Hommik!
Mina ei ole mazzi unes näinud, küll olen teda päriselus näinud. Scooter võiks kapist välja küll tulla . vana kujundus töötab juba ära..
Aga tegelt tahtsin rääkida enda tänaöisest seiklusest
Niisiis lõpetanud enda igapäevase lõunaeine Võitlevas Sõnas, maksan arve ning vaevu-vaevu liigutades lohistan ennast kohviku välisuksest tänavale. Sean sammud siis Vabaduse väljaku poole ja jõuan siis mina juba vaat et St.Patricku juurde, kui kuulen kangialusest suuremat sorti öökimist tulevat. Keeran siis pea kangialuse suunas, öökimine läheb üha kõvemaks. Kissitan silmi. Üksnes tume kogu paistab taamal. No heauskliku ja abivalmis inimesena, võtan südame rindu ja suundun kangialusesse. No kissitan veel silmi. Näen tumedat kogu pimedas nurgas kössitamas.. Purjus soomlane, on mu esimene mõte.. Lähen lähemale.. No raudselt purjus soomlane.. lähen veel lähemale .. no rsk, see ju mu enda koer, kes siin oksnedab. Esimene mõte, mida kuradit teeb mu koer, kes peaks kodus Laagris olema, siin vaat et kesklinnas, Pärnu maanteel. Ei tea, kuidas kurat siia sai ? Ju tuli trammiga, mõtlesin endamisi.. Püüdsin teda siis seal lohutada, mis ma püüdsin, kuid järgmisena mäletan seda, kui sõbrannast tütarlaps mul seljatagant käe õlale pani ja äreval toonil mulle küsimuse esitas . Mis sa siin aknalaua all , lillepottide juures kössitad. Mina muidugi vast, et koera lohutan, kas sa siis ei näe. Sõbranna seepeale, et rsk, meil ju pole koera.. Mis sa sonid, tohman, ärka ülesse!
Vot sedapsi siis.. ärge pühapäeviti väga drooge manustage!
Mina ei ole mazzi unes näinud, küll olen teda päriselus näinud. Scooter võiks kapist välja küll tulla . vana kujundus töötab juba ära..
Aga tegelt tahtsin rääkida enda tänaöisest seiklusest
Niisiis lõpetanud enda igapäevase lõunaeine Võitlevas Sõnas, maksan arve ning vaevu-vaevu liigutades lohistan ennast kohviku välisuksest tänavale. Sean sammud siis Vabaduse väljaku poole ja jõuan siis mina juba vaat et St.Patricku juurde, kui kuulen kangialusest suuremat sorti öökimist tulevat. Keeran siis pea kangialuse suunas, öökimine läheb üha kõvemaks. Kissitan silmi. Üksnes tume kogu paistab taamal. No heauskliku ja abivalmis inimesena, võtan südame rindu ja suundun kangialusesse. No kissitan veel silmi. Näen tumedat kogu pimedas nurgas kössitamas.. Purjus soomlane, on mu esimene mõte.. Lähen lähemale.. No raudselt purjus soomlane.. lähen veel lähemale .. no rsk, see ju mu enda koer, kes siin oksnedab. Esimene mõte, mida kuradit teeb mu koer, kes peaks kodus Laagris olema, siin vaat et kesklinnas, Pärnu maanteel. Ei tea, kuidas kurat siia sai ? Ju tuli trammiga, mõtlesin endamisi.. Püüdsin teda siis seal lohutada, mis ma püüdsin, kuid järgmisena mäletan seda, kui sõbrannast tütarlaps mul seljatagant käe õlale pani ja äreval toonil mulle küsimuse esitas . Mis sa siin aknalaua all , lillepottide juures kössitad. Mina muidugi vast, et koera lohutan, kas sa siis ei näe. Sõbranna seepeale, et rsk, meil ju pole koera.. Mis sa sonid, tohman, ärka ülesse!
Vot sedapsi siis.. ärge pühapäeviti väga drooge manustage!
Kommentaar