Päevapoliitika

[plastic]

See jäi kahe silma vahele.

Too parempoolne luftivend võrdleb statistika ameti maakonna keskmist palka, mis on taandatud täistööajale ja haridusministeeriumi arvutatud õpetajate keskmist, kus on sees nii normkoormuse ületamine, lisatasud, asendustasud jne. Väga hea matemaatik! Kui kasutada võrdluseks samadel alustel õpetajate keskmist, ei ole seis teps mitte nii roosiline nagu parempoolne väita üritab.

Mul tunne, et sul hetkel endal probleeme statistika tõlgendamisega. Täistööajale taandamine ei tähenda, et ühe inimese 250 töötunnist saab a la 1,5 ametikohta.

Seega ta võrdleb konkreetselt võrreldavat, sest mõlema data põhjal on sees ületöö ja lisatasud jm.

[zelee]

Võtsin palgad.stat lahti ning pisteliselt kontrollides õpetajate palk +3-500€ võrreldes maakonna keskmine (Tallinnast me siinakohal ei räägi), samas lasteaiakasvataja maakondade keskmine või alla selle, Abiõpetajad (eeldaks, et lasteaedades siis) saavad keskmist palka 700-100€. Eks rahastuse allikad on erinevad, aga fookus tundub vähe vales kohas olevat.
Kokkuvõttes pole ju palk enam see kõige põletavam mure mis vajab lahendamist, vaid liigne töökoormus ja sellega tuleks tegeleda esmajärjekorras. Puhtalt statistiliselt võttes pole õpetajate palgad kõige kehvemad enam.

[nonoh]

Mul tunne, et sul hetkel endal probleeme statistika tõlgendamisega. Täistööajale taandamine ei tähenda, et ühe inimese 250 töötunnist saab a la 1,5 ametikohta.

Seega ta võrdleb konkreetselt võrreldavat, sest mõlema data põhjal on sees ületöö ja lisatasud jm.

Et oleks selge, siis ma räägin sellest, luftivenna jagatud tabelist: https://pbs.twimg.com/media/GAAhPZjX...png&name=small
Seal on all kenasti toodud, et andmed on statistikaameti omad ja haridussilmast. Keskmine palk on võetud statistikaametist ja õpetajate palk haridussilmast. Aga need ei klapi omavahel, sest neil on erinev metoodika. Näiteks Valga õpetaja keskmine 1992 eurot on tabelisse saadud Haridussilma järgi. Statistikaameti järgi on õpetaja keskmine Valgamaal aga 1647 eurot. Ehk kui härra luftivend tahab võrrelda kahte numbrit, siis tuleks seda teha samast allikast ja sama metoodika alusel. Või ei?

Omajagu totter on muidugi võrrelda kõiki ameteid vs kõrgharidusega õpetaja. Väga sügav!

[nonoh]

Võtsin palgad.stat lahti ning pisteliselt kontrollides õpetajate palk +3-500€ võrreldes maakonna keskmine (Tallinnast me siinakohal ei räägi), samas lasteaiakasvataja maakondade keskmine või alla selle, Abiõpetajad (eeldaks, et lasteaedades siis) saavad keskmist palka 700-100€. Eks rahastuse allikad on erinevad, aga fookus tundub vähe vales kohas olevat.
Kokkuvõttes pole ju palk enam see kõige põletavam mure mis vajab lahendamist, vaid liigne töökoormus ja sellega tuleks tegeleda esmajärjekorras. Puhtalt statistiliselt võttes pole õpetajate palgad kõige kehvemad enam.

Tubli! Miks me ei räägi Tallinnast või Tartust? Üldhariduskoolide õpetajatest üle poole on Tartu- või Harjumaal. Miks me nendest ei räägi? Üle poole üldhariduskooli õpetajatest teenib alla oma maakonna keskmise. Miks see oluline ei ole? Rääkimata sellest, et maakonna keskmine on kõikide haridustasemete ja töökohtade ülene. Miks me teisi ameteid ei võrdle maakonna keskmisega?

Lasteõpetajatel on seis sellevõrra keerulisem jah, et rahastab kov. Kuigi ka lasteaiaõpetajate miinimum on seotud õpetaja miinimumiga, on see sisuliselt lasteaiaõpetaja maksimum (eeldab magistri kraadi) ja lasteaiaõpetaja ei saa oma n-ö koormust lisa kontakttundide, klassijuhatamise, projektide vedamise, loovtööde juhendamise jms asjadega suurendada.

Muidugi vajab liigne töökoormus lahendamist, aga see liigne töökoormus tuleneb sageli sellest, et õpetajad võtavad endale lisaülesandeid, et saada siis puhtalt statistiliselt mitte kõige kehvemat palka. Ma tegelikult arvan, et siia on maetud ka haridusministeeriumi ja riigi tegelik probleemkoht õpetajate palgaga - kui õpetajate miinimumpalk oleks riiklik keskmine (või lausa 120% sellest), siis jääksid igasugu lisaasjad tegemata (ja need keemia-mata õpsid, kes praegu 28-30 kontakttundi nädalas lükkavad (ja sellega "retsi" raha kokku ajavad), sest õpetajaid lihtsalt pole võtta, oma lisatunnid ära annaksid, sest sama raha saaks ka kergemini kätte), tekiks kohe tööülesannetesse kohe auk. Mis seal salata, ka mina ei taidleks enam oma klassijuhatamisega ja annaks oma ületunde ära.

Ja äraütlemata kummaline on rõõmustada selle üle, et inimeste, kes meie noortega nende ärkveloleku ajast kõige rohkem kokku puutuvad ja neid (vanemate järel) enim mõjutavad, palgad pole "kõige kehvemad enam". Kui ma õpetajana alustasin 2017. aastal oli õpetaja miinimumpalk 1000 eurot. Nii palju ma ka sain. Tahab keegi öelda, et see oli normaalne palk inspireerimaks noid noori õpetajaametit valima või? Jah, tõus on olnud tubli, see 1749, milleni palk eelmisel aastal tõsteti oli tõesti imetlusväärne. Aga see AINULT normaliseeriks korraks õpetajate palga. Käest on lastud generatsioondide viisi noori inimesi. Õpetajaskonda on tekitatud auk. Ja seda ei saa lappida korraks normaliseerimisega (mille üldine elukallidus ja hämmastav inflatsioon kohe ära sõi). Seepärast ei meeldigi õpetajatele plaan palgad järgmiseks neljaks aastaks külmutada. Me oleme kohe, karsumm, samas augus. Ja lähevad jälle generatsioonid kaotsi. Mingil hetkel sealt enam välja ei tule (või lähem see palju-palju kallimaks, kui praegu).

[Daz Booob]

Vasta küsimusele. Su väide oli, et töötaja ei maksa makse. Et justkui tööandja maksab. Mu küsimus on, kes sinu meelest makse maksa, kui töövõtja oleks hoopis teenusepakkuja ja maksaks endale siis ise palka (ja makse). Kas nüüd maagiliselt maksaks töötaja? A mis sisuline vahe on?



Jah. Siis nii räägimegi. Aga maksud on nad kõik.



Ma püüdsin selle näitega viidata, et kuigi riigiametis töötava ametnik maksud on raha ühest taskust teise tõstmine tõesti, siis näiteks tulumaks võib jõuda hoopis kaugemasse taskusse, sest ta jõuab kovi.

Aga riigiametnikud vist peaksid ka OÜ-d asutama ja teenust pakkuma, siis neist saaksid ka ausad maksumaksjad.



Ma ei arvagi, et sa seda arvad. Ma lihtsalt ei saa aru sellest kõvatamisest, et üks on õigem maksumaksja kui teine (sinu jutus siis tööandja vs töötaja, erasektori töötaja vs ametnik). Esiteks, ma ei tea, kuhu selline vastandamine ja võrdlemine (ära panemine?) viima peaks ja teiseks, kas ära panijad töötavad ise kõik eksportivas sektoris?

Kõik see sinu tekst, teema, mõttearendus langeb kategooriasse - põhjus vs tagajärg.

See ongi sisuline vahe ning sel põhjusel Võiks pigem olla suurem sõnaõigus põhjusel (loojal, tootjal)... kuna nemad aga tihti lihtsalt teevad oma asja, siis tagajärg (Näiteks ametnikud) on hakanud kõvatama (sama on hetkel siis näiteks õpetajate palgaga - tagajärg möliseb, et niigi teil hästi ja jutud).

Põhjust vs tagajärg - progressiks on vaja mõlemat, üks ei tohi lämmatada teist ja Vastandumine ehk ei lase olukorda väga hapuks.

[Mõnuagent 007]

Ühest tänasest pressiteatest:

Maakoolide õpetajate järelkasvu baasstsenaarium ehk praeguseid arenguid arvestades kõige tõenäolisem on lapsevanem-õpetaja stsenaarium, kus maakoolide õpilased saavad esimese kuue klassi hariduse koolides, kus õpetajaskonna moodustavad eelkõige lapsevanemad. “Praeguste olude süvenemisel jõuame suure tõenäosusega aastal 2040 olukorrani, kus maakoolid muutuvad justkui 3–5 pere isiklikuks ettevõtmiseks, kus lapsevanemad teevad suure osa õpetamistööst ise ära. Pärast 6. klassi tuleb aga lastel paratamatult liikuda suuremasse kooli, mis võib tekitada üleminekuraskusi,” tõi Kindsiko välja.

[nonoh]

Olgu, lähme filosoofiliseks. Kas saab olla tööandjat ilma töötajateta? Kas saab olla töötajat ilma tööandjata? Mille alusel siis otsustada, kumb on põhjus, kumb on tagajärg?

Ma ei ole kordagi kuulnud ühtegi amentikku kõvatamas, et tema on õigem maksumaksja, kui eraettevõtluses töötaja.

Aga et tööandjal võiks olla suurem sõnaõigus on huvitav (kapitalismi väärtustel põhinev) mõte justkui vastureaktsioon kommunistidele, et tööline see kõige õigem ja peaks olema läbi nõukogu otsutaja.. aga äkki leiaks hoopis kuldse kesktee, kus ikka kõik on võrdsed?

[lorenzo]

Minu arust meil ongi ühiskond kuidagi liiga kaldu ettevõtjate poolele. Sellele on aidanud muidugi kaasa siiani enamjaolt parempoolsete valitsemine. Ettevõtjad ja edukad ning jõukad on meil nagu pühad lehmad kelle heaolu ei tohi puutuda. Suurem tasakaal oleks kindlasti vajalik

[boobek]

Minu arust meil ongi ühiskond kuidagi liiga kaldu ettevõtjate poolele. Sellele on aidanud muidugi kaasa siiani enamjaolt parempoolsete valitsemine. Ettevõtjad ja edukad ning jõukad on meil nagu pühad lehmad kelle heaolu ei tohi puutuda. Suurem tasakaal oleks kindlasti vajalik

Sage nüüd aru. Sotsialism ei tööta ja ei hakka kunagi töötama.

[Daz Booob]

Olgu, lähme filosoofiliseks. Kas saab olla tööandjat ilma töötajateta? Kas saab olla töötajat ilma tööandjata? Mille alusel siis otsustada, kumb on põhjus, kumb on tagajärg?

Ma ei ole kordagi kuulnud ühtegi amentikku kõvatamas, et tema on õigem maksumaksja, kui eraettevõtluses töötaja.

Aga et tööandjal võiks olla suurem sõnaõigus on huvitav (kapitalismi väärtustel põhinev) mõte justkui vastureaktsioon kommunistidele, et tööline see kõige õigem ja peaks olema läbi nõukogu otsutaja.. aga äkki leiaks hoopis kuldse kesktee, kus ikka kõik on võrdsed?

See pole hetkel vast eriti oluline mõtteharjutus? Sama võiks teha tähemärkide, sõnade, lausete, kirjutamise ja rääkimisega.

Ma ka pole kuulnud. Samas ma panin need kaks tegelast muidu ühte patta. Ettevõtja on see, kelle ma nendest esile tõin.

Kui sa viitsid nüüd uuesti lugeda, siis ma olen algusest peale öelnud, et üks ei toimi teiseta. Samas võrdsust pole olemas... või nuh on, kuid sellega on nagu tasakaaluga - selle poole püüelda on hea eesmärk, kuid selles püsimine on inimloomuse vägistamine.

[lorenzo]

Sage nüüd aru. Sotsialism ei tööta ja ei hakka kunagi töötama.

ma räägin sotsiaalsemast kapitalismist, mis kehtib läänelikus Euroopas. Tahad öelda, et lääneliku Euroopa sotsiaalsem kapitalism ei tööta? Tahad öelda et varamaksudega ja astmelise tulumaksuga riikide majandused ei tööta?

[vendetta]

Lihtsuse huvides oletame, et töötab (kolm soccerneti foorumit saaks kohe täis kirjutada vaieldes selle üle kas ikka töötab) Kas see tähendab automaatselt, et see ka Eestile ainuõige variant? Sõrmenips, teeme kõik nagu Lääne-Euroopas ja ongi kohe elu palju parem? Kuna siin kerkis see Portugal üles. Kas Portugali mitte ei olnud hiiglaslik koloniaalimpeerium ajal kui eestlaste enamus parunite heaks ennast vigaseks töötas. Rääkimata lähiajaloost kui meil oli 50 aastat kestnud kaasav eksperiment riikliku plaanimajandusega.

[kaala]

https://archive.ph/HRBU8

Pole idekas graafika, aga väitel "lääne euroopas on sotsiaalne kapitalism/päriselt ka progressiivne maksusüsteem" on ikkagi kergelt vigane soovmötlemine

[diver]

Minu arust meil ongi ühiskond kuidagi liiga kaldu ettevõtjate poolele. Sellele on aidanud muidugi kaasa siiani enamjaolt parempoolsete valitsemine. Ettevõtjad ja edukad ning jõukad on meil nagu pühad lehmad kelle heaolu ei tohi puutuda. Suurem tasakaal oleks kindlasti vajalik

Parempoolsete poliitikute valitsemisest on suurema jälje jätnud ühiskonnale ehk isegi parempoolse mõtlemise täielik domineerimine mittepoliitikutest arvamusliidrite seas. See on ka põhjus, miks meil ei enne ega pärast valimisi pole toimunud mingisugust maksuteemalist debatti - debati tekkeks on vaja vähemalt kahte eri arvamusel osapoolt, aga kui peaaegu kogu ajarkirjandus ja valdav enamus poliitikutest omavad sarnast ideoloogilist positsiooni ning erinevused seisnevad pigem väikestes detailides, nagu kas rohkem rõhuda mõnede tarbimismaksude tõusule või pigem kärbetele, siis mis debatist sellises olukorras juttugi saab olla.

Parempoolsest mõtlemisest on meie avalikud poliitilised arutelud ja poliitika üldine käsitlemine nii läbi imbunud, et seda on hakatud pidama pigem objektiivseks tõeks kui ideoloogiseks eelistuseks. Täielik nõiaring iseenesest ning ma pole seetõttu lähituleviku osas sugugi optimistlik. Kui sügavalt juurdunud hoiakute ja eelarvamuste tõttu ei suudeta isegi probleeme korralikult sõnastada, siis mis alust on mingeid normaalselt toimivaid lahendusi oodata. Ehk tulles ühe varasema siintoodud näite juurde tagasi, siis tegelik küsimus on, kas 3000+ teenivale inimesele on kasulikum maksta 20 asemel näiteks 25% tulumaksu ja säilitada kõik heaoluühiskonna hüved või säästa see mõnisada eurot kuus maksudelt ja osta edaspidi oluline osa praegu riigi poolt pakutavatest teenustest vabalt turult.

[taku*]

ma ei kujuta ette, kuidas seda võrrandit saab tasakaalustada...
maailma ühe väikseima võlakoormusega riik, konkurentsivõimeline maksupoliitika, konkurentsivõimelised sisendhinnad (globaalne turg eksole), heaoluühiskond, kõik on õnnelikud...

üks rumal küsimus... the fuq meil see võlg/skt suhe nii madal on? mis tolku sellest reaalselt on, kui konkurendid pidevalt eest ära jooksevad?

mitte, et ma tahaks, et me räigelt peale laksiks... aga what goes... kas see bisnes lendab ükskord korraliku pauguga upakile või on enamik riikidel suht fuck it, vaatame, mis saab... strateegia selle võlaga?