õlle joomine

[Marduk]

Kui kedagi huvitab siis viimasel ajal Eestis toodetud kangeimad käsitööõlled on:
Lehe Big Dog- 17.0% (Imperial IPA)
Põhjala Cellar Series - Odravein 2015 Bourbon BA- 16.0% (Barley Wine)
Lehe Saatana Magustoit - 15.0% (Imperial Stout)
Põhjala Cellar Series - Odravein 2015 Port & Cognac BA- 14.0% (Barley Wine)
Põhjala / To Øl Cellar Series - Taanilinn Cognac BA- 14.0% (Imperial Stout)
Põhjala Cellar Series - Pime Öö PX- 13.9% (Imperial Stout)
Põhjala Pime Öö- 13.6% (Imperial Stout)
Põhjala / Norway Brewing Co. Cellar Series - Batch Zero Cognac BA- 13.0% (Amber Ale)
Tanker Kashei Bessmertniy 13.0% (Imperial Stout)

BA (Barrel Aged) eeldavad keskmisest suuremat väljaminekut.

[lorenzo]

Kui kedagi huvitab siis viimasel ajal toodetud kangeimad käsitööõlled on:
Lehe Big Dog- 17.0% (Imperial IPA)
Põhjala Cellar Series - Odravein 2015 Bourbon BA- 16.0% (Barley Wine)
Lehe Saatana Magustoit - 15.0% (Imperial Stout)
Põhjala Cellar Series - Odravein 2015 Port & Cognac BA- 14.0% (Barley Wine)
Põhjala / To Øl Cellar Series - Taanilinn Cognac BA- 14.0% (Imperial Stout)
Põhjala Cellar Series - Pime Öö PX- 13.9% (Imperial Stout)
Põhjala Pime Öö- 13.6% (Imperial Stout)
Põhjala / Norway Brewing Co. Cellar Series - Batch Zero Cognac BA- 13.0% (Amber Ale)
Tanker Kashei Bessmertniy 13.0% (Imperial Stout)

BA (Barrel Aged) eeldavad keskmisest suuremat väljaminekut.

hea igatahes teada. osasid asju ei teadnudki

[vandersell]

Marduk, kas mõni loetelust vääriks erilist tähelepanu ja mõne ostmist tasuks hoopis vältida?

Mulle meeldib küll vahel sügis- või talveõhtul head imperial stouti nautida.

[Tundmatu]

Mu tagasihoidlik arvamus ütleb, kui täna Õllepoe uksest sisse minna, siis mainitutest pole midagi pakkuda.

[jyriöö]

Meenus, et käisin kevadel Leedus (Kaunas ja Vilnius). Ja üks asi sealse väiketootmise juures jäi kuidagi kripeldama. Nimelt see, kui hästi on seal ära täidetud tavapärase suurtootja ja peent kunsti viljeleva mikrohipsteri vaheline nišš. Enamikes kõrtsudes on vaadist ja pudelist saadaval aus ja prentensioonitu, ent samas väga maitsekas ja kvaliteetne ning erinevates stiilides saadaolev mant, mis kõigele lisaks oma hinnalt ei erinenud nii väga ka nö. kohalikust orikast. Meil siin, tundub, on kogu mikrotootmine ühe ropsuga lennanud teise äärmusesse ja jäänud pidama seina, kus astelpaju-kõrvitsa-sipelga imperial-royal-hitler ipa-apa on saanud mõõdupuuks, mille järgi pädevust hinnatakse. Hind samamoodi. Kuskil faasis on paraku ära unustatud jorss, kelle jaoks suurtootjate kraam on end ammu ammendanud ja kes küll tõsiselt head asja eest on valmis ka maksma, kuid igapäevaseks tarbimiseks eelistaks midagi, mille tootmise eesmärgiks ei oleks uue jalajälje vajutamine kuskile hipsterville'i õlleseinale. Sellisest tootjast on küll hetkel siinmail puudus, vähemalt Leeduga võrreldes kindlasti.

[atleticomadrid]

Meenus, et käisin kevadel Leedus (Kaunas ja Vilnius). Ja üks asi sealse väiketootmise juures jäi kuidagi kripeldama. Nimelt see, kui hästi on seal ära täidetud tavapärase suurtootja ja peent kunsti viljeleva mikrohipsteri vaheline nišš. Enamikes kõrtsudes on vaadist ja pudelist saadaval aus ja prentensioonitu, ent samas väga maitsekas ja kvaliteetne ning erinevates stiilides saadaolev mant, mis kõigele lisaks oma hinnalt ei erinenud nii väga ka nö. kohalikust orikast. Meil siin, tundub, on kogu mikrotootmine ühe ropsuga lennanud teise äärmusesse ja jäänud pidama seina, kus astelpaju-kõrvitsa-sipelga imperial-royal-hitler ipa-apa on saanud mõõdupuuks, mille järgi pädevust hinnatakse. Hind samamoodi. Kuskil faasis on paraku ära unustatud jorss, kelle jaoks suurtootjate kraam on end ammu ammendanud ja kes küll tõsiselt head asja eest on valmis ka maksma, kuid igapäevaseks tarbimiseks eelistaks midagi, mille tootmise eesmärgiks ei oleks uue jalajälje vajutamine kuskile hipsterville'i õlleseinale. Sellisest tootjast on küll hetkel siinmail puudus, vähemalt Leeduga võrreldes kindlasti.

Õige jutt. Ja käsitöökat võib maitsta pudeli, juua tahad siis võtad ikka argi kust.

[lorenzo]

kahjuks tõesti on Eesti turg niivõrd üheülbaseks läinud- ainult IPA ja stout, ja mida humalasem seda uhkem. hea meelega tarbiks head APA-t või brown ale`i

[Marduk]

Marduk, kas mõni loetelust vääriks erilist tähelepanu ja mõne ostmist tasuks hoopis vältida?

Mulle meeldib küll vahel sügis- või talveõhtul head imperial stouti nautida.

Põhjala Pime Öö- 13.6% (Imperial Stout) väärib proovimist. Ja noh kui ei ole kahju 7+ euri välja käia siis ka Lehe Saatana Magustoit. Aga sellega olge ettevaatilkud. See on nii magus, et jagage seda suurema seltskonnaga. Nii pitsi kaupa portveini asemel.
Mitte nii kange küll, aga üks maitsvamaid Imp. Stout/portereid on Vaat Jailhouse Brew. Kõik peaksid hetkel saadaval olema.

Läti ja Leeduga ja mis seal toimub on meid raske võrrelda. Ma olen seda asja mitmeid kordi kohalikega arutanud ja peamised erinevused on:
1) Lätis ja Leedus ei suutnud suurtootjad mitte kunagi keskmisi ja väiketootjaid turult välja puksida. Eestis on alates eelmise sajandi lõpust kadunud kommertslikud õlletehased nagu Viru Nigula, Pärnu ja Saaremaa õlletehased. Sisulist pruulimist ei toimu ka enam Karksis.
2) Lätis ja Leedus olid leebemad seadused väiketootjate vastu. Eriti Leedu kus selline kodupruulimise stiilis väiketootmine on väga au sees. Sisuliselt saaks seda võrrelda Saaremaa'ga kus igas külas vähemalt 1 tegelane koduõlut teeb. Leedukad on alati seda võtnud kui osa käsitööst aga mitte alkoholi tootmisest. See on põhimõtteline erinevus. See mis meil toimub on ikkagi alkoholi tootmine.
3) Eesti turul puudus alternatiiv. Sisuliselt sa kas jõid leviõlut või kanget. Või ei joonud üldse (utoopia!). Ja käsitööõlu võttis ja täitis selle vahemiku ära. Pauguga. Kuid turg näitab konkurentsi tugevnemist ja jahtumise jälgi. Siiski ma leian, et 30-40 õlletehast Eesti kohta on majandatav. Hetkel on neid umbes 35. Siia juurde veel u 25 mustlast. Mustlased teevad ilmselt ruumi või kaovad ära.

Ma olen jyriöö'ga nõus, et turg on täis kaheldava kvaliteediga gimmickeid ("astelpaju-kõrvitsa-sipelga imperial-royal-hitler ipa-apa"). On ära unustatud mis on õlu peamine eesmärk ja see on joodavus. Olukord sarnaneb hetkel sellega (ja mitte ainult meil vaid terves maailmas), tuues paralleele muusikaga, kus vennad on selgeks õppinud esimesed akordid Led Zeppelini "Smoke on the Water"ist ja siis üritavad ennast müüa kui täisväärtusliku bändi. Nad ei taipa, et tegelikult nad pilli mängida (õlut teha) ju ei oska nagu originaal, aga see ei sega neid. Aga eks siin teeb ka turg omad korrektuurid mingi moment.
Siin väike vihje teile: kõikidel on telefonis mingi taskulambi laadne app, kui olete poes ja märkate uut tootjat/toodet, siis valgustage pudel läbi. Kui on tegu heleda õllega ja sisu on hägune siis ilmselt on ka maitse sama hägune. Erand kehtib nisuõlledele ja kui toode on taotuslikult mingite lisamaitsetega. Siis vaadake ise milline tuju teil parajasti on.

[marv3llous]

Olukord sarnaneb hetkel sellega (ja mitte ainult meil vaid terves maailmas), tuues paralleele muusikaga, kus vennad on selgeks õppinud esimesed akordid Led Zeppelini "Smoke on the Water"ist ja siis üritavad ennast müüa kui täisväärtusliku bändi.

Mingi peen huumor või pole Deep Purple enam selle loo autor?

[Marduk]

Mingi peen huumor või pole Deep Purple enam selle loo autor?

Sorry smiley jäi lõppu panemata, aga pun on intended. Sest umbes nii on osad pruulikojad välja tulnud.

[futbolidipaul]

Ma küsiks siin kohal, et juba ammu on ületatud piir, kus ma mäletan mis õlut ma proovinud olen ja veel enam mis moodi nad maitsesid. Kas ongi mingit head äppi, kus seda arvestust pidada?

[Shparkz]

Untappd
Ehk ka RateBeer?

[Marduk]

Untappd
Ehk ka RateBeer?

Untapped on laisa inimese tracker. Otsid nime, teed pildi, uploadid, annad mingi hinnangu 1-5 ja korras. Miinuseks on see, et andmebaas on ebatäpne ja spämmi on palju.
RateBeer eelis on fantastiline andmebaas. Iga sisestatud jook käiakse manuaalselt kohalike adminide poolt üle. Ehk sa tead mida sa jood.

[Marduk]

See on õige. Üks on mekkimiseks, teine janu kustutamiseks/peo käima tõmbamiseks/no ütleme otse välja, et täis joomiseks.

Miks see juhtus? Kas põhjus võis olla selles, et nõudlus jäi pakkumisele alla? Ma mäletan, et mu isa jõi vanasti Karksit, aga me Lõunast pärit ja ega muud vist poes olnudki eriti. Nii kui Saku 90-ndate alguse poole uue Originaali välja tõi, viisin poodi ainult sinise sildiga taarat. Ehk mul on tunne, et ega keegi neid väiksemaid kommertslikke õlletehaseid taga ei nuta ka, või kui siis ainult seepärast, et mis oleks saanud kui..

Esimese osaga ei ole ma päris 100% nõus. Aga see oleneb kus seda crafti piiri tõmbama hakata. Või kui palju eri stiile saab lugeda stiilideks. Kuid laias laastus võib öelda, et on olemas nö originaal brändid mis said populaarseteks ja mida üritatakse meeleheitlikult jäljendada. Üheks parimaks näiteks on Urquell. 90% poeletil olevatest laagritest mille silt mainib Pilsen/Pilsener/Pils jne üritavad jäljendada Urquelli. Urquell on minu jaoks craft. Aga mitte too tapetud variant mida üle maailma saadetakse vaid see mida sa saad Tsehhis. Ja kui õnnestub veel filtreerimata varianti saada otse vaadist siis see annab hoopis uue dimensiooni.
Täpselt sama teema on inglise pale ale/golden ale. Need on ajalooliselt mahedad, madala alko % joogiõlled. Janukustutajad. Ameeriklased võtsid ja keerasid vindi üle. Ja siin võtsid teised riigid ameeriklastelt nishi ja hakkasid oma vinte peale kruvima. Ja siin me oleme. Vintide keeramisega unustati ära selle lihtsa stiili peamine väärtus- joodavus.

Raske öelda miks nii läks. Põhjuseid on ilmselt mitmeid. Kolm suuremat osteti ära lääne korporatsioonide poolt, kes hakkasid tegema raha mitte alkoholi. Oldi suhteliselt agressiivsed. Tartu ostis ära Saaremaa ja Karksi. Viru Õlletehas aga Pärnu. Kadus vajadus ümbervillimise tehaste Raplas, Jõhvis ja Valgas (vist). Seoses sellega, et õlut hakati pastöriseerima sai murda välja oma nö territooriumilt. Samuti pikendas see toote eluaega. Kes nõuka ajal õllet joonud mäletavad, et tihti oli õlu hapuks läinud. Viru Nigula kvaliteet jäi aga sinna nõuka aega. Ei ole rentaabel toota saaremaal ja vedada suur osa oma toodangust mandrile. Kergem (loe odavam) on mandrilt saarele vedada.
Mul puuduvad täpsed andmed, aga kui mu mälu mind ei peta siis kuni 2000 aastani Eesti õlleturg kasvas saavutades enam vähem praeguse taseme, mis on 120-140milj liitrit aastas. Ilmselt tuli see nii sisenõudluse kui ka ekspordi arvelt. Tavapärase Zhiguli ja Kuldse Odra asemel suudeti pakkuda teise maitsega tooteid. Ja nii ta tasapisi läks.

[lorenzo]

endal oli ka üllatus Brasiilias olles et Urquelli müüdi crafti pähe. seal muidugi pea iga eurooplane on craft