Kooselu, võrdsus, homo, tolerants, Eesti, kultuur jms seadusteemad (kooseluseadus)

[_AI_]

Seda pead siis rääkima neile poliitikutele, kes seda kooseluseaduse jura hakkasid üldse läbi suruma.



Kas sõnapaari "võiks olla" ette oli mõeldud sõna "ei", mis nädalavahetuse tõttu jäi kahe silma vahele?
Kui jah, siis vastus: näiteks mina elan Tallinna kesklinnas ja nii Õnnepaleesse (perekonnaseisuamet on vist küll korrektsem nimi) kui lähimasse notarikontorisse on paarsada meetrit minna. Saja seaduse läbilugemist ei nõua ei üks ega teine käik. Ainult pane aeg kirja ja jaluta.

Sa pole väga palju notaritasusid elus maksnud?

[Gallacher]

Sa pole väga palju notaritasusid elus maksnud?

Väga palju pole aga mõningaid küll. Ent probleem on siis nüüd selles, et notaritasud on liiga kõrged? Võimalik. Imelik ainult, et keegi pole sellele hädale tähelepanu juhtinud, kui põhilisele probleemile ebavõrdsuse likvideerimisel.

[_AI_]

Väga palju pole aga mõningaid küll. Ent probleem on siis nüüd selles, et notaritasud on liiga kõrged? Võimalik. Imelik ainult, et keegi pole sellele hädale tähelepanu juhtinud, kui põhilisele probleemile ebavõrdsuse likvideerimisel.

Võtmesõna oli sadu lepinguid.

[chac]

Võtmesõna oli sadu lepinguid.

sadu lepinguid. SADU = mitmuses 100???? päriselt ka või? üldse kohe mitte ei liialda?

loetle kasvõi esimesed 10 milliseid PEAVAD notariaalselt sõlmima abielus mitte olevad versus abielus olevad.
sellisid kus lihtne volikiri ei ole piisav.

kinnisvara ostud/müügid sinna loetelusse muuseas ei kuulu, abielus olevad peavad täpselt samamoodi notariaalselt kinnitama lepingu.

PS.
ma mõtlen kas täna EV's on üldse kokku 100't erinevat liiki tehingut mida PEAB kindlasti notari juures tegema?
jutud mitmesajast... hmnjah.

[_AI_]

sadu lepinguid. SADU = mitmuses 100???? päriselt ka või? üldse kohe mitte ei liialda?

loetle kasvõi esimesed 10 milliseid PEAVAD notariaalselt sõlmima abielus mitte olevad versus abielus olevad.
sellisid kus lihtne volikiri ei ole piisav.

kinnisvara ostud/müügid sinna loetelusse muuseas ei kuulu, abielus olevad peavad täpselt samamoodi notariaalselt kinnitama lepingu.

PS.
ma mõtlen kas täna EV's on üldse kokku 100't erinevat liiki tehingut mida PEAB kindlasti notari juures tegema?
jutud mitmesajast... hmnjah.

Isegi kui neid on 10 korda vähem on seda piisavalt, et asja võiks lahendada, ka mittehomode või homode jaoks. Abielu on lihtsalt ajale jalgu jäänud nagu maailmakogemus näitab. Aga jah. Eesti on nii eriline

[chac]

Isegi kui neid on 10 korda vähem on seda piisavalt, et asja võiks lahendada, ka mittehomode või homode jaoks. Abielu on lihtsalt ajale jalgu jäänud nagu maailmakogemus näitab. Aga jah. Eesti on nii eriline

too siis välja need 10. siis võiks ju Su juttu tõsiselt võtta. seniakaua on ju lihtsalt loosungid.

umbes nagu ca 100 aastat tagasi usuti kuskil maailma nurgas siiralt kommunismi, kui üleüldise võrdsuse ideoloogia peatset võitu kogu maailmas.... abielu on püsinud tuhandeid aastaid, see kümmekonna aastane kogemus mõnes üksikus riigis ja järgmises "1/6 osas planeedist" ei tee seda kindlasti mitte absoluutseks. ja ei paista nagu sinnapoolegi et terve maailm sellega vabatahtlikult kaasa tahaks minna.

PS.
riikide loetelu kus üle 100 miljoni elaniku:

China 1375
India 1284
USA 323
Indonesia 259
Brazil 206
Pakistan 193
Nigeria 187
Bangladesh 160
Russia 147
Japan 127
Mexico 122
Philippines 103

Vaatame siis üle mida maailmakogemus näitab. Tahad väita et enamuses neist riikides on abielu oma traditsioonilise mõtte kaotanud? Kes meist elab unistustes, irreaalses maailmas?

[_AI_]

too siis välja need 10. siis võiks ju Su juttu tõsiselt võtta. seniakaua on ju lihtsalt loosungid.

Peaks ju teadma, loosungitega sa siin vehid ju.

[chac]

Peaks ju teadma, loosungitega sa siin vehid ju.

oota kes meist opereerib faktide kes loosungitega?

Väga palju pole aga mõningaid küll. Ent probleem on siis nüüd selles, et notaritasud on liiga kõrged? Võimalik. Imelik ainult, et keegi pole sellele hädale tähelepanu juhtinud, kui põhilisele probleemile ebavõrdsuse likvideerimisel.

Võtmesõna oli sadu lepinguid.

sadu lepinguid. SADU = mitmuses 100???? päriselt ka või? üldse kohe mitte ei liialda?

loetle kasvõi esimesed 10 milliseid PEAVAD notariaalselt sõlmima abielus mitte olevad versus abielus olevad.
sellisid kus lihtne volikiri ei ole piisav.

kinnisvara ostud/müügid sinna loetelusse muuseas ei kuulu, abielus olevad peavad täpselt samamoodi notariaalselt kinnitama lepingu.

PS.
ma mõtlen kas täna EV's on üldse kokku 100't erinevat liiki tehingut mida PEAB kindlasti notari juures tegema?
jutud mitmesajast... hmnjah.

räägime nüüd faktidest - kui sa väidad et ON SADU erinevaid lepinguid mida seni mitte abielluda saanud PEAVAD sõlmima võrreldes abielluda saavatega siis millised leed lepingud on?

nagu ma juba viitasin siis kinnisvara ostu/müügi lepingud sellised EI OLE.
abielus olevad paarid sõlmivad neid täpselt samamoodi notaris nagu mitte abielus olevad paarid.

[futbolidipaul]

räägime nüüd faktidest - kui sa väidad et ON SADU erinevaid lepinguid mida seni mitte abielluda saanud PEAVAD sõlmima võrreldes abielluda saavatega siis millised leed lepingud on?

nagu ma juba viitasin siis kinnisvara ostu/müügi lepingud sellised EI OLE.
abielus olevad paarid sõlmivad neid täpselt samamoodi notaris nagu mitte abielus olevad paarid.

1) Gallagherile jah, ei jäi puudu.

2) Sadu oli piltlik kõnekujund. Ei ole seadusele aega kulutanud ja läbi lugenud, et öelda faktiliselt ja suurte tähtedega, et oli neid SEISEKÜMMEND KAKS või KOLM. Kui ma nüüd lähengi ja leian sealt mis iganes arvu, siis te saate öelda, et näed polnudki ju sadu vaid KAKSKÜMMEND VIIS, et sa vaid demagoogitsesi ja/või, et näed kõik on ju nüüd kompaktselt olemas ja miks siis neid mitte lihtsat minna notari juurde sõlmida ühe lepinguga? Ja lõpp tulemus on see, et ma kulutasin lihtsalt oma aega, mida ma võiks muudes teemades vaidlemisele kulutada. Minu originaalses statimendis oli kaks välja toodud, mis mul esimesena kohe pähe kargasid ja mida ma näitena tõin. Ja ma olen kindel, et neid on rohkem kui kaks.

3) Aga mis siis saab, kui ühel inimesel on juba kinnisvara ja teine sinna sisse kolib? Ma ei usu, et käiakse notarite juures neid lepinguid sellisel juhul ümber tegemas, aga mul ei ole FAKTILISI tõestusi. Mis siis saab, kui ollakse aastaid koos/abielus ja korteri omanik sureb liikulusõnnetuses. Ühel puhul võetakse korter ära, kuna ta pole pärija ja teisel puhul jääb korter seaduslikule abikaasale. Vabandan ette, kui eksin, aga kui pärandust tehtud pole, siis ei tohiks alust olla. Ja kõik ei tee kohe esimese asjane pärandust ümber. Raisk, läksin jälle äärmustesse. Osad ei tee pärandust ümber.

[elx]

oota kes meist opereerib faktide kes loosungitega?





räägime nüüd faktidest - kui sa väidad et ON SADU erinevaid lepinguid mida seni mitte abielluda saanud PEAVAD sõlmima võrreldes abielluda saavatega siis millised leed lepingud on?

nagu ma juba viitasin siis kinnisvara ostu/müügi lepingud sellised EI OLE.
abielus olevad paarid sõlmivad neid täpselt samamoodi notaris nagu mitte abielus olevad paarid.

Hirmsasti soovid fakte. Too parem fakte miks ei või homoabielusid abieluseaduse alla panna?

[chac]

Hirmsasti soovid fakte. Too parem fakte miks ei või homoabielusid abieluseaduse alla panna?

esiteks, juba säärane küsimuseasetus on juba loogiliselt väär.
me võrdleme siin lõplikku hulka juba vastuvõetud seadusi - lõpmatu hulga hüpoteetiliste uute seaduste võimalustega. need on eri võimsusega hulgad juba matemaatilise hulgateooria mõistes. noppides välja sobiva paari neist hulkadest ei tee neid hulkasid endid kuidagi võrdsemaks või võrreldavamaks.

aga sisuliselt vastates:
1) ühiskond ei ole täna selliseks muutuseks valmis. enamus inimestest on ju selle seaduse vastu, nagu mitmed arvamusküsitlused on näidanud. on täitsa võimalik et aja jooksul asjad muutuvad, aga seaduse saaks vastu võtta ju ka siis kui see muutus inimeste arvamustes on juba toimunud. see oleks ka aus eesti ühiskonna suhtes.

2) see arutu kemplemine ja seaduse läbisurumine niiviisi viib alla meie riigi poliitiline kultuuri - ja seega ka usalduse riigi olulisemate institutsioonide vastu. näiteks polnud selle seaduse vastuvõtmise kavadest midagi teada eelmise koalitsiooni plaanides ja ja vastuvõtmine eelmise parlamendi koosseisu viimastel kuudel, ilma selge enamuse toetuseta. miks ei saanud oodata mõned kuud ja oodata ära valmissed kus siis rahvas saaks anda oma mandaadi selles küsimuses? miks ei usaldata rahvast? see pole ju mingi maksuküsimus.

3) ei ole minu hinnangul kõige kriitilisemate probleemide hulgas täna eestis. ~20 inimese jaoks tehtud mugavusseadus vs 500 inimest koondatud siin, 600 seal, kes jäävad ilma elatusallikast, kas see pole kriitilisem? millegipärast muuta mingeid maksumäärasid mis oleks VKG's oluliselt suurema hulga inimeste elujärje päästud, valitsus sarnase innuga ei tõtanud.
kas see ei tundu see silmakirjalik?


siiamaani pole keegi toonud isegi mitte kümmetki neist nö sadadest kohustuslikest notaril käikudest mida väidetavalt see seadus juskui lahendaks. milleks oli ja on vaja valetada kui see seadus tõesti oleks nii hea ja kasulik enamusele eesti inimestest? protestid ei sünni ju päris tühjast kohast, ilmselt? miks on vaja eesti ühiskonda selliselt lõhestada, kelle huvides see on?

mida halba juhtunuks kui selle seadusega oleks oodatud mõni kuu, näiteks uue parlamendi koosseisu selgumiseni?
kas see tänane ühiskonna lõhestatus on ikka õige hind selle ~20 inimeste "õnne" nimel? kui paljud inimesed on täna selle tõttu õnnetumad?

[chac]

1) Gallagherile jah, ei jäi puudu.

2) Sadu oli piltlik kõnekujund. Ei ole seadusele aega kulutanud ja läbi lugenud, et öelda faktiliselt ja suurte tähtedega, et oli neid SEISEKÜMMEND KAKS või KOLM. Kui ma nüüd lähengi ja leian sealt mis iganes arvu, siis te saate öelda, et näed polnudki ju sadu vaid KAKSKÜMMEND VIIS, et sa vaid demagoogitsesi ja/või, et näed kõik on ju nüüd kompaktselt olemas ja miks siis neid mitte lihtsat minna notari juurde sõlmida ühe lepinguga? Ja lõpp tulemus on see, et ma kulutasin lihtsalt oma aega, mida ma võiks muudes teemades vaidlemisele kulutada. Minu originaalses statimendis oli kaks välja toodud, mis mul esimesena kohe pähe kargasid ja mida ma näitena tõin. Ja ma olen kindel, et neid on rohkem kui kaks.

3) Aga mis siis saab, kui ühel inimesel on juba kinnisvara ja teine sinna sisse kolib? Ma ei usu, et käiakse notarite juures neid lepinguid sellisel juhul ümber tegemas, aga mul ei ole FAKTILISI tõestusi. Mis siis saab, kui ollakse aastaid koos/abielus ja korteri omanik sureb liikulusõnnetuses. Ühel puhul võetakse korter ära, kuna ta pole pärija ja teisel puhul jääb korter seaduslikule abikaasale. Vabandan ette, kui eksin, aga kui pärandust tehtud pole, siis ei tohiks alust olla. Ja kõik ei tee kohe esimese asjane pärandust ümber. Raisk, läksin jälle äärmustesse. Osad ei tee pärandust ümber.

kui pole sadu siis mõni neist 25stki - tood äkki kümmegi välja?
3) juhul kui korter oli soetatud ENNE abielu siis tulevasel abikaasal pole mingeid õigusi sellele korterile (kui ei seata omandit notari juures teisiti). esimeses järjekorras peaks pärima selle korteriomaniku lapsed.

[_AI_]

esiteks, juba säärane küsimuseasetus on juba loogiliselt väär.
me võrdleme siin lõplikku hulka juba vastuvõetud seadusi - lõpmatu hulga hüpoteetiliste uute seaduste võimalustega. need on eri võimsusega hulgad juba matemaatilise hulgateooria mõistes. noppides välja sobiva paari neist hulkadest ei tee neid hulkasid endid kuidagi võrdsemaks või võrreldavamaks.

aga sisuliselt vastates:
1) ühiskond ei ole täna selliseks muutuseks valmis. enamus inimestest on ju selle seaduse vastu, nagu mitmed arvamusküsitlused on näidanud. on täitsa võimalik et aja jooksul asjad muutuvad, aga seaduse saaks vastu võtta ju ka siis kui see muutus inimeste arvamustes on juba toimunud. see oleks ka aus eesti ühiskonna suhtes.

2) see arutu kemplemine ja seaduse läbisurumine niiviisi viib alla meie riigi poliitiline kultuuri - ja seega ka usalduse riigi olulisemate institutsioonide vastu. näiteks polnud selle seaduse vastuvõtmise kavadest midagi teada eelmise koalitsiooni plaanides ja ja vastuvõtmine eelmise parlamendi koosseisu viimastel kuudel, ilma selge enamuse toetuseta. miks ei saanud oodata mõned kuud ja oodata ära valmissed kus siis rahvas saaks anda oma mandaadi selles küsimuses? miks ei usaldata rahvast? see pole ju mingi maksuküsimus.

3) ei ole minu hinnangul kõige kriitilisemate probleemide hulgas täna eestis. ~20 inimese jaoks tehtud mugavusseadus vs 500 inimest koondatud siin, 600 seal, kes jäävad ilma elatusallikast, kas see pole kriitilisem? millegipärast muuta mingeid maksumäärasid mis oleks VKG's oluliselt suurema hulga inimeste elujärje päästud, valitsus sarnase innuga ei tõtanud.
kas see ei tundu see silmakirjalik?


siiamaani pole keegi toonud isegi mitte kümmetki neist nö sadadest kohustuslikest notaril käikudest mida väidetavalt see seadus juskui lahendaks. milleks oli ja on vaja valetada kui see seadus tõesti oleks nii hea ja kasulik enamusele eesti inimestest? protestid ei sünni ju päris tühjast kohast, ilmselt? miks on vaja eesti ühiskonda selliselt lõhestada, kelle huvides see on?

mida halba juhtunuks kui selle seadusega oleks oodatud mõni kuu, näiteks uue parlamendi koosseisu selgumiseni?
kas see tänane ühiskonna lõhestatus on ikka õige hind selle ~20 inimeste "õnne" nimel? kui paljud inimesed on täna selle tõttu õnnetumad?

teatan faktiliselt, et ükski neist ei ole fakt. Arvamusvabadus on muidugi meil olemas. Paluks ikkagi 10 fakti.

[futbolidipaul]

kui pole sadu siis mõni neist 25stki - tood äkki kümmegi välja?
3) juhul kui korter oli soetatud ENNE abielu siis tulevasel abikaasal pole mingeid õigusi sellele korterile (kui ei seata omandit notari juures teisiti). esimeses järjekorras peaks pärima selle korteriomaniku lapsed.

Fair enough. Kui nii on, siis nii on.

Aga 10 välja toomisest ma siiski loobun, sest ma jään oma kahe juurde esialgu. Ja ma arvan, et seda seadust on vaja ka sega paaridele. Aga minu arvamus pole isegi poliitiliselt aktuaalne. Aga ma arvan seda just sellepärast, mis juhtus Illenzeeriga. Kuna polnud abielus, siis ei saanud ka riik toetust lesele maksta.

[LeeRomeno]

Mida aeg edasi, seda rohkem ma selle seaduse vastu olen. Põhimõte on tore, aga tundub, et tegu on juriidilises mõttes ikkagi suhteliselt halva seadusloomega ning põhimõtteliselt ei lahenda see mingeid probleeme ja pigem tekitab juurde.
Märksa lihtsam on lihtsalt lubada abielu täiskasvanud inimeste vahel, olenemata nende soost ja asi ants. See kas kirik seda ka kiriklikult lubab sõlmida on nende asi, aga see pole riigi asi keelata midagi seoses inimese homoseksuaalsusega.