Päevapoliitika

[diver]

Ei, see ei ole okei ega kosher ning see on õnneks tegelikult ka üsna palju negatiivset vastukaja saanud.

Samas natuke apelsinide ja kartulite võrdlemine. Hetkel võrdled sa siiski ühe parlamendi erakonna juhtfiguuri vs mingit räpipunti, kellest mina ausalt öeldes ei olnud varem kuulnudki ja kelle mõju ühiskonnale on sisuliselt väga väike. Ühelt ootaks siiski targemat lähenemist ja paremat enesedistsipliini. Oleks sa praegu näiteks võrdlusmomendiks mõne EKRE Sõprade Klubi pärli toonud, siis oleks võrdlus pädevam.



Kaks mõtet:

1) Mind häirib näiteks praegu see, et antakse signaal: räuska, ähvarda, ole labane, ära vali vahendeid ega sõnu - see aitab su lõpuks valitsusse. Sisuliselt nagu lasteaed, kus on üks tige bully, kes kõiki terroriseerib, aga kellele kõik antakse või mängu võetakse lihtsalt seepärast, et siis ehk lõppeb see kiusamine ja räuskamine ära ning ehk suudetakse "retoorikat pehmendada".

Võibolla lasteaias võikski sellisel kasvatusmeetodil jumet olla.. aga kas valitsus on nüüd see koht, kus tuleks selliseid järeleandmisi teha ning sisuliselt ähvardustele alluda? Et vahet pole mis tausta ja ajalooga inimesed seal on, laseme nad igaks juhuks riigijuhtimise juurde ning vaatame mis saab? Jällegi, minu meelest pole riigijuhtimine päris see koht, kus teha sotsiaalseid eksperimente. Võime ju arvata, et mis ikka väga valesti minna saab, aga tegelikult saab.

Muidugi, praegune olukord ongi ilmselt lihtsalt selle lõpptulemus, et poliitilisel kultuuril on lastud vaikselt, aga kindlalt ära surra.

2) Reformierakond ja ülbus. Ma arvan, et sel teemal vaidlemine oleks lõppkokkuvõttes mõttetu, sest ilmselt on igal inimesel erinevad tundmused nendega ning see tegelikult on ju täiesti fine ja aktsepteeritav. Ma nendin, et võibolla Rõivase valitsuse ajal mindi tõepoolest liiga enesekeskseks.

Samas, üldises plaanis ei näe ma, et viimase paari aasta kontekstis oldaks ülbemad kui teised erakonnad. Pigem vastupidi, on pehmemaks mindud ning ülbuse osas annab tugevamat tooni hetkel mõni teine erakond.

Sidenote: Ma ei taha tegelikult üldse Reformierakonna advokaat olla ning ka mulle on seal vastumeelseid persoone (facepalm iga kord, kui näiteks Valdo Randpere suu lahti teeb), aga peale KE, Isamaa ja SDE valitsust tahtnuks ma ausalt öeldes tõesti Reformierakonna toodavat stabiilsust, vähemalt majanduses. Parim valik mitte väga headest variantidest vmt.

See bully on siiski Eesti poliitikas olnud Reform ning põhjused, miks Rõivase valitsus lõhki läks pole poliitikutel ilmselgelt ununenud. Reformil on küll uus esimees ja peasekretär, kuid ülejäänud kamarilja on ikka sama, kes Rõivase valitsuse ajalgi tegutses ning kelle käitumine selle valitsuse lõpuks lõhki ajas. Muidugi Reformi juhtfiguuride suhtumine, et ainud nemad kõlbavad riiki juhtima ning nende otsused ja valikud on ainsad õiged otsused ja valikud kujunes välja ammu enne Rõivase peaministriks saamist. Ansip ja Ligi väljendusid korduvalt stiilis, et kui te meie otsuste õigsusest aru ei saa, olete lihtsalt lollid. Ansipi pika võimuaja ja selle tagajärjel juurdunud suhtumise tulemus ongi see, et pigem võetakse mängu selline "loose cannon" nagu EKRE.

Ansip ise suutis isiklikke suhteid teiste erakondade võtmetegijatega hoida piisavalt head, et valitsused stabiilselt püsiksid, kuid Reformi pikka hegemooniat vaevalt, et ükski väiksem partner hea meelega pealt vaatas. Kui siis tuli Rõivas, kes kas ei osanud heade suhete tähtsust hinnata või oli lihtsalt võimetu neid hoidma, siis lükatigi Reform ise võimult kõrvale. Oodata, et need vastuolud paari aastaga ununevad on naiivne, samuti polnud Isamaa valimistulemus selline, mis tingimata eeldaks Reformi eelistamist Keskile ning EKRE, kuigi retoorikas tunduvalt räigem ja labasem, on maailmavaateliselt neile küllaltki lähedane.

EKRE on selle küll uuele tasemele viinud, kuid vastutustundetu räuskamise, kui aktsepteeriva poliitikategemise meetodi tõi Eesti poliitikasse jällekord Reformierakond. Antud juhul siis Jürgen Ligi isikus, kes kohati lausa nautis poliitiliste konkurentide isiklikku solvamist avalikkuse ees. Poliitilise kultuuri osas on EKRE tagajärg, aga Reform ja nende käitumine pikkade võimuaastate jooksul selle kui mitte just põhjustaja, siis eelduste tekitaja ja pinna ettevalmistaja.

[Punkt]

Kui sa ehitad põhimõtteliselt nullist või miinusest (sõltub vaatenurgast) ca 20-ne aastaga riigi, kus neljandik inimestest elab vaesuses ning pigem tambid rusikatega vastu rinda ja ignoreerid ja optimeerid jne, siis on midagi ikka nihu läinud... Ikka juhtub. Paha aga on see, et nad ei saa sellest siiani aru. See pole nende jaoks oluline. Raha ja võim on olulised. Paha, ei?

Ma ei ütleks, et riik senini väga kraavis oleks olnud. Suures plaanis pole nö peenhäälestamine jmt tegelikult ju kahjulik - näiteks majanduskeskkonnale on see palju kasulikum kui pidev maksumuudatustega mängimine ning uuenduste leiutamine.

Kui vaadata nüüd veidi inimkesksemalt tasandilt, siis jah, vaesus on probleem. Aga see on probleem väga paljudes riikides ning ma ei ütleks, et me nüüd eluolult võrreldes teiste meiesarnaste riikidega jällegi kuskil põhjas vireleks. Nagu öeldud, siis meil riigina on oma ajalugu ning omad katsumused, millest on arengufaasis tulnud läbi tulla.

Ma olen üsna kindel, et vaesus ei kao ära ka teiste erakondade valitsemise ajal, sest see ei ole päris see probleem, mida saaks sõrmenipsuga lahendada (kui üldse saab). Võtame näiteks KE astmelise tulumaksuvabastuse, mis pidi vaesust leevendama - kas leevendas siis? Jah, paberil sai vaesem kontingent igakuise sissetuleku natuke suuremaks, kuid kokkuvõttes jäid nad sellest rahast hinnatõusu tõttu sama kiiresti kohe ilma.

Kui ma näiteks ühiskonda vaatan, siis ma näen kolme gruppi, keda tuleks senisest enam toetada - paljulapselised pered, pensionärid ning üksikvanemad. Kuidas seda täpselt teha? Kahjuks nii tark ma ei ole.

See bully on siiski Eesti poliitikas olnud Reform ning põhjused, miks Rõivase valitsus lõhki läks pole poliitikutel ilmselgelt ununenud. Reformil on küll uus esimees ja peasekretär, kuid ülejäänud kamarilja on ikka sama, kes Rõivase valitsuse ajalgi tegutses ning kelle käitumine selle valitsuse lõpuks lõhki ajas. Muidugi Reformi juhtfiguuride suhtumine, et ainud nemad kõlbavad riiki juhtima ning nende otsused ja valikud on ainsad õiged otsused ja valikud kujunes välja ammu enne Rõivase peaministriks saamist. Ansip ja Ligi väljendusid korduvalt stiilis, et kui te meie otsuste õigsusest aru ei saa, olete lihtsalt lollid. Ansipi pika võimuaja ja selle tagajärjel juurdunud suhtumise tulemus ongi see, et pigem võetakse mängu selline "loose cannon" nagu EKRE.

Ansip ise suutis isiklikke suhteid teiste erakondade võtmetegijatega hoida piisavalt head, et valitsused stabiilselt püsiksid, kuid Reformi pikka hegemooniat vaevalt, et ükski väiksem partner hea meelega pealt vaatas. Kui siis tuli Rõivas, kes kas ei osanud heade suhete tähtsust hinnata või oli lihtsalt võimetu neid hoidma, siis lükatigi Reform ise võimult kõrvale. Oodata, et need vastuolud paari aastaga ununevad on naiivne, samuti polnud Isamaa valimistulemus selline, mis tingimata eeldaks Reformi eelistamist Keskile ning EKRE, kuigi retoorikas tunduvalt räigem ja labasem, on maailmavaateliselt neile küllaltki lähedane.

EKRE on selle küll uuele tasemele viinud, kuid vastutustundetu räuskamise, kui aktsepteeriva poliitikategemise meetodi tõi Eesti poliitikasse jällekord Reformierakond. Antud juhul siis Jürgen Ligi isikus, kes kohati lausa nautis poliitiliste konkurentide isiklikku solvamist avalikkuse ees. Poliitilise kultuuri osas on EKRE tagajärg, aga Reform ja nende käitumine pikkade võimuaastate jooksul selle kui mitte just põhjustaja, siis eelduste tekitaja ja pinna ettevalmistaja.

Mõnede asjadega nõus, mõnedega mitte. Ligi on selles suhtes huvitav persoon, et mulle ta osaliselt meeldib, osaliselt mitte. Meeldib tema ausus, kuid ei meeldi see, kuidas ta vahepeal seda kõike serveerib (tihti liiga vulgaarselt, ilma filtrita). Samas on mulle jäänud tema puhul mulje, et vajadusel ta siiski ka vastutab nende väljaütlemiste eest ning annab endale tagantjärele aru, kui on piiri ületanud. Kas siis vabandab avalikult või loobub näiteks ministrikohast. Seda ma EKRE puhul nt veel kohanud ei ole, et nad milleski enda eksimust tunnistaks. Aga jah, suures plaanis nõus, et ka Ligi ei ole just poliitilise kultuuri musternäide.

Samamoodi saan ka su Isamaa positsiooni loogikast aru. Neil on tõesti EKRE-ga ilmselt suurem ühisosa kui oleks näiteks SDE-ga ning kergem on enda asju ellu viia.

Mis puudutab seda, et Reformierakond jäeti valitsusest kõrvale vaid nende "ülbuse" ja mingite halbade inimsuhete tõttu, siis sellega ma pigem ei tahaks nõustada. Pigem näen ikkagi siin poliitmänge, kus Ratas tahtis, et Keskerakond jätkaks peaministriparteina ning Reformierakonnaga koos polnuks see võimalik. Kui näiteks kasvõi pool sellest Ekspressi artiklist peaks tõele vastama (tänapäeval ei saa ju kedagi sajaprotsendiliselt uskuda), siis ei saa minu meelest küll rääkida "ülbest Reformierakonnast".

[plastic'99]

Mis puudutab seda, et Reformierakond jäeti valitsusest kõrvale vaid nende "ülbuse" ja mingite halbade inimsuhete tõttu, siis sellega ma pigem ei tahaks nõustada. Pigem näen ikkagi siin poliitmänge, kus Ratas tahtis, et Keskerakond jätkaks peaministriparteina ning Reformierakonnaga koos polnuks see võimalik. Kui näiteks kasvõi pool sellest Ekspressi artiklist peaks tõele vastama (tänapäeval ei saa ju kedagi sajaprotsendiliselt uskuda), siis ei saa minu meelest küll rääkida "ülbest Reformierakonnast".

REF-d pole läbi ajaloo vist mitte ühtegi koosseisu lõpuni ise istunud, kuid alati on olnud ise noa selga lööjateks kui nende osalusega valitsus on laiali läinud. Maailmavaade kõrvale jättes, tahaksid sellisega koalitsiooni ise moodustada muidu?

[Daz Booob]

Ma ei ütleks, et riik senini väga kraavis oleks olnud. Suures plaanis pole nö peenhäälestamine jmt tegelikult ju kahjulik - näiteks majanduskeskkonnale on see palju kasulikum kui pidev maksumuudatustega mängimine ning uuenduste leiutamine.

Kui vaadata nüüd veidi inimkesksemalt tasandilt, siis jah, vaesus on probleem. Aga see on probleem väga paljudes riikides ning ma ei ütleks, et me nüüd eluolult võrreldes teiste meiesarnaste riikidega jällegi kuskil põhjas vireleks. Nagu öeldud, siis meil riigina on oma ajalugu ning omad katsumused, millest on arengufaasis tulnud läbi tulla.

Ma olen üsna kindel, et vaesus ei kao ära ka teiste erakondade valitsemise ajal, sest see ei ole päris see probleem, mida saaks sõrmenipsuga lahendada (kui üldse saab). Võtame näiteks KE astmelise tulumaksuvabastuse, mis pidi vaesust leevendama - kas leevendas siis? Jah, paberil sai vaesem kontingent igakuise sissetuleku natuke suuremaks, kuid kokkuvõttes jäid nad sellest rahast hinnatõusu tõttu sama kiiresti kohe ilma.

Kui ma näiteks ühiskonda vaatan, siis ma näen kolme gruppi, keda tuleks senisest enam toetada - paljulapselised pered, pensionärid ning üksikvanemad. Kuidas seda täpselt teha? Kahjuks nii tark ma ei ole.

Kui riik poleks kreenis, siis oleks äärmusel raske pildile saada.
Riik saab viltu hakata kiskuma, siis kui rahvale tähelepanu ei pöörata.

Kui sul on neljaliikmeline pere, kus siis üks on eluga pahuksis, siis... sa ikka aitad teda. Ei võrdle ju naabri või mõne teise küla tegelinskiga.
Ma arvan, et me pole nii rikas (jõukusest rääkimata) riik, et end teistega võrrelda. Veelgi vähem enesele sel määral vaesust lubada.

Minu jaoks pole ühtegi erakonda, kes tunneks oma rahvast. See on minu üks ja ainus mure.
Aga valimata ei jäta

[_AI_]

Ma ei ütleks, et riik senini väga kraavis oleks olnud. Suures plaanis pole nö peenhäälestamine jmt tegelikult ju kahjulik - näiteks majanduskeskkonnale on see palju kasulikum kui pidev maksumuudatustega mängimine ning uuenduste leiutamine.

Kui vaadata nüüd veidi inimkesksemalt tasandilt, siis jah, vaesus on probleem. Aga see on probleem väga paljudes riikides ning ma ei ütleks, et me nüüd eluolult võrreldes teiste meiesarnaste riikidega jällegi kuskil põhjas vireleks. Nagu öeldud, siis meil riigina on oma ajalugu ning omad katsumused, millest on arengufaasis tulnud läbi tulla.

Ma olen üsna kindel, et vaesus ei kao ära ka teiste erakondade valitsemise ajal, sest see ei ole päris see probleem, mida saaks sõrmenipsuga lahendada (kui üldse saab). Võtame näiteks KE astmelise tulumaksuvabastuse, mis pidi vaesust leevendama - kas leevendas siis? Jah, paberil sai vaesem kontingent igakuise sissetuleku natuke suuremaks, kuid kokkuvõttes jäid nad sellest rahast hinnatõusu tõttu sama kiiresti kohe ilma.

Kui ma näiteks ühiskonda vaatan, siis ma näen kolme gruppi, keda tuleks senisest enam toetada - paljulapselised pered, pensionärid ning üksikvanemad. Kuidas seda täpselt teha? Kahjuks nii tark ma ei ole.



Mõnede asjadega nõus, mõnedega mitte. Ligi on selles suhtes huvitav persoon, et mulle ta osaliselt meeldib, osaliselt mitte. Meeldib tema ausus, kuid ei meeldi see, kuidas ta vahepeal seda kõike serveerib (tihti liiga vulgaarselt, ilma filtrita). Samas on mulle jäänud tema puhul mulje, et vajadusel ta siiski ka vastutab nende väljaütlemiste eest ning annab endale tagantjärele aru, kui on piiri ületanud. Kas siis vabandab avalikult või loobub näiteks ministrikohast. Seda ma EKRE puhul nt veel kohanud ei ole, et nad milleski enda eksimust tunnistaks. Aga jah, suures plaanis nõus, et ka Ligi ei ole just poliitilise kultuuri musternäide.

Samamoodi saan ka su Isamaa positsiooni loogikast aru. Neil on tõesti EKRE-ga ilmselt suurem ühisosa kui oleks näiteks SDE-ga ning kergem on enda asju ellu viia.

Mis puudutab seda, et Reformierakond jäeti valitsusest kõrvale vaid nende "ülbuse" ja mingite halbade inimsuhete tõttu, siis sellega ma pigem ei tahaks nõustada. Pigem näen ikkagi siin poliitmänge, kus Ratas tahtis, et Keskerakond jätkaks peaministriparteina ning Reformierakonnaga koos polnuks see võimalik. Kui näiteks kasvõi pool sellest Ekspressi artiklist peaks tõele vastama (tänapäeval ei saa ju kedagi sajaprotsendiliselt uskuda), siis ei saa minu meelest küll rääkida "ülbest Reformierakonnast".

Ratas võis ju tahta isegi taevariiki, aga pmst tegi selle ettepaneku ratasele Isamaa. Ilma selleta oleks see ainult tahtmiseks jäänudki. Miks Isamaa ei soovi aga reformiga valitsusse minna, vot see on võtmeküsimus. Vbla poliitmängurlus vms, aga minu teada on siin väga palju halbade inimsuhete tegurit. Just seetõttu ei saa seda Ekspressi artiklit eriti tõsiselt võtta.

[Daz Booob]

Ei ole nihu läinud. 20+ aastaga on üles ehitatud väga korralik riik. Ma nüüd ei tea küll täpseid arve, aga kui võtame aluseks kasvõi sinu poolt pakutud 1/4, kes peaksid justkui vaesuses elama, on väga hästi läinud. Me ei saa võrrelda end selles arvestuses Soome, Rootsi ja muude Skandinaavia riikidega. Tukeb vaadata riike, kes olid meiega samas situatsioonis. Seal on tunduvalt sitemini läinud. Probleem ongi tegelikult selles, et eestlane unustab ära, kust perseaugust me tulnud oleme ja kui hästi tegelikult on riigil selle lühikese ajaga läinud. Ja teatud osas jääb vaesus alati paratamatuks, ka tunduvalt rikkamates riikides.

Sa võid mu puhul edaspidi eeldada, et riigi juhtimises on osa nihu läinud ning sellega ei taheta tegeleda.

[plastic'99]

Reformierakonna track valitsuses:

1999-2003 periood:
- valitsus moodustatakse Isamaaliidu, REF ja Mõõdukate poolt. Peaminister Mart Laar (samaast)
- 2002 lööb REF võtab Keskerakonna, andes senisele rahandusministrile Siim Kallasele peaministritool, Isamaa, Mõõdukad OUT

2003-2007 periood:
- valitsus moodustatakse Res Publica, REF ja Rahvaliidu poolt. Peaminister Res Publicast.
- 2005 luuakse uus valitsus REF, Rahvaliit, Keskerakond, andes senisele majandusministrile Ansipile peaministritooli. Res Publica OUT

2007-2011 periood:
- kõige pikem Ansipi aeg, valitsus loodi REF, IRL, SDE vahel, kuid 2009 saadeti SDE valitsusest nahhui.

2011-2015 periood:
- valitsus moodustatakse RE ja IRL poolt.
- 2015. a saadetakse isamaa üle selle samuse ja võetakse SDE. Isamaa OUT

- 2015-2019 periood:
- valitsus moodustatakse RE+SDE+IRL ning lõpuks saab RE maitsta oma rohtu.

Ühesõnaga, alates 2000 aastast on v.a. kõige hilisem koalitsiooni muudatus olnud selline, et RE kas parandab reaalselt oma positsiooni, saades peaminstrikoha või vahetanud lihtsalt kedagi välja.

Loomulikult seal olid omad skandaalid jne, kuid fakt on see, et kui ma oleks isamaa või KE juht, siis ma päris usaldaks seda Kallase punti. KE oleks praegu läinud valitsusse RE-ga nõrgema poolena, siis ajalugu vaadates oleks 2 aasta pärast olnud koalitsioon RE+SDE+I. või täpselt vastupidi. See kõik siis punktile ja tema mitte uskumisele, et need suhted ei loe. Loevad küll.

[vaikiv mees]

Ratas võis ju tahta isegi taevariiki, aga pmst tegi selle ettepaneku ratasele Isamaa.

Jah, kas Ratasele Isamaa või vastupidi, aga ei peamin. partei Kesk ega pooldajate ja vastaste hulgas kihinat-kahinat tekitav EKRE ei tuleks üldse arvesse, kui Is. teeks otsuse minna Reformi ja SDE kolmikliitu

[Punkt]

REF-d pole läbi ajaloo vist mitte ühtegi koosseisu lõpuni ise istunud, kuid alati on olnud ise noa selga lööjateks kui nende osalusega valitsus on laiali läinud. Maailmavaade kõrvale jättes, tahaksid sellisega koalitsiooni ise moodustada muidu?

Paraku ei saa maailmavaadet kõrvale jätta. Minu jaoks olnuks tõesti kõige huvitam KE ja RE kooslus, puht tasakaalu ja stabiilsuse mõttes: RE suutnuks ideaalis majanduskeskkonda stabiliseerida, KE jällegi oleks veidi inimkeskset lähenemist toonud. Et õilsad plaanid on ju tegelikult toredad, aga vahel on hea, kui su kõrval on ka keegi pädevam, kes aeg-ajalt koputab õlale ja ütleb, et "nope, katteallikat pole ja see tõmbab miinusesse, mõtleme midagi jätkusuutlikumat välja".

Reformierakond ei ole sessuhtes kindlasti minu kõige ideaalsem valik, aga hetkel on ta minu silmis halbadest variantidest kõige töökindlam. Sellist "minu" erakonda poliitmaastikul hetkel ei ole.

Ühesõnaga, alates 2000 aastast on v.a. kõige hilisem koalitsiooni muudatus olnud selline, et RE kas parandab reaalselt oma positsiooni, saades peaminstrikoha või vahetanud lihtsalt kedagi välja.

Loomulikult seal olid omad skandaalid jne, kuid fakt on see, et kui ma oleks isamaa või KE juht, siis ma päris usaldaks seda Kallase punti. KE oleks praegu läinud valitsusse RE-ga nõrgema poolena, siis ajalugu vaadates oleks 2 aasta pärast olnud koalitsioon RE+SDE+I. või täpselt vastupidi. See kõik siis punktile ja tema mitte uskumisele, et need suhted ei loe. Loevad küll.

Hästi argumenteeritud ning Isamaa puhul ma usun, et seal võib tõesti teatav umbusk RE suhtes olla (ning nagu öeldud, neile oleks EKRE maailmavaateliselt parem partner kui SDE).

Samas Keskerakonna puhul.. ma ikkagi jääks selle juurde, et KE otsuse taga on peaasjalikult (Jüri) peened poliitmängud peaministri koha säilitamiseks, mitte nii väga see kas Jüri Kajat usaldab või ei. Poliitika on nkn korralik backstabbing ning minu mõistus tõrgub uskumast, et Helmed võiks Ratase ettekujutuses olla stabiilsemad ja usaldusväärsemad partnerid Keskerakonnale kui näiteks RE (ka kogu pagasiga, mis RE-l on).

Puht usalduse puudumine teatud persoonide vastu ei tundu olevat piisav põhjus, et oma erakonna reiting veega alla lasta ning erakonda sellisel määral sisemiselt lõhestada. Noh, vähemalt minu jaoks ei tundu see proportsionaalne..

[_AI_]

Jah, kas Ratasele Isamaa või vastupidi, aga ei peamin. partei Kesk ega pooldajate ja vastaste hulgas kihinat-kahinat tekitav EKRE ei tuleks üldse arvesse, kui Is. teeks otsuse minna Reformi ja SDE kolmikliitu

Isamaa miskipärast ei taha. Miks? See on olulisem küsimus kui Sten bocki maja ja küünejäljed peaministritoolis, aga lihtsam ja kasulikum on seda teist narratiivi meedias kehtestada. Lööb kaks kärbest ühe hoobiga- ei liigu võimaliku koalitsioonipartneri kambrisse karuraudadega ja teiseks tõmbab kisselli sülle ka konkurendist erakonna esimehele. kui sulle tehakse ettepanek, kas väiksem vend suure venna köögis või suur vend ühisköögis, siis loogiline, mida ju valiks. Isegi, kui see vend on selline ülbitsev röhitseja.

[_AI_]

Paraku ei saa maailmavaadet kõrvale jätta. Minu jaoks olnuks tõesti kõige huvitam KE ja RE kooslus, puht tasakaalu ja stabiilsuse mõttes: RE suutnuks ideaalis majanduskeskkonda stabiliseerida, KE jällegi oleks veidi inimkeskset lähenemist toonud. Et õilsad plaanid on ju tegelikult toredad, aga vahel on hea, kui su kõrval on ka keegi pädevam, kes aeg-ajalt koputab õlale ja ütleb, et "nope, katteallikat pole ja see tõmbab miinusesse, mõtleme midagi jätkusuutlikumat välja".

Reformierakond ei ole sessuhtes kindlasti minu kõige ideaalsem valik, aga hetkel on ta minu silmis halbadest variantidest kõige töökindlam. Sellist "minu" erakonda poliitmaastikul hetkel ei ole.



Hästi argumenteeritud ning Isamaa puhul ma usun, et seal võib tõesti teatav umbusk RE suhtes olla (ning nagu öeldud, neile oleks EKRE maailmavaateliselt parem partner kui SDE).

Samas Keskerakonna puhul.. ma ikkagi jääks selle juurde, et KE otsuse taga on peaasjalikult (Jüri) peened poliitmängud peaministri koha säilitamiseks, mitte nii väga see kas Jüri Kajat usaldab või ei. Poliitika on nkn korralik backstabbing ning minu mõistus tõrgub uskumast, et Helmed võiks Ratase ettekujutuses olla stabiilsemad ja usaldusväärsemad partnerid Keskerakonnale kui näiteks RE (ka kogu pagasiga, mis RE-l on).

Puht usalduse puudumine teatud persoonide vastu ei tundu olevat piisav põhjus, et oma erakonna reiting veega alla lasta ning erakonda sellisel määral sisemiselt lõhestada. Noh, vähemalt minu jaoks ei tundu see proportsionaalne..

Selles usus ja usalduses on midagi siiralt sümpaatset, aga...kahjuks sa eksid. Erakonna reitingut ei tasu vaadata siin enne, kui u sügisel, sisemine lõhestumine on muidugi ka üks hea teooria, aga ilma suhteliselt empiirilise tõestuseta. ja ei tasu arvata, et siin on Jüri vs kaja ja üksteise usaldamatus, siin käib jutt ikka kollektiividest, erakond küll moodustub inimestest, aga päris Jüri ja kaja neid ei moodusta, siin peab vähe kollektiivset usaldust ka olema, millele nt Palsticu ajajälg viitab. Poliitika on suht pragmaatiline. Küll aga võib muidugi alati juhtuda, et need eeldused, mis sul on nädal pärast valimis ei pruugi enam paika pidada kahe nädala pärast või nädal enne valimisi ja nädal pärast valimisi.

[zelee]

Paraku ei saa maailmavaadet kõrvale jätta. Minu jaoks olnuks tõesti kõige huvitam KE ja RE kooslus, puht tasakaalu ja stabiilsuse mõttes: RE suutnuks ideaalis majanduskeskkonda stabiliseerida, KE jällegi oleks veidi inimkeskset lähenemist toonud. Et õilsad plaanid on ju tegelikult toredad, aga vahel on hea, kui su kõrval on ka keegi pädevam, kes aeg-ajalt koputab õlale ja ütleb, et "nope, katteallikat pole ja see tõmbab miinusesse, mõtleme midagi jätkusuutlikumat välja".

Reformierakond ei ole sessuhtes kindlasti minu kõige ideaalsem valik, aga hetkel on ta minu silmis halbadest variantidest kõige töökindlam. Sellist "minu" erakonda poliitmaastikul hetkel ei ole.



Hästi argumenteeritud ning Isamaa puhul ma usun, et seal võib tõesti teatav umbusk RE suhtes olla (ning nagu öeldud, neile oleks EKRE maailmavaateliselt parem partner kui SDE).

Samas Keskerakonna puhul.. ma ikkagi jääks selle juurde, et KE otsuse taga on peaasjalikult (Jüri) peened poliitmängud peaministri koha säilitamiseks, mitte nii väga see kas Jüri Kajat usaldab või ei. Poliitika on nkn korralik backstabbing ning minu mõistus tõrgub uskumast, et Helmed võiks Ratase ettekujutuses olla stabiilsemad ja usaldusväärsemad partnerid Keskerakonnale kui näiteks RE (ka kogu pagasiga, mis RE-l on).

Puht usalduse puudumine teatud persoonide vastu ei tundu olevat piisav põhjus, et oma erakonna reiting veega alla lasta ning erakonda sellisel määral sisemiselt lõhestada. Noh, vähemalt minu jaoks ei tundu see proportsionaalne..

Sa oled korduvalt maininud vajadust majandust stabiliseerida. Mis siis nii valesti on et stabiliseerimist vajab? Majandus kasvab, palgad kasvavad, aegade madalaim töötusemäär ning süvenev tööjõupuudus. Miida RE võimul olles muudaks?

[Nasfal]

Palju Reform tv3mele maksis, et see Kolmedoki saade toodetakse? Veits kahepalgeline on rääkida rahva hirmutamisest ja ähvardamisest kui see sama Kolmedok on kõige puhtamakujulisem hirmutamine ja ähvardamine, mis üldse olla saab.

[JuriM]

Palju Reform tv3mele maksis, et see Kolmedoki saade toodetakse? Veits kahepalgeline on rääkida rahva hirmutamisest ja ähvardamisest kui see sama Kolmedok on kõige puhtamakujulisem hirmutamine ja ähvardamine, mis üldse olla saab.

Keegi ei pidanud kellegile midagi maksma, pole ühtegi seda Kolmedokki kunagi vaatanud otsast lõpuni, nende eesmärk koguaeg olnud vastuoluline.

[Nasfal]

Keegi ei pidanud kellegile midagi maksma, pole ühtegi seda Kolmedokki kunagi vaatanud otsast lõpuni, nende eesmärk koguaeg olnud vastuoluline.

Mnjaa, lihtsalt saan sellest ōigustatud kartustest aru, aga kui üldmeedia hakkab lihtsalt tuimalt rahvas hirmu kütma, mis saab kui paremäärmuslased vōimule tulevad, siis ollakse ekrega kōik koos sama haisva sitahunniku otsas.