mõned asjad, mis minu boat'i float'sid.
kodumaist - eplik/6 -soorebased, põhjakonn ja varielu on kohesed klassikud
elephants from neptune/omanimeline - plaadi saund on sitt, aga fiil see-eest väga muhe, eriti lives
badass yuki/cherry tree bonanza(ep) - veits pettumus, aga poisid toodavad ja see on ainult heailusjamõnus.
vsjo.
kuninga foobiast pole veel üle saand, chalice tundus liiga lõdva (või vastupidi, üle-kõva) munniga tehtud ja nevesis (olgugi, et kuulduste kohaselt väga ägeda debüütplaadiga) pole siiamaani kottima hakanud.
välkast - mark lanegan band/blues funeral - väga äge depressiivroki kogum, mida on ka popijumalannad natuke lakkunud, aga aint keeleotsaga. soovitan mcnamarale, ausalt.
mars volta/nocturniquet - endiselt nendelikult julge, aga veits vähem skiso. ei teagi, kas see on hea või halb asi, aga meeldib. üldse jääb minu jaoks 2012 omar rodriguez-lopez'i aastaks. lihtsalt rets mees. (soovitan kuulata frusciantega tehtud ühisalbumit. ainult kidramäng)
swans/the seer - korralik konseptuaal värk ja üle tunni pikk, seega on, millest läbi närida, aga vaeva väärt. või noh, see vaev ei olegi vaev.
banks/banks - soliidne nagu ülikond.
john frusciante/lotus lefr(ep) ja pbx funicular intaglio zone(lp) - peale empyreani, mis on sõnukirjeldamatult hea, on need veits ehmatavad ja esiti pettumust valmistavad, aga lähemal vaatlusel selgub, et john on seal ikkagi väga sees ja tal on tegelt pohhui, kui meile ei meeldi.
pole siiani black keysi ree peale saand ja jacki blunderbussi pole miski pärast kätte võtnud, aga freedom at 21 video ja lugu on ülukhuulid.
muidu sellega nõus, et 011 oli palju ägedam mussiaasta. loodame, et 013 aitab põuast üle.
kodumaist - eplik/6 -soorebased, põhjakonn ja varielu on kohesed klassikud
elephants from neptune/omanimeline - plaadi saund on sitt, aga fiil see-eest väga muhe, eriti lives
badass yuki/cherry tree bonanza(ep) - veits pettumus, aga poisid toodavad ja see on ainult heailusjamõnus.
vsjo.
kuninga foobiast pole veel üle saand, chalice tundus liiga lõdva (või vastupidi, üle-kõva) munniga tehtud ja nevesis (olgugi, et kuulduste kohaselt väga ägeda debüütplaadiga) pole siiamaani kottima hakanud.
välkast - mark lanegan band/blues funeral - väga äge depressiivroki kogum, mida on ka popijumalannad natuke lakkunud, aga aint keeleotsaga. soovitan mcnamarale, ausalt.
mars volta/nocturniquet - endiselt nendelikult julge, aga veits vähem skiso. ei teagi, kas see on hea või halb asi, aga meeldib. üldse jääb minu jaoks 2012 omar rodriguez-lopez'i aastaks. lihtsalt rets mees. (soovitan kuulata frusciantega tehtud ühisalbumit. ainult kidramäng)
swans/the seer - korralik konseptuaal värk ja üle tunni pikk, seega on, millest läbi närida, aga vaeva väärt. või noh, see vaev ei olegi vaev.
banks/banks - soliidne nagu ülikond.
john frusciante/lotus lefr(ep) ja pbx funicular intaglio zone(lp) - peale empyreani, mis on sõnukirjeldamatult hea, on need veits ehmatavad ja esiti pettumust valmistavad, aga lähemal vaatlusel selgub, et john on seal ikkagi väga sees ja tal on tegelt pohhui, kui meile ei meeldi.
pole siiani black keysi ree peale saand ja jacki blunderbussi pole miski pärast kätte võtnud, aga freedom at 21 video ja lugu on ülukhuulid.
muidu sellega nõus, et 011 oli palju ägedam mussiaasta. loodame, et 013 aitab põuast üle.
Kommentaar