Algselt postitas Punkt
Vaata postitust
Ansip ise suutis isiklikke suhteid teiste erakondade võtmetegijatega hoida piisavalt head, et valitsused stabiilselt püsiksid, kuid Reformi pikka hegemooniat vaevalt, et ükski väiksem partner hea meelega pealt vaatas. Kui siis tuli Rõivas, kes kas ei osanud heade suhete tähtsust hinnata või oli lihtsalt võimetu neid hoidma, siis lükatigi Reform ise võimult kõrvale. Oodata, et need vastuolud paari aastaga ununevad on naiivne, samuti polnud Isamaa valimistulemus selline, mis tingimata eeldaks Reformi eelistamist Keskile ning EKRE, kuigi retoorikas tunduvalt räigem ja labasem, on maailmavaateliselt neile küllaltki lähedane.
EKRE on selle küll uuele tasemele viinud, kuid vastutustundetu räuskamise, kui aktsepteeriva poliitikategemise meetodi tõi Eesti poliitikasse jällekord Reformierakond. Antud juhul siis Jürgen Ligi isikus, kes kohati lausa nautis poliitiliste konkurentide isiklikku solvamist avalikkuse ees. Poliitilise kultuuri osas on EKRE tagajärg, aga Reform ja nende käitumine pikkade võimuaastate jooksul selle kui mitte just põhjustaja, siis eelduste tekitaja ja pinna ettevalmistaja.
Kommentaar