Kolime SKA Narva?

[Gallacher]

Aga kuidas me saame inimesi Ida-Virumaale?

Ma arvan, eestlasi Narvasse ongi suht võimatu saada. Kui ei maksa neile just mitu korda kõrgemat palka Narvas elamise eest.

Huvitav mõtte koht on Tapa ja sõjaväe osa. Kas keegi saab eitada, et see on seal elu elavdanud? Luuakse kasvõi uusi pizzakohvikuid. Tulevad sinna ka ajajooksul muud lisaväärtused. Ma tean inimesi, kes käivad Tapale tööle Rakverest, Jõhvist ja Tartust ja samuti tean neid, kes on perega ka sinna kolinud. Kellegi elu ei ole pärast Tapa linnaku elavnemist purunenud või seisma jäänud ja oi kui paljud neist väitsid, et lähevad Kaitseväest ära ja nii edasi. Sama oli ka väeosade kolimisega Tallinna kesklinnast Ämarisse ja mujale.

Tapa on ka võrreldamatult väiksem koht. Loomulikult suudab üks pataljon seal elu elavdada ja annab kohalikele tööd, rääkimata sellest, et lähiajal saabuvad sinna 1200 britti ja prantslast, kes suurendavad 5700 elanikuga linna elanikkonda tublisti. Olen isegi mõelnud, et kui oleks endal Tapal sobivad ruumid ja investeerimisraha, teeks sinna kohe korraliku pubi ja teisele korrusele bordelli veel otsa.

[orbitaaljaam]

Riik ei pea looma serveriparki, vaid saab luua soodsad tingimused erainvestoritel serveripargi tegemiseks - infra, maksud, erisoodustused, maa jne.

Ja Tapa võrdlus nagu väga ka ei päde. Esiteks on linnade mõõdud oluliselt erinevad (rahvaarvu ja raha hulga poolest) ning SKA tudengi ning usa sõduri rahakott ei kannata üldse võrdlust välja. Ja see - sõjaväelane ning õppur - õppejõud - kuidas neid saab samasse tehtesse panna üldse? Üks on elukutse esindaja, mida valides sa võtad arvesse, et sind võidakse lähetada, ümber asustada või sõtta saata. Teist elukutset valides või seda õppima asudes on sul õigustatud ootus, et sa ei pea kogu oma senise elu maha tõmbama kellegi käsul, vaid omal soovil.
Ja no sorry, aga palju Ida-virumaalt neid inimesi on, kes läheks SKA tööle. Peale mõne madalapalgaliste lihttöö tegijate. See, et keegi kuskil keldripoe avab - noh jah.

Ja ma ausalt ei saa aru, keda see kool seal Ida-Virumaal paigal hoiaks. Kes kohalikest noortest tahab saada ametit, mida selles koolis õpetatakse, saab seda õppida Tallinnas, elada ühikas ning koju tagasi sõita. Enamus liigub nagunii üle riigi laiali teistesse asustatud punktidesse.

[Marek_T]

Ma elan Viljandimaal, 10 kilomeetrit Viljandist väljas. Maakond on nö "eestikeelsete" hulgas üks kiiremini kahaneva rahvaarvuga maakondi. Noored tahavad siit ära, esmalt maalt Viljandisse ja siis Viljandist ära Tallinna või välismaale. Ma olen oma perekonnaga see lollakas, kes vastuvoolu ujus ja Tallinnast peale 14 aastat siia kolis.

See, mida sa oma tuntavalt tugevatele teadmistele tuginedes kirjeldad, Futboliidipaul, on kogu Eesti reaalsus (v.a. Harjumaa), mitte mingi Narvale ainuomane fenomen. See, et Narvas elavad valdavalt venekeelsed inimesed, on tagajärg, mitte põhjus - ja ammugi pole venekeelsus ja -meelsus põhjendus sellele, et mingi riigiasutus sinna tarida, õhku ehitatud lootuses, et äkki midagi muutub. Ühest küljest tõded, et emotsioonid tuleks unustada ja teha esimene praktiline samm; teisalt on kogu selle kolimisjampsi taga puhas emotsioon, mitte midagi muud. 1500+ õpilasega ülikooli kolimine 50 miljoni raha eest, kuitahes ülla retoorika saatel, ei saa käia mingi ministri suva järgi. Piltlikult öeldes on vaja keskkonnamõjude analüüsi ja väga põhjalikku sealjuures. Vastasel korral on ühel hetkel tõdemus kibe: aastaid ehitatud kool perses ja narvakad imbuvad ikka nagu vesi liiva sisse...

2017. oktoobris on kohalikud valimised. Ma saan aru, et IRL-il on sitt leivakotis ja peale valitsusparteiks olemise (mille nimel oma munad keskpeltsebulile roosa siidilindiga karpi pakituna altarile viidi) polegi nagu suurt midagi alles jäänud. Aga see Reinsalu regionaalpoliitiline tõmblus - kui SKA kolimine valimiste eel ikkagi läbi surutaks ja protsessid käima pandaks - oleks isegi Eesti poliittehnoloogiakulturiste steroide täis maailmas täiesti uus tase.

[Marek_T]

Kõigele lisaks - SKA praegune töö käib neljas üksuses, lisaks Tallinnale ka Murastes, Paikusel ja Väike-Maarjas. Kes keelab teha, ütleme, kolmeaastane pilootprojekt, et ühe üksuse kolimisega konjunktuuri nuusutada ja selle analüüsi tulemuste põhjal järgmised otsused teha? Miks on vaja reaalselt toimivat hiigelsüsteemi pea peale keerates loota, et äkki ei kuku tellis varbale?

[orbitaaljaam]

Ja vaevalt keegi, kes on siin sõna võtnud SKA Narva kolimise vastu, peaks mingit vimma Ida - Virumaa või Narva vastu. Lihtsalt see idee iseenesest on täiesti kasutu, mõttetu ning rumal. Ja sellele rahale leitaks ka parem ja kohalikku elu rohkem edasi viiv rakendus. Kasvõi tõesti see Ahhaa keskuse laadne asi. Tehku asi kolmkeelne ja Narva leiavad tee lõpuks ehk ka siseturistid, välisturistid ning vene turistid ka muu tegevuse enne Rimist juustu ostmist.

[futbolidipaul]

Kunagi oli Narva väga elitaarne linn, kus olid kõik elanikud Eestlased. Kas sellepärast, et see on muutunud peaksime käega lööma ja üldse mitte proovime seda muuta?

Ma olen nõus, et pilootprojekt oleks hea lahendus. Annaks võimaluse näha, kas sellel oleks oodatud efekti.

Aga ma ei saa nõustuda sellega, et Tapa on sitt näide. See on hea võrdlus selleks, et sellised muutused võivad omada efekti. Jah, skaala on teine, aga see näitab muutust. Millal te viimat Tapal käisite? Kas Te teate mis oli seal ennem, kui KV hakkas sina raha panema juba enne liitlasi ja mis on nüüd? Ja ma ei ütleks, et Ida-Virumaal ei ole eksperte kes seal töötaks ja et osad inimesed ei oleks nõus sinna kolima. Ja ma ei arva, et ainult Ida-Virumaale tuleks investeerida. Igale poole võiks, hetkel on lihtsalt Ida-Virumaa see koht, mis on aktuaalne. Kui oleks küsimus praegu Võrus või Valgas või jumala poolt hüljatud Viljandis, ma oleks sellega sama hästi poolt. Ilmselt ei jaguks siiski asutusi, mida igale poole jagada.

[Marek_T]

Tean küll, mis seal enne oli. Võrreldamatult rohkem eestikeelseid põlisasukaid, kui Narvas peale II ilmasõda eales olnud on.

[orbitaaljaam]

Mu vanaema ja tema perekonna saatsid sakslased Narva-Jõesuust Punaarmee eest jalust ära 2MS ajal. Venelased konfiskeerisid 2 jõelaeva. Olen lugusi kuulnud, mis seal enne oli.

[Gallacher]

Kunagi oli Narva väga elitaarne linn, kus olid kõik elanikud Eestlased. Kas sellepärast, et see on muutunud peaksime käega lööma ja üldse mitte proovime seda muuta?

Ma olen nõus, et pilootprojekt oleks hea lahendus. Annaks võimaluse näha, kas sellel oleks oodatud efekti.

Aga ma ei saa nõustuda sellega, et Tapa on sitt näide. See on hea võrdlus selleks, et sellised muutused võivad omada efekti. Jah, skaala on teine, aga see näitab muutust. Millal te viimat Tapal käisite? Kas Te teate mis oli seal ennem, kui KV hakkas sina raha panema juba enne liitlasi ja mis on nüüd? Ja ma ei ütleks, et Ida-Virumaal ei ole eksperte kes seal töötaks ja et osad inimesed ei oleks nõus sinna kolima. Ja ma ei arva, et ainult Ida-Virumaale tuleks investeerida. Igale poole võiks, hetkel on lihtsalt Ida-Virumaa see koht, mis on aktuaalne. Kui oleks küsimus praegu Võrus või Valgas või jumala poolt hüljatud Viljandis, ma oleks sellega sama hästi poolt. Ilmselt ei jaguks siiski asutusi, mida igale poole jagada.

Einoh, proovida ju võib aga iseasi, kuidas.
Olgem ausad, Narva on erandlik koht. Sisuliselt on ta nagu Pihkva - venekeelne ja venemeelne koht, kus eestlasena tunneksid end nagu võõrkehana. Mina ei näe varianti, kuidas seda lähima saja aasta jooksul muuta.
Samas, ma ei saa aru, miks just Narva on hetkel aktuaalne. Julgeoleku tõttu? No sellisel juhul tuleb sinna saata kiirreageerimisüksused, mineerida teed või sillad, et vajadusel vene vägede edasiliikumist tõkestada jne , mitte rääkida SKA Narvasse viimisest. Kui aga räägime regionaalpoliitikast, siis eestlasena on mulle Põlvamaa või Läänemaa käekäik hoopis olulisem. Kui Narvast koliks lähiajal veel paarkümmend tuhat inimest Eestist välja, oleksin ma pigem rõõmus kui kurb. Jääkski viiendat kolonni vähemaks.
Ja Tapa puhul tuleb siiski arvestada, et seal elab 10 korda vähem inimesi kui Narvas, kellest pealegi enamus on eestlased. Samuti on linn Tallinnale kordades lähemal kui Narva.

[Gallacher]

Kunagi oli Narva väga elitaarne linn, kus olid kõik elanikud Eestlased.

Muide, ka enne teist ilmasõda oli Narva suht multikulti, kuigi venelasi ja muid vähemusrahvusi oli seal alla poole, mälu järgi ca 20-25 protsenti. Meenub lapsena loetud Adolf Rammo raamat "Šahh Madan" kus peategelasest koolipoisi suurimad sõbrad olid eestlane Riks, venelane Bogdanov ja tatarlane Ahmed ning peamised vihavaenlased sakslastest vennad Freibergid.

[Marduk]

Tapa on ka võrreldamatult väiksem koht. Loomulikult suudab üks pataljon seal elu elavdada ja annab kohalikele tööd, rääkimata sellest, et lähiajal saabuvad sinna 1200 britti ja prantslast, kes suurendavad 5700 elanikuga linna elanikkonda tublisti. Olen isegi mõelnud, et kui oleks endal Tapal sobivad ruumid ja investeerimisraha, teeks sinna kohe korraliku pubi ja teisele korrusele bordelli veel otsa.

Jou jou jou kutid! Ärge tulistage puusalt palun.
Ma olen näinud Tapa säramist, mandumist ja nüüd ehk näen ära ka taassünni. Tapa suurim võit on olnud see, et kuidagi läbi randomi otsustati seal asuvat KV baasi suurendada. See ei olnud mingi riiklik "ääremaa elustamise kava". Pigem oli see "üki-kaki-kommi-nommi". Terved need ajad on seal teenivad/töötavad sõdurid rongidega Tallinna vahet sõitnud, kui nad on tahtnud mingit tegevust leida. Baase mida laiendatakse ei laienda just kohalikud ettevõtted eks. Toitlustamine tuleb läbi riiklike konkursside jne. Ehk kõik on sama "kohalik" nagu Leedus toodetud A. Le Coq õlu. Ja kogu see protseduur on aega võtnud aastaid.
AGA mis on muutunud on see, et kohalikud saavad idd tööd, nö sisserännanud on muutunud paikseteks. Kohalik on hakanud mõtlema, et kas me saame midagi nüüd veelgi suurenevale armeele midagi ise pakkuda. Ehk napsame Tallinnalt veits raha ära? Ja see on hea.
Tapa on hea näide, kuidas kuskile võib taas elu tekkida (sorry). Tapa on halb näide, kui te väidate et riigil oli plaan ja nii pidigi minema.

[Gallacher]

Jou jou jou kutid! Ärge tulistage puusalt palun.
Ma olen näinud Tapa säramist, mandumist ja nüüd ehk näen ära ka taassünni. Tapa suurim võit on olnud see, et kuidagi läbi randomi otsustati seal asuvat KV baasi suurendada. See ei olnud mingi riiklik "ääremaa elustamise kava". Pigem oli see "üki-kaki-kommi-nommi". Terved need ajad on seal teenivad/töötavad sõdurid rongidega Tallinna vahet sõitnud, kui nad on tahtnud mingit tegevust leida. Baase mida laiendatakse ei laienda just kohalikud ettevõtted eks. Toitlustamine tuleb läbi riiklike konkursside jne. Ehk kõik on sama "kohalik" nagu Leedus toodetud A. Le Coq õlu. Ja kogu see protseduur on aega võtnud aastaid.
AGA mis on muutunud on see, et kohalikud saavad idd tööd, nö sisserännanud on muutunud paikseteks. Kohalik on hakanud mõtlema, et kas me saame midagi nüüd veelgi suurenevale armeele midagi ise pakkuda. Ehk napsame Tallinnalt veits raha ära? Ja see on hea.
Tapa on hea näide, kuidas kuskile võib taas elu tekkida (sorry). Tapa on halb näide, kui te väidate et riigil oli plaan ja nii pidigi minema.

Ma ei saa aru, kes sellele jutule vastu on vaielnud või mille või kellega sa üldse vaidled?

[atleticomadrid]

Ise ka "maakas". Olen ääremaadele riigipoolse tõuke andmisega igati nõus aga sisekaitseakadeemia puhul ei tule sellest projekti mida 15 aasta pärast heldimusega meenutada: "Ära tegime!"
Kogu asi on ühe persekukkunud erakonna väikese grupi agenda ja nagu kõlab asjatundjate häältest, mõistusevastane projekt.
Lisaks muudele vasturääkivustele, sisekaitseakadeemia balti Donbassi?

[futbolidipaul]

Lisaks muudele vasturääkivustele, sisekaitseakadeemia balti Donbassi?

Narva ei ole Balti Donbass. See ajab mind ka närvi, et seda selleks peetakse.

Aga meil on võimalus kõik selleks teha, et muutuks.

[Markko]

See pilootprojekti teema - olen ise SKA vilistlane. Enne masu käisid ka tõsised jutud, et kolime SKA kohe Murastesse. 15 faking kilomeetrit kesklinnast. Tulemuseks oli see, et minu kolledži helgemad õppejõud lahkusid viimasel õppeaastal kes kuhu. Meie, kes tulime pärast praktikaid viimaseks poolaastaks loenguid kuulama ja lõputööd kaitsma, seisime silmitsi tõsiasjaga, kus loengud jäid aina ära ja/või asenduseks aeti kiiruga suvalised oma ala eksperdid kohale, kes võisid eksperdid olla, kuid lõviosas õppejõuna hakkama ei saanud.

Ehk kui akadeemia idasse kolida, siis ainuüksi õppekvaliteet langeks mitmeks aastaks märgatavalt. Keegi poliitikutest/ametnikest on maininud, et paneme sisejulgeolekuasutuste personalipoliitikasse sarnaselt Kaitseväega sisse rotatsiooni. Kui tahad ametiredelil liikuda, siis käid mõneks aastaks õppejõuks. No ma ei tea, kaitseväelane arvestab lahingukooli/sõjakooli astudes, et ta edaspidine karjäär kestab ühel ametipostil (struktuuriüksuses) kolm-neli-viis aastat ja see süsteem on juba aastaid töödanud. Nüüd justkui paneme ka teised valdkonnad tanki ja hakkame neid roteerima? Seda enam, et mitmed SKA õppejõud ei ole vormijandjad, vaid ka ministeeriumite või muude avalike sektori asutuste ametnikud või ka erasektorist. Ma ei ütle, et see vale oleks, aga kõrvalt vaadates toimub ilge rapsimine ja lihtsalt kasti linnukese tegemine