Üle lõpmatu lumise välja,
läbi sügavalt sinise öö
särab mõõtmatust kõrgustest alla
kirkalt helendav tähtedevöö.
Üle lõpmatu lumise välja
täna heliseb kauguse kell,
läbi õhtuse vaikuse hilja
vaikselt hüüab ta, kutsuv ja hell.
Rahu maa pääle sügavalt laskub,
laskub rändaja rajale ka,
laskub hinge, kui üksinda astub
üle lumiste väljade ta.
/Arved Paul/
Rõuge, 1951
Olge sama musid edasi.
Mel
läbi sügavalt sinise öö
särab mõõtmatust kõrgustest alla
kirkalt helendav tähtedevöö.
Üle lõpmatu lumise välja
täna heliseb kauguse kell,
läbi õhtuse vaikuse hilja
vaikselt hüüab ta, kutsuv ja hell.
Rahu maa pääle sügavalt laskub,
laskub rändaja rajale ka,
laskub hinge, kui üksinda astub
üle lumiste väljade ta.
/Arved Paul/
Rõuge, 1951
Olge sama musid edasi.
Mel
Kommentaar