Jah, internetist tulevad ju asjad mõne päevaga. Milles props (kui nad just Hiinast ei tule)?
-
-
Mida rohkem ma peerustun, seda rohkem mind kangelaslinn Tallinna aja- ja kujunemislugu paelub. Kuldaväärt kraami elu üle järele mõtlemiseks, lisa uurimiseks ja linnas lahtiste silmadega ringi kõndimiseks pakub regulaarselt näiteks Juske blogi. Aga on ka ilmunud viimasel ajal häid raamatuid.
Ekstra välja tuua tahaks Leo Lapini "Siintallinna". See on perfektne kokkuvõte Tallinna eri linnaosade elust ja arengust autori elu jooksul, loomulikult 3. astme kontakti läbi. Autori taustast lähtuvalt tehakse kiire ülevaade arhitektuursetest lollustest, mis nõuka-ajal realiseerusid, ja tervest reast, mis, allah olgu tänatud, ei realiseerunud. Ja möödapääsmatult on vähemalt igal teisel leheküljel juttu n*ssimisest, või kui mitte sellest, siis n*kkumisest vähemalt. (Olles lugenud ka teiste tema kaasaegsete memuaare, võib vist jääda uskuma, et nõuka-ajal elati tõepoolest kadestusväärselt intensiivset suguelu).
Aga jah, siintallinn. Näituseks. Meie põlvkond ilmselt ei suuda ette kujutadagi elu vastehitatud Mustamäel. Hallid kolossid keset liivavälju. Kesklinnast 8 km, tee jala minna pikk, aga bussid käivad üliharva, on imporditud vennasrahvast täis ja haisevad, haisevad, haisevad. Sest venelased pesevad end kord nädalas avalikus saunas. Vanni aga soolavad kurke või kasutavad panipaigana. Haljastust ei ole, ent on pidevad liivatormid (suvel) või kõikjal laiuv pori (muudel aastaaegadel). Linnaosas on kaks poodi, kust ei ole midagi osta. Kaks telefoniaparaati (kodudesse ei ole telefonidel seal asja veel aastaid), mõlemad kas katki või on seal pikk saba. Elekter on 60ndatel kallis, seega kodus 'peeti videvikku' ehk istuti pimedas toas. Talvel oli toas palav, sest küte oli NLiidus odav, aga suvel läksid panelkad külmaks ja niiskeks. Prügisahtid haisevad, majad on täis lutikaid ja prussakaid. Selles dante põrgu mõnd ringi meenutavas keskkonnas ei jäänudki vist muud teha, kui kuulata läbi õhukeste seinte, kuidas keegi naabrinaist põrutab, põrutada naabrinaist ise või lasta naabrinaisel kuulata, kuidas kedagi põrutad. Vabandust, n*ssid. See on sõna, mida Lapin eelistab.
Silmiavav värk, igatahes. Undi 'Sügisball' mõjub selle kõrval Grimmi muinasjutuna. Elame ikka hästi ja viisakalt tänapäeval.We have to disorganise their organisation so we have to be very creative.Kommentaar
-
No miks ei või e-raamatuna olla. FFS!When I get sad, I stop being sad and be awesome instead. True story!Kommentaar
-
Sest seni kui ühes kuus müüdud e-raamatuid saab ühe käe sõrmedel üles lugeda (mul on neid viis, mõnel on vb rohkem), ei tasu selle sindrima epub-faili tootmine ja serveerimine end ära.We have to disorganise their organisation so we have to be very creative.Kommentaar
-
See, et sina tagurlane oled, ei tohiks muud maailma tagasi hoida.Algselt postitas fitti Vaata postitustWhen I get sad, I stop being sad and be awesome instead. True story!Kommentaar
-
Räägi seda muule maailmale.We have to disorganise their organisation so we have to be very creative.Kommentaar
-
Leia mulle parem raamat, millele poleks lugeri versiooni. Noh, lisaks sellele ja mingi Eesti värgid veel. Võib-olla mingi Kreeka kolmanda klassi mateõpik on veel sihuke.Algselt postitas fitti Vaata postitustWhen I get sad, I stop being sad and be awesome instead. True story!Kommentaar
-
Nalja teed või? Lugeri versioon tehakse ilmuvatest raamatutest Eestis (ma eeldan, et me räägime kodustest asjadest?) täna tühisele protsendile, a la Kersna ja 50 halli varjundit. Kaks kirjastust, millega mina tihedamalt kokku olen puutunud, proovisid e-raamatutega ja loobusid praktiliselt täielikult (vähemalt, kuni turg areneb). Sest, ilma naljata näide tõsielust, raamat, menukrimka, mis paberversioonis oli nädalaid Apollo topis, müüs epubina viis eksemplari. VIIS inimest olid nõus faili eest maksma, üks neist olid ilmselt sina ja teine sinu ämm, tervisi ka talle!We have to disorganise their organisation so we have to be very creative.Kommentaar
-
Seda ma räägingi, et Eesti on kolgas.Algselt postitas fitti Vaata postitustWhen I get sad, I stop being sad and be awesome instead. True story!Kommentaar
-
No aga mis ei maksa. See, et Elion tuleb ühe pikaldase vanamehe isikus ja paneb sulle suure vaevaga ühe sitase juhtme seina, maksab ka 60 euri tund.Algselt postitas Stok
Ükski programm ei tee nupuvajutusega faili, mis oleks 100% kasutusvalmis. See tähendab, et kogu kood tuleb käsitsi üle käia ja faili eri seadetes testida = reaalsed töötunnid. Lisa siia Digira või EDRK vahendustasu müügivõrku liitmisel ja fakt, et epubide käibemaksumäär on 20 % (paberraamatul 9%) ja kokkuvõttes ongi juba päris suur reaalne kulu, mida müük hetkel tagasi tuua eriti ei taha.We have to disorganise their organisation so we have to be very creative.Kommentaar
-
Kõlab kuidagi ligadi-logadi oleva süsteemi järgi selle va e-raamatu vorpimine, turustamine. Reaalsed töötunnid peaksid kahvatuma paberiga võrreldes ning lisaväärtus on täiesti reaalne.see ei ole minu süü, et sa okaspuu oled
"joon palju ma tahan, aga ikka ta ei saa minust aru"
"Football is a simple game based on the giving and taking of passes, of controlling the ball and of making yourself available to receive a pass. It is terribly simple."Kommentaar
-
Mismõttes nagu. Selleks, et kirjastusena anda välja e-raamat, tuleb teha läbi täpselt samad ja kulukad protseduurid, mis paberi puhul. Kui on tõlkeraamat, tuleb maksta jeeni kirjastamisõiguste eest ja tõlkijale tõlkimise eest. Kui on originaalkäsikiri, maksta autorile. Seejärel toimetamine ja korrektuur ehk jeen toimetajale ja korrektorile. See, kas nüüd edasi tekst küljendada ja trükkida või kodeerida ja epublitseerida, on juba delo tehniki. Kaanekujundus ehk nägu tuleb raamatule anda nii või naa ja juba küljendatud teksti kodeerimine on lihtsam kui hakata seda nullist tegema. Turustamisel pead maksma vahendustasu mõlemal juhul, kui sa just ukselt uksele ei käi müümas. Turunduskulud ehk meediaplaan, oleneb mis kanalid valid, aga ei näe siin erilist vahet. Trükikulud vs e-turustamise kulud (digira vahendus ja kõrgem km) on muidugi suhtelises plaanis ebavõrdsed suurused, kuid seda on hetkel ka eri väljundite müügimahud, mis selle vahe nullib.Algselt postitas Daz Booob Vaata postitust
Kõige odavam on e-raamat ilmselt välja anda nii, et kirjutad teksti ise, toimetad selle ise, kodeerid faili ise, maksad Digirale lepingutasu ja siis loodad, et selle faili tõmbab rahvaraamatu veebipoest peale Smutovi ja tema ämma veel keegi alla.We have to disorganise their organisation so we have to be very creative.Kommentaar
-
Millepärast ei võiks e-raamat (lisaks eraldi müügiartiklile) olla paberi lisa (s.t "tasuta" boonus - sellisel juhul koavad nii mõnedki maksud)? Kas see aitaks makse minimaliseerida?
Sellega annad lisaväärtuse paberile ja tarbijale, kes ei pea reisilie minnes kahte kohvrit kaasas tassima jne. Sellega kujundad ka inimeste harjumust e-raamatu kasutamise osas.
EPLi raamatusari on vist päris edukas? Väärtuste loomine on tulus tegevus.see ei ole minu süü, et sa okaspuu oled
"joon palju ma tahan, aga ikka ta ei saa minust aru"
"Football is a simple game based on the giving and taking of passes, of controlling the ball and of making yourself available to receive a pass. It is terribly simple."Kommentaar
-
Oot, kui te annate välja näiteks 50 hallist varjundist e-raamatu ja tavalise paberraamatu, siis kas te lasete mõlemad eraldi tõlkida? Või kas siis peab maksma mõlemal eraldi kirjastuslitsentsid?Algselt postitas fitti Vaata postitust
Ja, Daz Boob, milline raamatusari?Kommentaar
-
Litsents on ikka eraldi, jah. Ja miks eraldi tõlkida, ma lihtsalt näitlikustasin, milline on raamatu tootmisprotsess OLENEMATA sellest, mis on selle väljund ehk et arvamus nagu peaksid epubi kirjastamisel reaalsed töötunnid mingil põhjusel kahvatuma paberiga võrreldes, ei päde kuidagi.Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
Seda, miks juba välja antud paberraamatule LISAKS e-raamat harva ilmub, ma juba nagu selgitasin.We have to disorganise their organisation so we have to be very creative.Kommentaar
Kommentaar