuseas võeti eelmine aasta Eestis arvele)

[lorenzo]

Riik on nii rikas kui rikas on tema kõige vaesem kodanik. Vaadates sissetulekuid Eestis, siis 2000-3000 eurone sissetulek on kindlasti jõukama keskklassi sissetulek, mitte mingi tavaline igapäevane sissetulek, mis kasvõi kolmandikule kodanikest oleks saavutatav. Aga hästi, kui arvad et näiteks astmeline tulumaks on saatanast, siis mida välja pakud varandusliku ebavõrdsuse vähendamisega, või siis kasvõi pidurdamisekski? Nagu ma aru saan on kõik nõus et maksustada saab ainult rikkust, mitte vaesust. Praegune maksusüsteem on küll võrdne %-lt, kuid on selge et niimoodi vaesust maksustada pole mõistlik ja jõuakamad peaksid omale suurema koormuse võtma. Kuidas?

[LeeRomeno]

Riik on nii rikas kui rikas on tema kõige vaesem kodanik. Vaadates sissetulekuid Eestis, siis 2000-3000 eurone sissetulek on kindlasti jõukama keskklassi sissetulek, mitte mingi tavaline igapäevane sissetulek, mis kasvõi kolmandikule kodanikest oleks saavutatav. Aga hästi, kui arvad et näiteks astmeline tulumaks on saatanast, siis mida välja pakud varandusliku ebavõrdsuse vähendamisega, või siis kasvõi pidurdamisekski? Nagu ma aru saan on kõik nõus et maksustada saab ainult rikkust, mitte vaesust. Praegune maksusüsteem on küll võrdne %-lt, kuid on selge et niimoodi vaesust maksustada pole mõistlik ja jõuakamad peaksid omale suurema koormuse võtma. Kuidas?

Jõukas keskklass Eesti mõistes ei saa kunagi jõukaks keskklassiks Euroopa mõttes kui seda nähakse lüpsilehmana.
Mis puudutab maksukoormust, siis päris kindlasti oleks esimene asi ettevõtete tulumaksu taastamine. Oma mõju on see tulumaksuvabastus ära elanud ja mingit uute firmade buumi Eesti turule pole ammu tulnud. Kindlasti ei tohiks see summa olla väga suur või ebaproportsionaalne ja kindlasti peaks dividendide väljavõtmisel endiselt kehtima suurem maksumäär.
Alkoholi ja tubaka maksustamise poolt olen samuti ja ka nn magusamaksu vastu pole midagi.
Samuti olen ma veendunud vajadusepõhilises sotsiaalses toetuses, olen päris kindel, et näiteks päris korralik osa noortest emadest ei pannud isegi tähele selle 19 eurose toetuse saabumist pangaarvele, samas kui mõnele perele oleks see suureks abiks.
Olete tähele pannud kui edukad kõik abivajamisprogrammid ja vabatahtlike tegevus Eestis on? Olen 100% kindel, et kui Eestis oleks võimalik vabatahtlikuse alusel annetada osa oma soodustustest sihtotstarbeliselt teistele, siis väga paljud kasutaks seda. Olen ise ka igakuine heategevusfondi annetaja, aga kui toimiks riiklikul tasandil kontrollitud resursside ümbersuunamine, siis kindlasti teeks seda paljud. Eestlased on südamest head inimesed, seda lihtsalt ei näidata välja.

Kindlasti vähendaks ka riigiaparatuuri, ministeeriumide arvu ning nii riigikogu kui ka kohalike omavalitsuste ametnike arvu. Palju on räägitud riigikogu 101 kohast, Tallinna linnavolikogus passivad ka 79 tegelast muuseas, niipalju kui ma olen kuulnud elust olust riigiametites (ja ei räägi hetkel siin välitöötajatest nagu päästeamet või politsei), siis vohab ikkagi bürokraatia ja mõttetuste tegemine ning asjade tegemine asjade tegemise pärast, mitte mingi suurema mõttega.
Põhiliseks probleemiks näen siin nii kohalike omavalitsuste kui ka riiklike ettevõtete ülipolitiseeritust. Liiga palju suvalisi tegelasi saab ametitesse lihtsalt oma parteilise kuuluvuse põhjal. Minu arust üks parimaid ideid mida ma viimasel ajal kuulsin oli olulisemate riigi ja omavalitsuse ametite depolitiseerimine. Ehk siis piltlikult valitakse näiteks mingi minister või linnapea tavalise konkursi korras oma ala spetsialistide hulgast. Eestis kiputakse üritama juhtida riiki nagu ettevõtet, aga kahjuks pole ükski ettevõte edukas kui seda juhib broiler, mitte valdkonna spetsialist.

Kindlasti oleks abiks ka maksuameti töö tõhustamine, samuti seadusandluse tõhustamine, mis ei võimaldaks firmade meelega pankrotti ajamist ja varade ümber kantimist.

Igatahes asi läheb pikale juba, minu põhipoint on ikkagi see, et 600 eurot teenivale inimese elu ei muutu sellest rikkamaks kui ta äkki saab 650 eurot. Asju tuleb mõelda pikemas perspektiivis ning riiklikul tasandil. Ei ole lihtsalt jätkusuutlik olla endiselt odavtööjõu maa kus tänase uudise valguses umbes 470000 inimest tegelikult teevad tööd, millega saaks ka masin hakkama (http://arileht.delfi.ee/news/uudised...ja?id=71182925).

[Tofoa]

Pikk ja asjalik jutt

Word, mees, word!

[Mõnuagent 007]

Ma ütlen, et kui me suudaks kokku leppida, et kas PraSi peaksid peded peksma või mitte, siis saaksime me siit väga kõva väikeerakonna!

[chac]

Michal siis potentsiaalne taristuminister - seega ilmselt ka eesti raudtee "omanik-haldaja"

väike meenutus Michal'ist & raudteest - 1 miljoni euro küsimisest parteile:

http://www.virumaateataja.ee/2296533/edward-burkhardti-vaidete-uurimist-ei-tule

kui nüüd veel meenutada eesti raudtee juhi äsjast vallandamist siis... tahtmatultki hakkad mõtlema, kas see ikka oli juhus

- - - - - - - - -

Eesti Raudtee endine omanik Edward Burkhardt väitis ETV saatele “Pealtnägija” antud intervjuus, et reformierakond küsis toetuse eest Eesti Raudtee taasriigistamisele firma omanikelt miljoni euro ehk üle 15 miljoni krooni suurust pistist.

Päev hiljem ütles ameeriklase kompanjon Guido Sammelselg Eesti Ekspressi veergudel, et selline asi oli ja seda summat küsiti.

“Pakkuja poolt mõeldi seda tõsiselt. Me arutasime seda ja keeldusime,” kinnitas Sammelselg Eesti Ekspressile.

Neljapäeva pärastlõunal distantseerus Sammelselg nädalalehele antud ütlustest, teatades, et ta pole kinnitanud reformierakonna-poolset altkäemaksu küsimist raudtee toonaselt enamusomanikult Baltic Rail Servicesilt. “Soovin kinnitada, et minu käest ega Jüri Käo käest reformierakond raha välja pressinud ei ole.”

Reformierakonna rahastamisega tegelev partei peasekretär Kristen Michal nimetas väiteid pistise küsimise kohta laimuks. (BNS)

[boobek]

Igatahes asi läheb pikale juba...

Jutt õige. Samas kõik noogutavad kaasa aga valimistel teevad linnukese ikkagi suvalise reformierakondlase lahtris.

[lorenzo]

Jõukas keskklass Eesti mõistes ei saa kunagi jõukaks keskklassiks Euroopa mõttes kui seda nähakse lüpsilehmana.
Mis puudutab maksukoormust, siis päris kindlasti oleks esimene asi ettevõtete tulumaksu taastamine. Oma mõju on see tulumaksuvabastus ära elanud ja mingit uute firmade buumi Eesti turule pole ammu tulnud. Kindlasti ei tohiks see summa olla väga suur või ebaproportsionaalne ja kindlasti peaks dividendide väljavõtmisel endiselt kehtima suurem maksumäär.
Alkoholi ja tubaka maksustamise poolt olen samuti ja ka nn magusamaksu vastu pole midagi.
Samuti olen ma veendunud vajadusepõhilises sotsiaalses toetuses, olen päris kindel, et näiteks päris korralik osa noortest emadest ei pannud isegi tähele selle 19 eurose toetuse saabumist pangaarvele, samas kui mõnele perele oleks see suureks abiks.
Olete tähele pannud kui edukad kõik abivajamisprogrammid ja vabatahtlike tegevus Eestis on? Olen 100% kindel, et kui Eestis oleks võimalik vabatahtlikuse alusel annetada osa oma soodustustest sihtotstarbeliselt teistele, siis väga paljud kasutaks seda. Olen ise ka igakuine heategevusfondi annetaja, aga kui toimiks riiklikul tasandil kontrollitud resursside ümbersuunamine, siis kindlasti teeks seda paljud. Eestlased on südamest head inimesed, seda lihtsalt ei näidata välja.

Kindlasti vähendaks ka riigiaparatuuri, ministeeriumide arvu ning nii riigikogu kui ka kohalike omavalitsuste ametnike arvu. Palju on räägitud riigikogu 101 kohast, Tallinna linnavolikogus passivad ka 79 tegelast muuseas, niipalju kui ma olen kuulnud elust olust riigiametites (ja ei räägi hetkel siin välitöötajatest nagu päästeamet või politsei), siis vohab ikkagi bürokraatia ja mõttetuste tegemine ning asjade tegemine asjade tegemise pärast, mitte mingi suurema mõttega.
Põhiliseks probleemiks näen siin nii kohalike omavalitsuste kui ka riiklike ettevõtete ülipolitiseeritust. Liiga palju suvalisi tegelasi saab ametitesse lihtsalt oma parteilise kuuluvuse põhjal. Minu arust üks parimaid ideid mida ma viimasel ajal kuulsin oli olulisemate riigi ja omavalitsuse ametite depolitiseerimine. Ehk siis piltlikult valitakse näiteks mingi minister või linnapea tavalise konkursi korras oma ala spetsialistide hulgast. Eestis kiputakse üritama juhtida riiki nagu ettevõtet, aga kahjuks pole ükski ettevõte edukas kui seda juhib broiler, mitte valdkonna spetsialist.

Kindlasti oleks abiks ka maksuameti töö tõhustamine, samuti seadusandluse tõhustamine, mis ei võimaldaks firmade meelega pankrotti ajamist ja varade ümber kantimist.

Igatahes asi läheb pikale juba, minu põhipoint on ikkagi see, et 600 eurot teenivale inimese elu ei muutu sellest rikkamaks kui ta äkki saab 650 eurot. Asju tuleb mõelda pikemas perspektiivis ning riiklikul tasandil. Ei ole lihtsalt jätkusuutlik olla endiselt odavtööjõu maa kus tänase uudise valguses umbes 470000 inimest tegelikult teevad tööd, millega saaks ka masin hakkama (http://arileht.delfi.ee/news/uudised...ja?id=71182925).

see kõik on väga ilus jutt ja ka mina annaksin sellele oma allkirja, kuid see tegelikkuses ei lahenda sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. üllas on loota ainult majandusliku olukorra paranemisele, jõukamad lähevad järjest jõukamaks, samas kui vaesemate ja nõrgematega ei tegelda, siis ongi pikemas perspektiivis terendamas getostumine. Kus on paljulubatud ümberõppevõimalused? Mingi supermarketi kassiir, kelle töökoht on ohus robotite tõttu. Kel on huvi ja tahet ning soovi end arendada ja ühiskonnale vajalikku ametit õppida võiks anda võimaluse ümberõppeks. Õppida näiteks IT-d.

Ja valimistest rääkides....ega enne see olukord parane kui Savisaar eest läinud ja reformil pole enam kellegagi vastanduda. Siiani ju elame hirmuvalitsemise all

[LeeRomeno]

see kõik on väga ilus jutt ja ka mina annaksin sellele oma allkirja, kuid see tegelikkuses ei lahenda sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. üllas on loota ainult majandusliku olukorra paranemisele, jõukamad lähevad järjest jõukamaks, samas kui vaesemate ja nõrgematega ei tegelda, siis ongi pikemas perspektiivis terendamas getostumine. Kus on paljulubatud ümberõppevõimalused? Mingi supermarketi kassiir, kelle töökoht on ohus robotite tõttu. Kel on huvi ja tahet ning soovi end arendada ja ühiskonnale vajalikku ametit õppida võiks anda võimaluse ümberõppeks. Õppida näiteks IT-d.

Ja valimistest rääkides....ega enne see olukord parane kui Savisaar eest läinud ja reformil pole enam kellegagi vastanduda. Siiani ju elame hirmuvalitsemise all

Ma ei hakanud päris enda valimisprogrammi ju kirjutama ja enamik juttu oli pigem suunatud teemal kuskohast riigi tulusid suurendada. Ümberõpe, kvaliteetsem haridus (koostöös ülikoolidega ja vastavalt reaalsele vajadusele), tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, toiduainete käibeka langus jms hakkaks kindlasti elujärge parandama, aga järgmise 10 aasta kõige kriitilisem küsimus (kui nüüd julgeolek korra unustada) on ikka riigi muutmisel endiselt peamiselt odava tööjõu maast modernseks kõrge väärtusega toodete loomise maaks.
Kõik ei olegi loodud IT vendadeks, igas riigis on vaja ka lihttöötegijaid, nende elukvaliteet lihtsalt saab tõusta ainult riigi keskmise rikkuse tõusuga. Niisama raha ühest taskust teise tõstmine ei too pikas perspektiivis midagi muud kaasa peale jätkuva frustratsiooni ja äärmuste esiletõusu.

[Daz Booob]

kvaliteetsem haridus

Haritus, järelkasv, identiteet - need on rikkused. Raha on vahend. Eestlane on kohutavalt vaene.

[LeeRomeno]

Haritus, järelkasv, identiteet - need on rikkused. Raha on vahend. Eestlane on kohutavalt vaene.

Eestlane on vaene, sest suur osa elanikkonnas alustas 90ndate alguses sisuliselt nullist. Õnnelikel oli mingi erastamisvõimalus, osavamad võtsid ettevõtteid üle, aga põhimõtteliselt said ju kõik 150 krooni Ehk siis alustati mingi 10 euriga. Üldse läks ringlusesse ju ainult mingi 3-4 milli euro väärtuses raha. Et raha juurde saada on vaja midagi toota, raha oli tollel hetkel välismaal ja Eesti võttis suuna oma väärtuse maha müümises ja selle läbi uue raha ringlusesse toomises. Ettevõtted erastati, müüdi maad ja kinnisvara jne. Aga juba tol hetkel oli suund ikkagi selgelt odavtööjõu maa suunas, mis igatpidi ka loogiline.

Praeguseks aga on see rong läinud, raha enam ringlusesse ei tule, sest mujal saab odavamalt teha ja lõpptoodet/teenust müüb kahjuks Eesti ettevõte väga vähe, ainult mõned üksikud näited ongi edulugudest, nii ei saagi rikkamaks.

[Tofoa]

selle asemel et arutada mida ja kuidas ehitada, saaremaa sild ja rail baltica või neljarealine tallinn-tartu maantee või tuumajaam omaenese energiatarbimise tarvis. teha midagi millest oleks järeletulevatele põlvedele ka ehk reaalselt kasu.

Kuni Mäoni aastaks 2020 - check.

Ka jätkatakse Tallinna-Narva maantee renoveerimist.

«Rajame Tallinna-Pärnu ja Põltsamaa-Tartu maanteele 2+1 möödasõidurajad, ehitame välja Tallinna ringtee ja Tartu läänepoolse ümbersõidu. Suuname eurovahendid Haabersti ja Russalka ristmiku rekonstrueerimiseks ning Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamiseks (Reidi tee),» kirjutab kolmikliit oma leppes.

[mcnamara]

Kindlasti vähendaks ka riigiaparatuuri, ministeeriumide arvu ning nii riigikogu kui ka kohalike omavalitsuste ametnike arvu. Palju on räägitud riigikogu 101 kohast, Tallinna linnavolikogus passivad ka 79 tegelast muuseas, niipalju kui ma olen kuulnud elust olust riigiametites (ja ei räägi hetkel siin välitöötajatest nagu päästeamet või politsei), siis vohab ikkagi bürokraatia ja mõttetuste tegemine ning asjade tegemine asjade tegemise pärast, mitte mingi suurema mõttega.
Põhiliseks probleemiks näen siin nii kohalike omavalitsuste kui ka riiklike ettevõtete ülipolitiseeritust. Liiga palju suvalisi tegelasi saab ametitesse lihtsalt oma parteilise kuuluvuse põhjal. Minu arust üks parimaid ideid mida ma viimasel ajal kuulsin oli olulisemate riigi ja omavalitsuse ametite depolitiseerimine. Ehk siis piltlikult valitakse näiteks mingi minister või linnapea tavalise konkursi korras oma ala spetsialistide hulgast. Eestis kiputakse üritama juhtida riiki nagu ettevõtet, aga kahjuks pole ükski ettevõte edukas kui seda juhib broiler, mitte valdkonna spetsialist.

See kõik on hirmus armas ja populistlik, aga ühtlasi kaob ka demokraatia. Valitavaid kogusid vähendades väheneb ühtlasi kodanike võimalus nende kogude koosseise mõjutada. Parteitud spetsialistid ministriteks on aga vana ja vägev argument, mida alati tuua armastatakse. Aga siis kaob ka ministrite poliitiline vastutus valija ees ja side ministri ning partei Riigikogu fraktsiooni vahel. Kuna seadusandlust koostavad Eestis enamasti ministeeriumid ning poliitilisi otsuseid teeb samuti valitsus, muutub rahva valitud Riigikogu mõttetuks ja demokraatiast pole enam juttugi.
Ametnikke võib vähendada muidugi. Aga siis jääb suur osa tööst lihtsalt tegemata. Ministeeriumist tulevad seaduseelnõud on praegusest nõrgemad - kui neid üldse tuleb, kodanikul pole mõtet enam riigiameti poole pöörduda oma murega, peab ise hakkama saama. Ei kaitse keegi tarbijat, ravimiturg jääb reguleerimata, pole enam kaitset kaubamärkidele, kaitsepolitseinikud lähevad igapäevase leiva jahil Vene luuresse tööle ja makse ei kogu enam keegi. Tore utoopia.

[SleepWalking]

miks enam esimese lapse eest ei saa täiendavat tulumaksuvabastust?

peamine põhjus on, et see on ebaefektiivne. sellega toetatakse töötava inimese esimest last (mittetöötavatel pole sellest mingit kasu), samuti kui lapsi on rohkem, peab selle raha saamiseks olema ka töötasu/makstud tulumaks suurem, muidu ei ole milleltki seda maha arvata. üldine loogika siin on see, et otsetoetus jõuab abivajajani efektiivsemalt.

Aga miks eluasemeintressid saab kuludeks kanda, s.t. miks maksab riik kaudselt ja osaliselt pangale meie intresse?

selle taga on 90ndate alguse poliitiline otsus toetada eluasemete omandamist ja nii see on tänaseni jäänud. üldised mahaarvamiste piirangud on seda meedet aja jooksul küll riigile vähem kulukaks teinud.