Päevapoliitika

[kaala]

aitab jamast. visake see epsteini list parem siia.
kuidas kotka stenn ratastooliga seal uhada sai?

Kuulsin et Biden kutsuti ka aga ei leidnud kohta ütles. Paralized tüübid vaatasid niisama pealt. Eks seal oli teisigi angliste. Listi küll ei avalda...kes teab see teab. Valimiste prime pole veel käeski ju

[taku*]

Maksmiseks läks, siis oli väike segadus, sest eeldasin 50 EUR/h per face puhul arvet ja värki, aga "ei-ei, sulas ikka". Aasta oli 2021.

Et noh isiklikus plaanis, mul absull ei ole kahju endal sellest kulutusest, sest ma ma vihkan koduseid töid. 2 kuud kontoritoas pirn ootab vahetamist ja kui pesumasina toru umbe läheb, siis tellin mehe, sest see teema ajaks nii stressi kui ise peaks tegema.

Aga suures pildis jällegi noh, sulle vastu rääkides... Et mis riski see vend siis võttis ka? Ainuke asi, mida ta tegi oli see, et küsis pmst ametlikku hinda, mis sisaldaks kõiki makse, km ja ettevõtte tootlust ise cashis tehes. Tõsi, ta sai seda lubada, sest hea vend nö. Siin ei pea nüüd selle 50 osas senti saagima minema, aga poindist saad ju aru kui toon su üksiknäitele teise üksiknäite vastu.

Yes... nende üksiknäidetega võibki põrgatama jääda... lõpuks saab musta ka valgeks tõestada (kui veic kujutlusvõimet on)

vb tõmbasid sa küll lühema õlekõrre. KM võrra oleksid pidanud vähemalt odavamalt saama (noh... classic ehitusbisnes ju)
Aga reaalselt sellises situatsioonis on probleemiks garantiid. Kui juhtub, et tööde käigus näiteks veetoru või side/elektrikaabel kannatada saab (mis võib välja tulla x aja möödudes)... siis cash money ilma akti ja tõendusdokumentideta on ikka päris recc midagi nõudma hakata

[taku*]

Listi küll ei avalda...kes teab see teab.

homo oled vä? ära jaura nüüd.

[nonoh]

Sellest järgmisele järgneva OÜ sõsar OÜ, kes maksab miinimumi ja divikaid? Sinu antud küsimus langeb jokk-kategooriasse, kus oluline on see, mis paistab välja.

Vasta küsimusele. Su väide oli, et töötaja ei maksa makse. Et justkui tööandja maksab. Mu küsimus on, kes sinu meelest makse maksa, kui töövõtja oleks hoopis teenusepakkuja ja maksaks endale siis ise palka (ja makse). Kas nüüd maagiliselt maksaks töötaja? A mis sisuline vahe on?

Käibemaks ja tööjõumaksud on erinevad asjad.

Jah. Siis nii räägimegi. Aga maksud on nad kõik.

Võta sealt 4000 elanikuga KOVist ära 200-le inimesele tööd pakkuv tehas. Näiteks a la Nõost (nõka-nõka) Nõo Lihatööstus.
Selleks, et ametnikud saaksid makse maksta on vaja neile töökohta, tuba, maja, mille jaoks on vaja...

Ma püüdsin selle näitega viidata, et kuigi riigiametis töötava ametnik maksud on raha ühest taskust teise tõstmine tõesti, siis näiteks tulumaks võib jõuda hoopis kaugemasse taskusse, sest ta jõuab kovi.

Aga riigiametnikud vist peaksid ka OÜ-d asutama ja teenust pakkuma, siis neist saaksid ka ausad maksumaksjad.

Ära saa valesti aru - ka ametnike on vaja. Ainult, et me oleme ajas, kus nad defineerivad majanduselu läbi enda.

Ma ei arvagi, et sa seda arvad. Ma lihtsalt ei saa aru sellest kõvatamisest, et üks on õigem maksumaksja kui teine (sinu jutus siis tööandja vs töötaja, erasektori töötaja vs ametnik). Esiteks, ma ei tea, kuhu selline vastandamine ja võrdlemine (ära panemine?) viima peaks ja teiseks, kas ära panijad töötavad ise kõik eksportivas sektoris?

[nonoh]

Rumal küsimus õpetajate halva elujärje kohta.

Kas ei oleks esmane ülesanne sulgeda ebaefektiivsed väikekoolid ja selle arvelt palku tõsta?

Jah, aga seda ei saa õpetajad teha. Isegi mitte haridusministeeriumi, sest kool on paratamatult regionaalpoliitka tööriist. Mu meelest oli aga päris tobe see metsküla kooli lugu, kus kov üritas ebaefektiivsust vähendada, aga sai haridusministrilt, presidendilt, (riigi)meedialt nii kuis tolmas. Karta on, et järgmised kovid ei julge nii pea raskeid otsuseid teha.

Samas, tõsta õpetajate palku maakohtade inimeste elukvaliteedi arvelt, tundub ka kuidagi nõme. Äkki riik ei ole veel nii pankrotis?

Kas ei oleks mõtet loobuda ametühingust ja üldisest õpetajate alampalgast, kuna praegu tõuseks palk kuskil Moostes õpetajal, kus pole probleemi kinnisvara ostmisel ja laseks tõsta rohkem palku kohtades, kus elukallidus mõjub suuremalt ja seetõttu saaks seal rohkem palku tõsta?

Õpetajate alampalk on osa regionaalpoliitika tööriistast. Et kõik õpilased väärivad sama kvaliteediga haridust. Ja seda ei taga ainult normaalselt tasustatud pedagoog, aga oma roll kindlasti sellel on.

[lorenzo]

Kui rääkida mingitest maksusoodustustest ettevõtjate tasandil, siis tegelikkuses peaks ainult eksportivatel ettevõtjatel need olema, kes toovad reaalselt raha riiki sisse.

[plastic]

Yes... nende üksiknäidetega võibki põrgatama jääda... lõpuks saab musta ka valgeks tõestada (kui veic kujutlusvõimet on)

vb tõmbasid sa küll lühema õlekõrre. KM võrra oleksid pidanud vähemalt odavamalt saama (noh... classic ehitusbisnes ju)
Aga reaalselt sellises situatsioonis on probleemiks garantiid. Kui juhtub, et tööde käigus näiteks veetoru või side/elektrikaabel kannatada saab (mis võib välja tulla x aja möödudes)... siis cash money ilma akti ja tõendusdokumentideta on ikka päris recc midagi nõudma hakata

No siin jutt veidi OT ning ehitussektori spetsiifiline, aga huvitav teema selles osas. Eks mõistlik eraisikust tellija oskab valida lahinguid ja omab ülevaadet riskidest, mis sulas tegutsemisega kaasnevad. Eramaja elektrisüsteem vs korteri 11 lampi on erinev skaala, ühesõnaga.

Aga eks see tõstatab ka teemasse mineva küsimuse, et kui turu ootus ja hind on mõjutatud eksisteerivast olukorrast, kus "ehitussektor ju" või "kõmm on kasum", siis odavamalt ei saagi head venda. Sest hea vend paneb maksuvabalt soolot kuivõrd turg lubab, seadusandlus võimaldab (no just selles mõttes, et ega ei pea ju selle päris-päris ettevõttega, kellel 100 venda, võrreldes sarnaselt palka maksma ja kulusid kandma).

Tekitades omakorda endale konkurentsieelise tegutsemaks konkreetsel turul, ilma panustamata ühiskonda. Aga nagu sa mainisid alguses, siis peaksime kõik selle alla neelama, sest ta sai soomes üle nö ja nüüd võtab tohutult neid riske.

[taku*]

. Aga nagu sa mainisid alguses, siis peaksime kõik selle alla neelama, sest ta sai soomes üle nö ja nüüd võtab tohutult neid riske.

ära aja kärbseid sinna kus suhkruvett ei ole.

[plastic]

ära aja kärbseid sinna kus suhkruvett ei ole.

Nõus.


Pohlak on.. (edit).

[kaala]

Ref ja kesk saavad täiega sisse, kaabude punt pildilt kadunud. Kes järgmised turuliidrid on siis, Isamaa ja sotsid?

Tglt veidi humoorikas kuidas pool-eestlane T.H.Ilves ka raadios nutab, et meedia ikka tambib Kallast asjatult ja sp refi reiting kukkunud. Mdea mis Washingtoni valemeid selle järelduseni jõudmiseks härra kasutas, aga kindlasti on sellele oma wiki leht tehtud kui hästi otsida.

[nonoh]

Sa seda parempoolsete venda twitteris followid w?

Ise muidugi ka. Õige point.

See jäi kahe silma vahele.

Too parempoolne luftivend võrdleb statistika ameti maakonna keskmist palka, mis on taandatud täistööajale ja haridusministeeriumi arvutatud õpetajate keskmist, kus on sees nii normkoormuse ületamine, lisatasud, asendustasud jne. Väga hea matemaatik! Kui kasutada võrdluseks samadel alustel õpetajate keskmist, ei ole seis teps mitte nii roosiline nagu parempoolne väita üritab.

[LaRaBla]

See jäi kahe silma vahele.

Too parempoolne luftivend võrdleb statistika ameti maakonna keskmist palka, mis on taandatud täistööajale ja haridusministeeriumi arvutatud õpetajate keskmist, kus on sees nii normkoormuse ületamine, lisatasud, asendustasud jne. Väga hea matemaatik! Kui kasutada võrdluseks samadel alustel õpetajate keskmist, ei ole seis teps mitte nii roosiline nagu parempoolne väita üritab.

Siin on probleem pigem selles, et sinu soovitud statistikat pole lihtsalt olemas. Ainuke viis õpetaja keskmist arvutada ongi kogu palgafondi teel, kus sees on siis diferentseerimisfond ja sealtkaudu kõik uurimistööde juhendamised, niisama näo järgi rohkem andmine jne.

e:

Aga kui ma peaks õpetaja palga osas oma viis senti lauda viskama, siis kogu möll alampalga ümber on täiesti jabur. Alustava õpetaja palk on väga hea. Eriti kui panna juurde veel starditoetus jms. Meil ei tohiks tegelikult esimeseks viieks tööaastaks õpetajate leidmisega mingeid probleeme olla. Või kui on, pole küsimus miinimumpalgas või üleüldse rahas.

Tegelik probleem on, et ka 40aastased pädevad õpetajad, kel pea 20 aastat staaži, saavad sisuliselt sama palka. Heal juhul ehk selle diferentseerimisfondi 17% rohkem. Aga see pole mingi karjäär. Kui mulle makstaks palka 117% inimesest, kelle kogu töö on Instagrami postituste uudisteks vorpimine või välismeedia 1500tähemärgisteks nuppudeks tõlkimine, siis ma vast mõtleks ka kuskile mujale tööle minna.

[nonoh]

Siin on probleem pigem selles, et sinu soovitud statistikat pole lihtsalt olemas. Ainuke viis õpetaja keskmist arvutada ongi kogu palgafondi teel, kus sees on siis diferentseerimisfond ja sealtkaudu kõik uurimistööde juhendamised, niisama näo järgi rohkem andmine jne.

Isegi kui seda statistikat olemas ei oleks, ei tähendaks, et selline võrdlus oleks mõistlik. Aga muidu: palgad.stat.ee (otsi üles näiteks õpetaja(põhikool)) ja analüüsi ise. Kenasti maakondade kaupa ja puha.

Aga kui ma peaks õpetaja palga osas oma viis senti lauda viskama, siis kogu möll alampalga ümber on täiesti jabur. Alustava õpetaja palk on väga hea. Eriti kui panna juurde veel starditoetus jms. Meil ei tohiks tegelikult esimeseks viieks tööaastaks õpetajate leidmisega mingeid probleeme olla. Või kui on, pole küsimus miinimumpalgas või üleüldse rahas.

Tegelik probleem on, et ka 40aastased pädevad õpetajad, kel pea 20 aastat staaži, saavad sisuliselt sama palka. Heal juhul ehk selle diferentseerimisfondi 17% rohkem. Aga see pole mingi karjäär. Kui mulle makstaks palka 117% inimesest, kelle kogu töö on Instagrami postituste uudisteks vorpimine või välismeedia 1500tähemärgisteks nuppudeks tõlkimine, siis ma vast mõtleks ka kuskile mujale tööle minna.

Kui sa eeldad, et alustav õpetaja on magistrikraadi omandanud spetsialist, siis kust otsast see hea on? Miks sa sinna juurde starditoetuse peaksid arvestama, mis seob inimese viieks aastaks? Viieks. Aastaks. (pluss, see on brutos mingi 260 eurtsi kuus lisaks, ei upita seda miinimumbrutot napilt 2000 euroni). Arvestades, et teist õppeaastat ei jätka 25% alustanud õpetajatest, viiendat 50% alustanud õpetajatest, siis khmm, äkki ikka ei ole nii hea alustamise palk/koormus/ootused-eeldused tööks jne? Sa võtaks selle riski või? (jah, seda saab proportsionaalselt aastate kaupa tagasi maksta, aga see tähendab, et raha peaks jääma arvele seisma/saama targalt investeeritud).

Loomulikult ma olen nõus, et õpetajate palk võiks olla seotud kuidagi kasvava vastutuse või kogemuse või ma ei tea millega (ma ei arva, et alati kogemus=pädevus). See ei olnud nii kaitseväes (kus staaž on palgakomponent), ega ole ka õpetajaskonnas alati nii. Aga ma ei ole nõus, et see peaks tulema õpetajate miinimumpalga arvelt. Miks peaksid PÄDEVAD noored inimesed tahtma hakata õpetajaks? See saabki olla ainult sinisilmne/idealistist naisterahvas või keskmiselt 36aastane (alustavate õpetajate keskmine vanus) varasemale tööle vahelduse otsija - sest õpetajaks saab pmst igaüks, kes uksest sisse astub ja pulss olemas on. Ja see pole teps mitte hea asi.

Tegelikult on asi lihtne. Kui me ühiskonnana arvame, et haridus on oluline ja tahame, et hariduse kvaliteet tõuseks (või jääks vähemalt samakski), siis paratamatult tuleb selle eest maksta (üha rohkem, arvestades, et keskmine palk muudkui tõuseb, koos elukallidusega). Ma olen nii otulotu küll, et mu arvates pole Eestis probleemi, mille lahendamisele ei aitaks kaasa parem haridus, aga kõik ei peagi niimoodi mõtlema.

PS! Õpetaja töö on lahe, noored inimesed on toredad ja kool on ka äge. Tulge ja tehke! Vaata ka www.nooredkooli.ee

[LaRaBla]

Palju meil Eestis muidu on neid töökohti, kus jalutad ülikoolist sisse ja saad kohe 1800 brutos (Ida-Virumaal 2700 brutos), ilmselt reaalsuses veel kuskil 100 brutos päris lihtsalt juurde ka, sest ega kuskil miinimum lõpuks kokku tule. Lisaks peaaegu 13 tonni kohe kätte (Ida-Virumaal üle 16 tonni kohe kätte). Noh, ega eriti pole.

[nonoh]

Palju meil Eestis muidu on neid töökohti, kus jalutad ülikoolist sisse ja saad kohe 1800 brutos (Ida-Virumaal 2700 brutos), ilmselt reaalsuses veel kuskil 100 brutos päris lihtsalt juurde ka, sest ega kuskil miinimum lõpuks kokku tule. Lisaks peaaegu 13 tonni kohe kätte (Ida-Virumaal üle 16 tonni kohe kätte). Noh, ega eriti pole.

Ma sellele idavirumaale isegi ei keskendu, sest see seal on poliitiline otsus ja tahe ja ei muuda õpetajate olukorda üle eesti. Ja pealegi, kauaks see kestma jääb?

Selle 100 päris lihtsalt juurde - keskuskasmis? Okei, võib-olla mõni reaalainete õps. Minu kogemusega see päris lihtsalt 100 juurde mitte miskist otsast ei klapi. 13 tonni kohe kätte kohta - otsi see stats üles, palju seda päriselt kasutab ja/või lõpuni kasutab, saad oma vastuse, kui argument see on. Lisaks noh, alguses said seda ainult Tallinna ja Tartu välised alustavad õpetajad. Siis Tallinna välised. Nüüd juba pakutakse kõigile. See ütleb ka midagi.

Aga hakkame siis magistrikraadi järgi vaatama, kus saad 1800 brutona (ja pane tähele, ei mingeid telefone, tööautosid jms asju, hea, et valget paberit ja tahvlimarkereid ise ostma ei pea, aga kui tahad midagi fäntsimat, läheb sageli see pigem omast taskust).

Kas on mõni reaalainete magister, kus sa sellist palka kohe või esimese aasta jooksul ei võiks eeldada? Mul ei torka kohe pähe, äkki mõni teoreetiline füüsik?

Kas on mõni loodusainete magister? Jah, ilmselt kuskil kultuuriministeeriumi haldusalas olevatel ametikohtadel (muuseumid jms) ja võib-olla ka kliimaministeeriumis. Need kõik, kes ei ole nö avaliku sektori vajaduste täitjad, ilmselt sihivad samasugust palka nagu õpsidel - selle vahega, et on korralik kasvupotentsiaal.

Humanitaarainete magister? Ilmselt siin on õpsidel tõesti eelis, eriti eesti keele, ajaloo, muusika, kunsti ja kirjanduse õpsidel. Keeleõpsidel - fifty-sixty, aga pigem kah, nõus, on eelis. Aga kultuuri ja eestluse jms vaatevinklist, mida kapitalism rahaliselt väga väärtuslikuks ei pea, on ju hädavajalik, et ka neid ained õpetaks proffid. Mitte suvakad.

Ilmselt kõige olulisem on aga see, et õpetajalt eeldatakse, eriti lapsevanemate poolt (või eeldavad noored õpetajad endalt ise) juba esimesest päevast head või väga head sooritust. Olgu, on alustavat õpetajat toetavad koolid, kus alustav õpetaja annab näiteks 24 kontakttunni asemel 21 kontakttundi ja saab selle eest täiskoha palka, aga see ei tähenda, et me mõtleks, et aa, davai, selle seitsmenda klassi mata/inka/ajalugu/vms ongi suva, las õpetaja harjutab, ainult 24 noort, habrast inimest, eks. Eesti süsteemis (nö blackbox), kus õppekava näeb ette, mida õpilane kooliastme lõpuks peab oskama, aga õpetamise viis on õpetaja, kooli ja koolipidaja otsustada, võib anda väga häid (pisa) tulemusi, aga nõuab ka alustavalt õpetajalt väga head sooritust. Keegi tunnis kätt hoidmas/üle õpetamas ei käi. Kus veel nii on?