Kui see on sinu esimene külastus, siis palun tutvu korduma kippuvate küsimustega. Selleks, et teha postitusi, tuleb Sul end kasutajaks registreerida. Postitusi saad lugeda ka ilma registreerimata.
Kummaliste inimeste toodetud imelik kräpp. Kuigi ma ei ole raamatut lugenud ja see olla lausa päris ponks.
See teema iseenesest - 90te alguse kriminaalide võimuvõitlus Eestis - on ju väga huvitav materjal, võiks isegi öelda, et sellest saaks üle prahi gängsterifilmi. Ent ehkki rekvisiidid on hoolikalt valitud, tundus mulle side tolle ajastuga ikka kaunis ähmane, kui seesama müüt välja arvata (muide, sellest kirjutas veel Jüri Liim aastal 1998). Anvelt peaks oma asja teadma, aga 'Elavhõbedal' on suhteliselt ülejala stsenaarium, mis keskendub pätikambale, kelle teotsemise võiks panna toimuma mis tahes aega.
Osalistest Sarv on ikka päris akuraatne pätimolu ja leidub päris toredaid kõrvalrolle, Oja Pets ja Ulfsaki Lemps näiteks, aga noor Ulfsak kaabakana on küll paras joke. Ei mängi välja. Tisse, mõistagi, näidatakse ka mitmeid.
We have to disorganise their organisation so we have to be very creative.
Siil udus. Mitte et ma viimase süžeest väga mäletaks.
Siilil on sõber karu. Siil läheb karule moosi viima. Teel karu juurde tuleb mängu udu, mis algul siili köidab, kuid siis hakkavad ilmuma hirmutavad flashid. Äkki avastab siil, et moos on kadunud, kuid koer toob talle selle tagasi. Seejärel kukub siil jõkke ning ei suuda ennast päästa. Mängu tuleb mingi kriitšur, kes ta kaldale aitab. Kanetz.
See tuletab meelde ka remake klassikat 'Olen metsabreigikunn'
Raamatu ca 400 lk läbisin pooleteist päevaga. Kusjuures ohverdasin selleks kallist suvepuhkust, ei ahvatlenud päike ega rand jms, vaid mugav tugitool põhjapoolses toas. Seega ootused filmi suhtes olid kõrged.
Pettuma ei pidanud, süžee järgis küllalt täpselt Anvelti originaali, natuke ehk liiga ratsitult, aga eks eelarve seadis piirid. Ca pool tundi oleks võinud film küll pikem olla tõesti.
Osalistest Sarv on ikka päris akuraatne pätimolu ja leidub päris toredaid kõrvalrolle, Oja Pets ja Ulfsaki Lemps näiteks, aga noor Ulfsak kaabakana on küll paras joke. Ei mängi välja.
Ülejäänuga nõustun, v.a Juhan Ulfsak. Reps oligi n-ö südametunnistusega pätt. Raamatus olid tema sisemised dilemmad ja süütunded jah vähe pikemalt lahti kirjutatud, sellest jäi filmis vajaka.
"The great fallacy is that the game is first and last about winning. It’s nothing of the kind. The game is about glory. It’s about doing things in style, with a flourish, about going out and beating the other lot, not waiting for them to die of boredom". - Danny Blanchflower, legend
Ah, räägi seda kuskil lesbibaaris Margit Adorfile. Isegi Jaan Ruus kirjutas, et 'elavhõbeda' kõrval tundus 'Pangaröövgi' hea filmina.
Sa vihjad sellele lõigule?
Režiikäsitöö toimib, kuid see on käsitöötund ilma sõnumita, filmitegemine ilma erilise vajaduseta. Hakka või mõtlema, et “aasta halvim” linateos, road-movie “Pangarööv” oli päris huvitav film.
Okei, "Pangaröövis" oli mingi sisuarendus, mida "Punases Elavhõbedas" polnud. Eks see ole maitse küsimus, kas inimesele meeldib piinliku sisuga kräpp või sisutühi, kuid samas äge andmine. Mina isiklikult Ruuslik sõnumipede pole, et igas filmis suuri karakteriarendusi ja diipi sõnumit otsin. Paar meeldejäävat karakterit, mõnus olustik ja ladus pooleteisttunnine kulgemine- minule sellest piisab, eriti Eesti filmi puhul.
Lisaks tundub Ruus olevat juba vanem härrasmees, kellel vägivald lööb klapid kokku. Noh, nagu siin foorumis ühele vanemale härrasmehele ei meeldinud In the Loop roppuste pärast.
Ja kui lõpuks veel armas neiu grupiviisiliselt vägistatakse ning tagatipuks talle kuul pähe kihutatakse, hakkad mõtlema, et milleks sa pead seda filmi vaatama.
Ja "Punane elavhõbe" on üks väheseid Eesti filme, kus dialoogid pole punastama ajavalt piinlikud ja võltsid. "Punane elavhõbe" on seal usutav, kus "Pangarööv" ja "Mina olin siin" ei ole.
Mina isiklikult Ruuslik sõnumipede pole, et igas filmis suuri karakteriarendusi ja diipi sõnumit otsin.
Suuri karakteriarendusi? 'Elavhõbeda' kõige suurem probleem on, see, et peategelasest ei ole üle ültse võimalik sotti saada. Võib-olla on need küsimused vastatud raamatus, aga see ei puutu ju asjasse. Miks ta vangis oli? Kuidas on temasugune ontlik noormees sattunud sellisesse seltskonda? Miks ta esimese asjana pealr türmi garaažirottide juurde tagasi tükib? Miks tema väidetav südametunnistus väljendub enamvähem õlakehituses, et vast ei peaks päris iga taksosõitu tapmisega lõpetama?
Lisaks tundub Ruus olevat juba vanem härrasmees, kellel vägivald lööb klapid kokku. Noh, nagu siin foorumis ühele vanemale härrasmehele ei meeldinud In the Loop roppuste pärast.
McN, vanem härrasmees, on jah ju ka seal seitsmekümne kandis. Ja see stseen oma räiguses oli ka minu arvates täiesti ebavajalik, ükskõik mis seisukohalt vaadata.
We have to disorganise their organisation so we have to be very creative.
Suuri karakteriarendusi? 'Elavhõbeda' kõige suurem probleem on, see, et peategelasest ei ole üle ültse võimalik sotti saada. Võib-olla on need küsimused vastatud raamatus, aga see ei puutu ju asjasse. Miks ta vangis oli? Kuidas on temasugune ontlik noormees sattunud sellisesse seltskonda? Miks ta esimese asjana pealr türmi garaažirottide juurde tagasi tükib? Miks tema väidetav südametunnistus väljendub enamvähem õlakehituses, et vast ei peaks päris iga taksosõitu tapmisega lõpetama?
Ja Pangaröövis oli väikese poisi transformeerumine kurjategijaks loogiliselt lahti seletatud?
edit: Kui ma peaks uuesti vaatama mõnda Eesti viimaste aastate mitte-Õunpuu mängufilmi, siis ma valiks vaheduse ja ladususe pärast just Punase Elavhõbeda. Nii lihtne see ongi.
Kui ma peaks uuesti vaatama mõnda Eesti viimaste aastate mitte-Õunpuu mängufilmi, siis ma valiks vaheduse ja ladususe pärast just Punase Elavhõbeda. Nii lihtne see ongi.
Nojah, ma kardan, et ega me siinkohal konsensuseni ei jõua. Ma olen ka juba nii vana härrasmees, et mul ei ole hea-halva skaala ühes otsas 'Pangarööv' ja teises Õunpuu. Omal ajal ma, jah, kartsin ka loll välja paista ja kiitsin takka, kui keegi suure kunsti pähe mingit sitta tootis, aga nüüd on mul jumalast pohhui. Ma võin südamerahuga mõnes kahtlases lokaalis Homenja järgi tantsu lüüa, maapoe taga meestega viina juua ja öelda, et ma ei kavatse kunagi enam ühtki Õunpuu filmi vaadata.
We have to disorganise their organisation so we have to be very creative.
Kommentaar