Eurovisioon

[rahvaspordipäev]

Selleks on lihtsamaid mooduseid ja paljudel pole seda ka konkreetselt vaja.

Aga eurolaulu võitjad ei peagi marukuulsaks saama. See on pigem laulukirjutajate show, kus edu korral võid mingi suurema firma alltööjõuks saada.

Mis need lihtsamad moodused siis on? Kas nendel paljudel, kel seda enam vaja pole enam, pole juba varem Eesti Laulul osalenud?

Aga mulle endale meeldis väga Shira, kes tegid sõnad ja muusika vist siiski isekeskis. Kuulan seda laulu täitsa vabatahtlikult heameelega.

[Mõnuagent 007]

Mis need lihtsamad moodused siis on? Kas nendel paljudel, kel seda enam vaja pole enam, pole juba varem Eesti Laulul osalenud?

Kuidas on nii, et Eesti kõige tuntum ja populaarsem artist hetkel, on seda teinud sisuliselt meediapildist eemale hoidmisega?

Ja kui sa vaatad eelmise aasta nimekirja, siis https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Laul_2019 ütleme siit suvalise nime ja küsime, et kuidas nad on neli kuud meediatähelepanu suutnud enda karjääri edendamiseks ära kasutada? V.a. Victor Crone. Mingi kuulsuse saad ju küll, aga nooremale kuulajale on suhtkoht ükskõik, mida ERR ja kui kaua neile üritab ette mängida. Lugejanumbrid, taaskord, on antud üritusel väga nadiks jäänud. Ainsana hakkas see tõusma pärast poolfinaale ja vaadatavus oli okeika finaalis. Miks sellele pidi eelneva neli kuud mingit mürglit, mis tegelikult kellelegi ei jõua, vaid täidab lihtsalt eetrit, ei oska ma endiselt välja mõelda (kui jätta see kultuuritegelaste seas liikuv vandenõuteooria, et EAÜ autoritasud on maitsvad).

[mcnamara]

Väikese õrritamisega sai päris huvitava postituse. Aitäh.

[gizmoduck]

Egert Milderil pole häid sõpru vist kes ütleks talle, et su english on nii kõrvukraapivalt halb et palun jää eesti keele juurde. Viimase 10 aastaga pole tüüp teinud mingit edasiarengut selles

[LeeRomeno]

Esiteks, McN, ma imetlen sinu enesekindlust. Kui on üks teema, mida ma siin foorumis üsna kenasti jagan, siis see on ajakirjandus ja meedia üleüldiselt. Ma olen sektoris töötanud 13 aastat, seda nii era- kui ka ERR-meedias. Ma suhtlen igapäevaselt mõlemas meediaharus olevate inimestega. Aga eks see polegi oluline, kuna sina tead ju kõike, kuna sa oled McN ja kes sinuga ei nõustu suvalisel teemal, on automaatselt blokis või talupoja mõistusega.
Aga selle asemel, et sind siiralt vittu saata, toon ma välja mõningad kohad, mis minu jaoks on küsitavad. Katsu neid veidi rahulikumalt lugeda ja äkki suudad huilgamata ja vererõhku lakke ajamata olla.
- Me olime sel aastal Eesti Laulu meediapartnerid. Ma võin sulle mitte väga suure saladuskatte all öelda, et loetavusnumbrid olid masendavad. Sama kinnitati ka ERR-st. Seda eelkõige seepärast, et artistid olid tundmatud, laulude autorid olid ka suhteliselt tundmatud. Miks?
- Seda olen ma rääkinud enda muusikutes tuttavatega, et tegelikult ei taha keegi seda tsirkust päris kaasa teha. Sa pead hakkama novembrist pihta, pidevalt rääkima igal pool ühest ja samast loost, seda pidevalt esitama. Ja kui võidad, siis saad kogu pasalasu veelgi kaela ja jätkad seda veel mitu kuud. Kui oleks asi lühem, siis öeldakse, et võiks proovida, aga praeguses formaadis tulevad kaasa ainult kahte sorti artistid – algajad ja siis need, kelle juurde ma jõuan ülejärgmises punktis.
- Miks on üritusel 24 laulu ja poolfinaalid? Sel aastal ei osanud ju rohkem kui pooled isegi laulda. Finaali jõudis Rasmus Rändvee, kes vist ei saanud ühelegi noodile pihta. Ma ei tea, kas Rasmus seda juba teab, aga samamoodi salvestati pärast tema superstaarisaate lõppu kogu tema sooloplaat salaja ümber, sest, noh, pidi. Kui Eestis reaalselt populaarsed artistid ei viitsi kogu seda trianglit kaasa lüüa, siis jääb 24 laulu jaoks asi ahtakeseks. Aga kuidagi pidi kogu ürituse VEEL suuremaks saama.
- Kes siis siia üritusele tulevad? Noh, salasõna on EAÜ ja autoritasud. Ma ei tea täpselt. Või õigemini ma ei taha öelda täpselt, et kellel tuli idee kogu üritus poolfinaalide ja pikema perioodi peale laiali vedada. Võimalik, et tema nimi algas tähega H. Asja point oli toona see, et artistid saaksid pidevalt eetriaega, kuna iga mängimise eest tuli teatud kopikas sisse. Olles töötanud ERRs, siis ma mäletan ka seda, et iga Eesti Laulu poolfinaali jõudnud artist sai iga päev mitu mängimist, kuna nad olid poolsunduslikult listis sees. Kui seda tralli teha neli kuud, siis Eesti muusikamaastikul on see korralik sissetulek. Siis oligi olukord, kus pooled laulud olid nö. euroka projektilaulud, ülejäänud pool nö. indimaailma elushoidmine. Seejärel tuli üks teine eestvedaja, indimaailma osa jäi väiksemaks. Siis tuli Tomi Rahula ja ta kaotas igasugu arusaama, et kuidas seda asja händlida. Lõpptulemus oli see, et mingi suvaline djüüd, kes lihtsalt kopeeris neli Avicii laulu, on korraga kõige rohkem autoritasusid teeniv autor. Enam polegi oluline Stig Rästa ja muu kamba jaoks võit, vaid just see, et saada neljaks kuuks ERRi eetrisse, sest nemad ei huija autoritasudega ja erinevalt eraraadiokanalitest ei pea seal Danel P. kombel endale eetriaega ostma.
- Jah, võib öelda, et igal artistil ja lauluautoril on see justkui võimalus enda headust tõestada. Stig Rästa suutis end mingi suurema plaadikompanii palgale tõmmata, mistõttu on ta hetkel üks Eesti rohkem teenivamaid meelelahutajaid. Ta jäi mingite lauludega silma ja kirjutab variautorina suurematele artistidele laule. Ta sai enda soovitu kätte.
- Mis me sellelt Eesti laulult saime? Terve hunniku artistihakatisi, kellest pooled laulsid mööda ja ilmselt mitte kunagi ei tule enam suurde pilti. Mingi koguse lauluautoreid, kes said nelja kuu eest EAÜ-st korraliku kopika. Ja terve koguse ERRi eetriaega, mis läks selle ürituse promomiseks.
- Poolfinaali viimases helistusvoorus oli umbes 8000 hääletajat. Tartus oli saal tegelikult üsna tühi. Kaameraga osatakse näidata kenasti esimest nelja rida, aga seal tagapool polnud kedagi. Kui sa jälgisid tähelepanelikult eilset laivi, siis seal oli samamoodi kümmekond rida ees ja tagapool tühjus. ERR ei teeni sellest üritusest mitte midagi, sest nad müüvad kogu ürituse rõõmsalt Saku Suurhallile maha, nemad lihtsalt „promovad maineüritust“. Finaali telefoninumbrid olid korralikud, aga samas mitte parimate päevade tasemel.
- Võitjaks osutus Rootsi muusikatootjalt ostetud lauluviis, mis tuuniti Venemaal ja esitati lihtsalt Uku Suviste poolt. Eesti muusikamaastikule annab selline kombo umbes 0 kasutegurit – ei uut autorit, ei uusi sidemeid Eesti autorile, ei uut artisti ega uut produktsiooni. See, et võitis Uku ja tema suurim konkurent oli tegelikult täiesti tundmatu Jaagup Tuisk ja finaali viimane ots ei saanud ühelegi noodile pihta, pigem näitab, et kuskil on toimunud lahknemine „päris artistid“ ja siis need tüübid, kes ilmuvad välja umbes eurolauluks. Ja ka see nimekiri on jäänud üha napimaks.
Ehk erameedia väljaanne kutsuks praegu kokku kriisikoosoleku, kuna:
- miks ei võta asjast osa populaarsed ja tuntud artistid
- Miks on saalid tühjad?
- Kuidas kogu olukorda veidi rahaliselt ära katta?
- Kuidas tuua Euroopa muusikatööstuse ette meie noori ja andekaid laulukirjutajaid?
- Kuidas vältida muude riikide muusikatööstusest ostetavate laulude kasutamist?
- Kuidas teha nii, et reaalselt taaskord see üritus inimesi kotiks?
Aga, noh, ERR ei pea seda tegema. Raha nad ei loe, nad tegelevad missiooniga, kuna McN teab kõike kõige paremini.

Hea postitus, need lugejanumbrid on muidugi üllatav, eelmine aasta oli ju näiteks top 5 enimotsitud otsisõna sees googlis nii eurovisioon kui ka eesti laul ja isikutest top 5s nii Crone kui ka Inger, ei tahaks väga uskuda, et see aasta huvi täiesti kadunud oleks, aga noh eks aeg näitab. Muidugi on võimalik ka see, et kogu see liiklus käib teistes keskkondades ja õhtulehte ei sattunud seekord.

[Mõnuagent 007]

Hea postitus, need lugejanumbrid on muidugi üllatav, eelmine aasta oli ju näiteks top 5 enimotsitud otsisõna sees googlis nii eurovisioon kui ka eesti laul ja isikutest top 5s nii Crone kui ka Inger, ei tahaks väga uskuda, et see aasta huvi täiesti kadunud oleks, aga noh eks aeg näitab. Muidugi on võimalik ka see, et kogu see liiklus käib teistes keskkondades ja õhtulehte ei sattunud seekord.

Populaarsemad artistid lugemisarvude järgi: Sünne Valtri ja Inger Fridolin. Uku on kolmas. Ingeri fenomen on seotud muidugi tema olekuga, sest ta on tore ja veidi teistsugune.

Ja loetavus hakkas tööle alles viimasel nädalal. Ehk siis taaskord üks põhiküsimusi, et miks seda tralli neli kuud üleval hoitakse? Kuuga saaks teha intensiivsema, ka artiste-autoreid vähem sööva formaadi. Lisaks 24 laulu on ilmselgelt liiga palju, kuna kvaliteeti nii palju pole.

[LeeRomeno]

Populaarsemad artistid lugemisarvude järgi: Sünne Valtri ja Inger Fridolin. Uku on kolmas. Ingeri fenomen on seotud muidugi tema olekuga, sest ta on tore ja veidi teistsugune.

Ja loetavus hakkas tööle alles viimasel nädalal. Ehk siis taaskord üks põhiküsimusi, et miks seda tralli neli kuud üleval hoitakse? Kuuga saaks teha intensiivsema, ka artiste-autoreid vähem sööva formaadi. Lisaks 24 laulu on ilmselgelt liiga palju, kuna kvaliteeti nii palju pole.

Sellega olen küll nõus, need poolfinaalid on ikka väga mõttetud ja kvaliteet oli vähemalt see aasta (eelmine aasta ei sattunud isegi vaatama) täiesti allapoole arvestust.

[vtp]

Ja kui sa vaatad eelmise aasta nimekirja, siis https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Laul_2019 ütleme siit suvalise nime ja küsime, et kuidas nad on neli kuud meediatähelepanu suutnud enda karjääri edendamiseks ära kasutada? V.a. Victor Crone. Mingi kuulsuse saad ju küll, aga nooremale kuulajale on suhtkoht ükskõik, mida ERR ja kui kaua neile üritab ette mängida. Lugejanumbrid, taaskord, on antud üritusel väga nadiks jäänud.

Ilma listi uurimata näiteks Inga. Vb sa oled lihtsalt vanaks jäänud?

Finaali saalitäituvuse kohta ei tea, aga peaproov oli täis pre-pubekaid (elik nimetet nooremaid kuulajaid), kes olid seal küll nii uutest artistidest kui mõnest vanast olijast (a'la Laura) oma südameasja teinud. Eelmine aasta finaalis lahistas hunnik väikseid tüdrukuid nutta, kui Inger välja langes. Ja nii edasi. Võib-olla nooremad kuulajad lihtsalt tarbivad veidi teisi meediume kui Õhtuleht? Teil rohkem Hillar & Co.

[atleticomadrid]

Ilma listi uurimata näiteks Inga. Vb sa oled lihtsalt vanaks jäänud?

Finaali saalitäituvuse kohta ei tea, aga peaproov oli täis pre-pubekaid (elik nimetet nooremaid kuulajaid), kes olid seal küll nii uutest artistidest kui mõnest vanast olijast (a'la Laura) oma südameasja teinud. Eelmine aasta finaalis lahistas hunnik väikseid tüdrukuid nutta, kui Inger välja langes. Ja nii edasi. Võib-olla nooremad kuulajad lihtsalt tarbivad veidi teisi meediume kui Õhtuleht? Teil rohkem Hillar & Co.

Sa võiks tegelikult listi ka uurida, sest tegelikult ongi nii nagu mõnu eelnevalt rääkis. Arutasin finaali ajal samuti kaaslasega, et tegelikult, kui trall läbi poevad enamik nagunii kivi alla tagasi. Isegi üsna heade bändide ja muusikute saatus on parimal juhul pubibänd olla(tänu fääncyle hipsterkultuurile ei ole need õnneks kõik a la nimeta baari sugused) või oma lõbuks paar kontserti aastas anda. Ja nemad on tegelikult päris head, see mass ööbikuid mis tänavu osales ei tooks nurgakohvikuski kidrat plännides kedagi kohale.

[Nasfal]

Sa võiks tegelikult listi ka uurida, sest tegelikult ongi nii nagu mõnu eelnevalt rääkis. Arutasin finaali ajal samuti kaaslasega, et tegelikult, kui trall läbi poevad enamik nagunii kivi alla tagasi. Isegi üsna heade bändide ja muusikute saatus on parimal juhul pubibänd olla(tänu fääncyle hipsterkultuurile ei ole need õnneks kõik a la nimeta baari sugused) või oma lõbuks paar kontserti aastas anda. Ja nemad on tegelikult päris head, see mass ööbikuid mis tänavu osales ei tooks nurgakohvikuski kidrat plännides kedagi kohale.

Pane mingi Merilin Mälk nurgakohvikus otse laulma ja ta ajab sul viimsedki kliendid minema.

[eika]

Mis värk sellega muidu oli, et kõik laulud kõlasid megapasalt? Heli oligi sitt või lauljad laulsid mööda või ise aastatega küünilisemaks muutunud?

[Nasfal]

Mis värk sellega muidu oli, et kõik laulud kõlasid megapasalt? Heli oligi sitt või lauljad laulsid mööda või ise aastatega küünilisemaks muutunud?

Eks see on tulemus kui valdav enamus mingeid näitsikuid täis, kes ajavad kõik sama juttu, et issand jumal ma olen elu aeg tahtnud lauljaks saada ning ma juba 5 aastasena laulsin kodus dušhiall dushigeeli pudel käes. Reaalsuses pole teinud ühtegi minutit oma skilliga tööd teinud ning kõik arvavad, et nad on Jaak Joalad, et lähevad laulavad ühe korraga perfektselt ära. Kui keegi midagi kritiseerida julgeb, siis lendavad suvalised Lindad ja Maied kaela, et kui sa nii tark oled eks mine laula ise siis. Rohkem pole vajagi, et korraliku cringe festivali moodustada.

[JuriM]

Ma nii kriitiline ei oleks, aga parim laul kogu sellel üritusel oli ikka https://menu.err.ee/1058423/eesti-la...sines-pur-mudd

[LeeRomeno]

Ma nii kriitiline ei oleks, aga parim laul kogu sellel üritusel oli ikka https://menu.err.ee/1058423/eesti-la...sines-pur-mudd

tõsi ta on

[Peeter I]

Noh, võtaks selle finaali lihtsalt ette:

Inger - iseenesest väga halba pole midagi öelda, muidugi sellise stiiliga kuivab üsna kiiresti kokku.
Rasmus Rändvee - superstaarisaate võitja, kes väga superstaariks pole ise saanud, laul kah sihuke.. kuskilt rip-off nagu oleks.
STEFAN - ilmselt selle võistluse uus Uku, kelle ego sai küll vähe suurema laksu nüüd, aga järgnevatel aastatel kindlasti platsis, paratamatult vokaal kannab välja.
Synne ja Väliharf - polegi midagi kommenteerida, Aapo Ilves võib ka solvuda, ilmselt sellised asjad ei pääse ka kõige ausamalt läbi valikusõela.
Uudo Sepp - Eesti siiramaid inimesi, kelle mõttemaailm ei saanud kindlasti mingit laksu, selle ballaadiga pingutas küll nüüd üle, niimoodi Ivo Linnaks ei saada.
Uku Suviste - eluunistus sai täidetud, Eestis pole tal nkn erilsi väljavaateid (peale lõputute galakontsertite, naistepäeva jm), laul ise kõlbab suuresti vaid kuskile vene aastalõpu-šousse, taustal suured säraküünlad.
SHIRA - Üks vähestest uutest tulijatest, kes vokaalselt ei langenud päris läbi lava, laul ise tüütum power-ballaad, mõnda aega kuskil võib figureerida veel artistina.
Anett x Fredi - Anett Kulbini võimekus on teada, laul ise ka enamvähem, arusaadav, miks paljudele žüriist meeldis, aga Kulbini talent on siiski veidi kuskile hõljuma jäänud, saaks nüüd praegust edukalt ära kasutada.
Jaagup Tuisk - inimesena tegelikult vist multitalent, kuskil lööb ta nkn läbi, sai süüdistuse plagiaadis (Billie Eilish), võta sa nüüd kinni moment, aga võrreldes Billie looga... seda nkn kaasa ei laulda kuskil.
Traffic - pole midagi kommenteerida, tutvused aitavad, lihtsamale rahvale läheb ka vist peale
Egert Milder - Pireti mees, wannabe George Ezra
Laura - tahtis ka teha mingit basic eurolaulu, tulemuseks selge põrumine, vähemalt kostüümid ja postitants jäävad ikka edasi kandma

Üldine pilt ikkagi tegelikult päris kurb, nagu oleks toimunud veelgi suurem irdumine relevantsusest, millega saaks kirjeldada (pop)muusika pilti aastal 2019/20, ballaadide uputus seda paremaks ei muuda. Kusjuures tekibki kahtlus, et eelvalikus oligi käputäis asisemaid teoseid, kuid žürii koosseis lihtsalt paremat ei võimaldanud.