Film

[plastic'99]

Netflixist vaatasin ära USA doki Icarus, mis räägib Venemaa dopinguprogrammist Sochi olümpia eel ja ajal. Filmi autor on ilmselt kõige õnnelikuma kaameraga djüüd, sest film algab hoopis sellest, et ta proovis tubli harrastusratturina järgi teha Lance Armstrongi dopingukuuri ja vaadata, et kuidas see tema sooritust parandab. Selleks sai ta kontakti Venemaalt, milleks oli Sochi olümpialabori juht. Mehel vedas just nii palju, et esialgne plaan läks persse, kuid siis hakkas vene abilise ümber kogu skandaal pihta ja nii on seal üksikasjalikud intervjuud sellest, kuidas kogu skandaal veerema hakkas. Hea tempoga film, pärast mida ei taha puhtast spordist, olümpiavaimust ja ROKist enam suurt miskit kuulda. Ja muidugi "miks venelasi kiusatakse, sest teised ju ka"-argumendid võib ka pärast seda filmi ära unustada. Kuigi kindlasti ka see film on USA propaganda, et meile 5g-d sisse süstida!

https://en.wikipedia.org/wiki/Icarus_(2017_film)

selles dokumentaalis oli muuseas ka pilt ühest omaaegsest jooksuvõistlusest, kus peal oli ka Jürgen Ligi. ei viitsi kaadrit otsida, aga imo tehti sellest ka uudis.

[Mister]

Netflixist vaatasin ära USA doki Icarus, mis räägib Venemaa dopinguprogrammist Sochi olümpia eel ja ajal. Filmi autor on ilmselt kõige õnnelikuma kaameraga djüüd, sest film algab hoopis sellest, et ta proovis tubli harrastusratturina järgi teha Lance Armstrongi dopingukuuri ja vaadata, et kuidas see tema sooritust parandab. Selleks sai ta kontakti Venemaalt, milleks oli Sochi olümpialabori juht. Mehel vedas just nii palju, et esialgne plaan läks persse, kuid siis hakkas vene abilise ümber kogu skandaal pihta ja nii on seal üksikasjalikud intervjuud sellest, kuidas kogu skandaal veerema hakkas. Hea tempoga film, pärast mida ei taha puhtast spordist, olümpiavaimust ja ROKist enam suurt miskit kuulda. Ja muidugi "miks venelasi kiusatakse, sest teised ju ka"-argumendid võib ka pärast seda filmi ära unustada. Kuigi kindlasti ka see film on USA propaganda, et meile 5g-d sisse süstida!

https://en.wikipedia.org/wiki/Icarus_(2017_film)

See dokk on tõesti mega. Jättis üsna sõnatuks... Kes näinud ei ole, siis kohustuslik vaatamine kui sport vähegi korda läheb.

[mjaasa]

Tänud soovituste eest.

Itaalia sari. Ja tõsiselt hea on.
Aga, kui sobib ka Jupiter netflixi asemel... siis vaadake Täiuslikud võõrad ära. https://jupiter.err.ee/1089205/taiuslikud-voorad

Võtan kavasse selle.

Marriage Story

Vaatasime seda.

Expendables 3

Kahtlen, et naisele see eriti meeldiks

[Kenny's Heroes]

Kahtlen, et naisele see eriti meeldiks

[Mõnuagent 007]

Netflixi on saabunud uus Spike Lee film Da 5 Bloods, mis on kriitikud vaimustuma pannud, aga vaatajad erinevate reitingute tõttu mitte niivõrd. Ise jään kuidagi kahevahele, sest ei meeldinud:
* film on 2,5 tundi pikk, seejuures on esimene tund kuidagi eriti igav
* see tundus veidi naeruväärne, et tegelasi aastal 1971 ja aastal 2020 mängisid samad näitlejad. Ehk kui 70-aastane üritab olla 20-aastane sõdur, siis kukub see nadilt välja.
* digiveri oli tasemel Rambo V, mis muutis dramaatilised surmastseenid veidi koomiliseks.
Mis meeldis?
Viimane 1,5 tundi oli päris toreda tempoka džunglimöll.

Sisu on kokkuvõtvalt selline, et neli mustanahalist Vietnami sõja veterani saabuvad taas 'Nami, kuna matsid sinna kastitäis kulda maha. Esialgu minglitakse, meenutatakse olnut ja siis minnakse kulda otsima. Spike topib filmi sisse muidugi kilogrammide kaupa poliitpropagandat igasugu vanade dokkaadrite ja tsitaatidega, et sa ikka saaksid kindlasti aru, et mustanahalised sõdurid olid alati sõdades eesrinnas, kuid suurt sittagi selle eest vastu ei saanud.

Pean tunnistama, et kodus vaatamine on alati selline omamoodi, sest selle filmi ajal ka tegin teed, näppisin telefoni ja valmistasin võileiba. Kinos oleks ilmselt püsivamalt vaadanud ja äkki kraadivõrra kõrgemalt arvanud, aga ehkki Spike avas peategelased väga kenasti, siis "ei meeldinud" punkt 3 põhjendab ära, miks kohati tundusid koledad asjad koomilised. BlacKKKlansman oli kõvasti parem, aga need koomilised natsid BlacKKK-st ehk siis see tüse vend ja see soomlane, teevad ka siin filmis rolli - seekord on nad hipidest maamiinide vastu võitlejad.

Tisse ei näe.

[$$$]

https://menu.err.ee/1102360/kinod-on-teneti-ootel-peame-praeguse-filmivalikuga-juuli-lopuni-vastu-pidama

Tundub, et maailmas said filmid otsa

[cabron]

Paras külateater see Da 5 Bloods

[Mõnuagent 007]

Käisin esimest korda pärast koroonakriisi kinos. Vaatamisele läks järjekordne Pixar Edasi. Pixar on leidnud väga lihtsa valemi, millega müüa nii lastele kui ka täiskasvanutele. Lastele palju värve, naljakad tegelased, väike tegelane on vaimult suur. Täiskasvanutele lähedase surm, üksindus, suureks saamine ja muud asjad, mis toovad nostalgiat ja lapsevanematele kerget pisarat.

Surmanäited: Big 6, Coco, Up
Suurekskasvamine: Toy Storyd
Üksindus: Up ja Wall-e

Edasi ühendab esimese ja teise, kus siis kaks venda üritavad üheks päevaks enda surnud isa ellu äratada, aga see läheb pooleldi pekki ja neil on asja parandamiseks seesama üks päev. Edasi pole kindlasti Pixari parim film, sest esimene pool filmi pakub pinget ainult lastele, kuna käib ühest tagaajamisest teise. Teine pool läheb muidugi täis-Pixar kätte ja lõpuks on jälle pisar silmas. Ehk taaskord film, mida on hea ja mugav lapsega vaadata, sest ei ole kardinaalselt loll. Sinna juurde saad mõelda, et millele mingid lõigud viitavad - võib tuua näiteid Monsters Inci, Back To The Future'i ja jumal teab millega veel. Tark animatsioon, aga Pixari edetabelis kuhugi sinna 6.-8. koha juurde.

Täitsa huvitav, et kaua nad sarnast valemit kasutavad?

Ja mis veel positiivsem! Mitte ükski tegelane ei hakanud lambist mingit laulu laulma!

[Mõnuagent 007]

Kuna USA plokkpasterid niipea ilmselt kinodesse ei jõua, siis saab praegu tähelepanu igatsugu muude riikide toodangut. Näiteks tuleb sel nädalal ühe ebaõnnestunud tõlke auhinnale kandideerivaid filmipealkirju Misside mäss, mis on kuidagi tõlgitud originaalnimest Misbehaviour. Film räägib iseenesest tähtsast teemast - feminismist, läbi üsna huvitava intsidendi ehk 1970. aasta miss maailma valimistest.
Filmis on neli telge:
* Sorgus juustega Keira Knightley, kellel on muidu okei elu, aga meesprofessorid suhtuvad tema ajalooõpingutesse veidi üleolevalt. See muidugi on paha, sest see on seksism. Nii satub Knightley (kes ka sorgus juustega on väga ilus) hunniku väga tagasihoidliku välimusega provokatiivsete vasak-feminismi aktivistide sekka, sest miks ka mitte, Inglismaa film ja seal sobib Keira Knightley "tõesti" nende hulka kui rusikas auku.
* Missid, kelle seast kostub siit sealt pahameelt objektistamist, aga üldiselt võetakse chillilt, sest selle tiitli kaudu võib saada kas parema elujärje, parema töökoha või üleüldse. Seega mis see väike pepuvehkimine ikka ära ole.
* Ürituse korraldajad, kes pole iseenesest halvad, aga samas aduvad väga hästi ümbritsevat olukorda. Selleks on näiteks hea panna žüriisse kolmanda maailma esindajad, Grenada peaminister ja korraldada hääletus selliselt, et tuleks esimene mustanahaline võitja, kuna parasjagu protestitakse apartheidi vastu ja ega mingit rassismiskandaali ei tahaks. Teiseks kutsutakse valgenahalise Lõuna-Aafrika missi kõrval võistlusele ka suvaliselt välja valitud ilus mustanahaline, kellele antakse tiitliks Aafrika-Lõuna miss. Spoiler, talle antakse teine koht.
* Bob Hope - ürituse õhtujuht, kes on onuheinolik nussi- ja naljamees.

Nagu ikka Inglismaa filmides, siis on kõik erakordselt lihtne ja tore. Politseinike eest joostakse ära kui muiste, raskuste korral ohatakse korraks ja siis tuleb keegi geniaalsele mõttele ja kõik laheneb iseenesest (nimetame seda justkui Bohemian Rhapsody) ja lõpuks on kõik justkui ajalooliselt korrektne, aga sama usutav, kui Hugh Grantist peaministri päevakava Love Actuallys.

Kõige naljakam on muidugi lõpuks arusaam, et samal ajal, kui mitte väga ilusad Briti naised jaurasid peenisekadedusest ja peksid missivõistlust laiali, siis missitiitli saanud Grenada neiu tõi tänu võidule palju suuremale inimhulgale usu, et nad pole lihtsalt koledad neegritüdrukud. Aga, noh, peenisekadeduses Briti keskklass on ikka kangelaslikum!

Ma olen sellest filmist nüüd üsna pikalt kirjutanud, mis tähendab, et teema on huvitav, aga film oli kohati ikka nii kuradi igav, et anna olla. Tisse nägi nii palju, et üks naine imetas miitingul last.


Enne jalkale sõitmist käisin artises vaatamas Venemaa spordifilmi Ühe hingetõmbega. Kuna propagandavankri ees töötavad ikka vaprad spordilood ja sõjafilmid väga hästi, siis ei ole Eesti filmilevitajad muidugi tseremoonitsema hakanud ja toovad neist siia sisse kilogrammide kaupa. Näiteks see hiljaaegne korvpallifilm, mis meenutas veidi omaaegset Mighty Duckside filmi, kus USA hokikoondise väikesed poisid pidid võistlema ja võitlema suurte ja kurjade Islandi hokipoistega. Loogiline, eks?

Ühe hingetõmbega on samas esimene film süvasukeldumisest, mida mina näinud. Nõukogude ujumiskooli saanud naine loobus karjäärist, kuna nägi pärast trenni enda isa duši all mingit suvaeite bängimas. Seejärel sai lapsed ja suvalises Türgi kuurortis kohtus ta suvahetkel süvasukeldujaga, kelle üllatuseks pani daam puusalt meeletu tulemuse ära. Selle peale teatab naine uhkelt "Nõukogude ujumiskool".

Film polegi niivõrd "spordifilm", vaid igal sukeldumisel tekib naisel mingi kerge error ja siis hakkab tema aju triikima kuri endine armeekindral, kes muudab ta kartmatuks üliinimeseks ja nii hakkab naine võitma kõiki võistlusi ja tegema kõiki rekordeid, kuni ta päris elus lõpuks ära suri.

Tõsielul põhinev, pärast sai wikipediast täpsemalt loetud. Tükk maad põnevam film, kui Keira Knightley sorgus juustega feministide eest võitlemas.

Tisse nägi nii palju, et ühe paanikahoo ajal jooksis naine paanikas duši alt välja ja jäi profiilis valguse ette seisma. Nähtavus väga napilt aimatav.

[Mõnuagent 007]

Tänane filmiupdeit.

Mis on kõige tavalisemad vanglafilmide klišeed? Valged natsid tahavad kohe vangi endale võtta, et teda vägistada. Kõik teised tahavad kõiki teisi vägistada. Vangivalvurid peksavad. Vanglakaaslased peksavad. Põgenemine Pretoriast ei kasuta neist klišeedest ühtegi. Ok, kui välja jätta see, et vangivalvurid on suhtkoht munnid, aga peksa nad kellelegi väga ei anna. Harry Potter kehastab omaaegset LAVi apartheidi vastu võidelnud noormeest (based on true story), kes mõistetakse koos sõbraga 12 aastaks vangi kuriteo eest, mille nad tegelikult sooritasid. Seejärel istub Potter kongis ja mõtleb 1,5 tundi, et kuidas vanglast põgeneda. Selleks kasutab ta puidust viilitud võtmete koopiaid. Kõlab justkui igavalt? Tegelikult pole. Pidevalt on selliseid "kurat, see niit ei lähe nõelasilmast läbi"-pingemomente ja tund nelikümmend läheb marukiirelt. Ilmselt hetkel kõige toredam plaksukinno tulev film.

Õhtul mõtlesin, et kasutaks ära neljaeurost piletit ja käiks vaatamas Vinn Tiiseli meistritööd Bloodshot, sest hilisel õhtul on no-brain action ikka tore. Noh, alati pole. Võtame kõigepealt natuke Universaalset sõdurit, siis anname talle veidi Matrixit, siis veidi Total Recalli ja siis veidi T2-e T1000-t. Filmi kõik käigud oli ettearvatavad, kohati isegi totrad ja Vinn tiiseli mahe bariton ka väga ei rahustanud enam. Viimased pool tundi oli juba tõeline piin läbi elada ja üleüldse võiks loota, et sellele koomiksifilmihakatisele frantsiisi juurde ei tehta. Hoiduge.

[Daz Booob]

The Personal History of David Copperfield - kui Capone polnud su teetass, siis suure tõenäosusega pole seda ka Dickensi raamatu põhjal vändatu. Aga. Vastupidisel juhul soovitan vaadata. Päris lahe mõnuaineteta reis.

[atleticomadrid]

Ma suurt filme ei vaata ja veel vähem postitan aga eile jäi etv 2 ette selline Suurepärane teos Itaalia kino nagu "Perfetti sconosciuti" ehk võibolla suupärasemalt ja internetist leitavam ingliskeelse alternatiivi "perfect strangers" nime alt.
Linateoses saab kokku õhtustav sõpruskond, kes otsustab mängida julget mängu, kus kõik mis tol õhtusöögil nutikasse tuleb loetakse ette või pannakse valjuhääldi peale. Tagajärjed mõistagi on ootamatud!
Itaalia huumor, stiilsed inimesed ja kaunis keel pealekauba.

[matys]

https://www.imdb.com/title/tt9048786/

Marco D'Amore ehk Ciro di Marzio tegelaskuju kujunemisest ja sellest, mis sai peale seda, kui ta hittsarjas Gomorrah suri. Kuna olen sarja fänn ja raamat oli ka väga hea, siis minu jaoks lendas film alla lati. 10 palli skaalal annaksin halastusest 4, sest filmi tegevus toimus Riias ja näha oli Tallinki logo.

[Kasepats-Pidur]

See eurovisioonifilm on päris muhe vaatamine tegelt. Ma pole eriline Iceman, aga finaale olen ikka pea alati vaadanud, minu arvates suht hästi tabab kogu seda absurdi, mis seal toimub.

Ja soundtrack on ikka hot fire (spotifys olemas), "Lion of Love" aastahitiks!

[mcnamara]

See eurovisioonifilm on päris muhe vaatamine tegelt. Ma pole eriline Iceman, aga finaale olen ikka pea alati vaadanud, minu arvates suht hästi tabab kogu seda absurdi, mis seal toimub.

Ja soundtrack on ikka hot fire (spotifys olemas), "Lion of Love" aastahitiks!

Muusikat ma praktiliselt ei kuulanud, pole eurovisiooni puhul üldse oluline aspekt. Üldine meeleolu mulle meeldis, tabas märki.