tähelepanekuid elust enesest

[Mõnuagent 007]

https://naistekas.delfi.ee/suhted/se...da?id=87186345 Ma ka vaatan, et on ju täitsa olemas uudiseid.

[j6u1uv4n4]

Pilti kah:

[Rudy]

Ramirent on vist Eesti üks väiksema kaadrivoolavusega ettevõte. Täna hakkasin mõtlema, et vähemalt viimase 6a jooksul on kõikides Tallinna rendipunktides samad töötajad olnud pidevalt. Huvitav millega ettevõte selle saavutab?

[Linnupoja]

damage control at its best

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/aaviksoo-eitab-valetamist-tuleb-teha-vahet-dokumendi-ja-toodokumendi-vahel?id=87208567

Me ei teinud midagi valesti!!!!!!!!!!!!

[Nurmekas]

Sellise asjaga vahele jääda ja siis vassima hakata, see on see mure praegu, mulle tundub.
Midagi teha ei ole, kui sind ikka nii lihtsalt tripsuks tõmmati ja lindistused seda toetavad - ainult ise Aaviksoo krutib end sisse.

[telekavaataja]

Süsteem toimib. Ärme midagi tee. Valetame. Las olla. Mingi naivist, kes tahab maailma parandada. Kõik on sitt. Kõik teevad. Mitte sittagi ei muutu.

[Nurmekas]

Aaviksoo ei saa valetada, ja praegu ta paraku lihtsalt meedias valetas. Sorri, aga õnneks praegu veel on valetamine lubatud ainult EKRE ministritele, mitte ülikoolide juhile.
Kui ta 6 kuud tagasi juba vilepuhujalt sai vihje, sõnumi, siis ta vähemalt nende projektide puhul oleks pidanud kas või näiliselt seda paberimajandust kuidagi parandama (nõus, ma hingeelu ei tea, et mismoodi), aga lihtsalt oodata ja loota, et äkki vilepuhujal läheb see kõik meelest ära - ei olnud liiga nutikas, tundub.

[plastic'99]

Aaviksoo ei saa valetada, ja praegu ta paraku lihtsalt meedias valetas. Sorri, aga õnneks praegu veel on valetamine lubatud ainult EKRE ministritele, mitte ülikoolide juhile.
Kui ta 6 kuud tagasi juba vilepuhujalt sai vihje, sõnumi, siis ta vähemalt nende projektide puhul oleks pidanud kas või näiliselt seda paberimajandust kuidagi parandama (nõus, ma hingeelu ei tea, et mismoodi), aga lihtsalt oodata ja loota, et äkki vilepuhujal läheb see kõik meelest ära - ei olnud liiga nutikas, tundub.

seda ei ole võimalik "näiliselt" rohkem parandada kui toona juba tehti. puhtalt tehnilisest poolest rääkides.

[telekavaataja]

tore ahastus ja ärplemine sult muidugi.

"päris elu" on väheke kompleksem ning kui seda süsteemi tahad muuta, siis mine ja muuda. Sama protsess toimub ka mujal teadusasutustes mujal maailmas, mitte ei ole mingi Eesti ja Aaviskoo spetsiifiline juhtum.

õige see süsteem ei ole, aga siinkohal oleks paslik öelda ka, et "dont hate the player, hate the game". ja see oli ka kogu mu jutu mõte, tegelikult.

selle ameeriklase vastu ei ole mul midagi, tema tegi mis tema õigeks pidas ja mis tegelikult ka juriidiliselt ja eetiliselt õige on. selle eest props talle. aga siin näha Aaviksood või TTÜ-d või teisi teadusasutusi ja teadustöötajaid villainina ka päris kohane ei ole.

Mul ei ole sulle pretsensioone. Ja mul ei ole ainult Aaviksoole pretensioone.

Aga see õigustusenoot stiilis "teised teevad ka", "elu ongi keeruline", "mine muuda ise siis", "kui nii juhtub, siis on teised ka perses" on veidi vale ja seda igal tasandil. Ja viimasel ajal on Eesti ühiskonnas seda kahtlaselt palju kuulda.

Kui sul on konkreetselt minule küsimusi. Siis olen elus 2 korda sattunud situatsioonidesse, kus oli valikud, kas teha midagi või lasta edasi liikuda. Valisin tegevuse, sain karistada, aga liikusin edasi sinna, kus mul endamoodi talitamine on lubatud.

[Sambaz]

Mul ei ole sulle pretsensioone. Ja mul ei ole ainult Aaviksoole pretensioone.

Aga see õigustusenoot stiilis "teised teevad ka", "elu ongi keeruline", "mine muuda ise siis", "kui nii juhtub, siis on teised ka perses" on veidi vale ja seda igal tasandil. Ja viimasel ajal on Eesti ühiskonnas seda kahtlaselt palju kuulda.

Kui sul on konkreetselt minule küsimusi. Siis olen elus 2 korda sattunud situatsioonidesse, kus oli valikud, kas teha midagi või lasta edasi liikuda. Valisin tegevuse, sain karistada, aga liikusin edasi seal, kus mul endamoodi talitamine on lubatud.

+100
just nii.

[telekavaataja]

mina isiklikult ei ole midagi "õigustanud" või õigustada üritanud. Kuna ma olen ise varasemas elus olnud mõneti (mitte väga pikalt ja väga palju) seotud teadusprojektide auditoorse poolega, siis üritasin olukorda veidi täiendavat infot tuua. Sest ma ise olen tunnetanud hetkel, et see olukord on praegu väga "versus Aaviksoo" kaldu. Ülikooli rektoril ei ole siin kuigi palju valikuvõimalust seda süsteemi muuta, vastupidiselt populaarsele arvamusele, eksole. Ka praeguses olukorras, kus sitt on ventikas, on tal ainult halvad strateegiad valikuvõimaluste hulgas.

Üsna üheselt võib praegu öelda, et eetiliselt ja juriidiliselt käitudes, teadustööd sellisel kujul praegu Eestis ei eksisteeriks. Ja meenutades ka oma varasemaid sõnavõtte, siis siin foorumis olen küllaltki kriitiliselt mõtestatud teaduse ja selle rahastussüsteemi suunas. Ka minu arvates on süsteem vale. Ma lihtsalt väldiks nende probleemidele konkreetse persooni omistamist.

Kui see debatt jääbki "Aaviskoo ja tema sõnad" suunas, siis trust me, mitte sittagi ei muutu peale selle, et Aaviksoo "võtab vastutuse". Primitiivselt vaadates õiglus võidutseb, kuid sisus muutusi ei toimi.

Ma saan väga hästi aru, mis sa mõtled. Ja kui härra Aaviksoo hakkaks kangelast mängima ja midagi muutma eksisteeriva süsteemi piires, siis ei olegi midagi teha.

Samas iga asjaga on nagu koduremondiga. Ma mõistan, et minu korterit on vaja praegu remontida. Mul on kodus vaid lihtsate tööriistade karp ja 0-teadmist. Sellega, mis mul on, ma ei tee seda ära ja ei alustagi midagi... Aga päris nii ju ei ole.

Konkreetselt Aaviksoo käest (ega ka teiste rektorite käest) pole selle asjaga seoses isegi debatikübekestki tulnud. Järelikult pole hoolitud, järelikult pole oluline teema. Lihtsam on olnud opereerida süsteemi kiuste ja jokitada. No sellisel juhul ole valmis, et kunagi leiab sitt sind üles.

Aga btw, ma võtan antud kriisi suht rahulikult. Tõesti ei ole kõik must-valge.

[dareth]

Eestis on teaduse alarahastus väga suur probleem (üllatus) ja suures osas tänu viimase 10 a eurorahadele (=ühekordne projektiraha) on kuidagi nina vee peal hoitud.

Ma olen aastaid ühe väikesemahulise riikliku (teadus)programmiga (=riiklik rahastus) nii seest- kui ka väljastpoolt seotud olnud. 2006. aastast alates on selle rahaline maht tõusnud ca 20%. Palgad on tõusnud selle ajaga vähemalt 2x. Ehk iga aastaga saab programmist vähem tulemust. Või siis sõnastame teisiti - igal aastal peab keegi omale uue töö otsima. Uutel tegijatel (olgu nad nii head kui tahes) on VÄGA keeruline rahastust saada.

Kui tahta oma asutuse teadustöö taset stabiilsena hoida, tuleb tihti laveerida. Europrojektid on administratiivse koorma tõttu aeglased ja formaalseid nõudmisi ja piiranguid täis. Rahastuse taotlusvooru väljakuulutamisest eduka projektirahastuseni võib kuluda näiteks aasta: nt kuue-seitsmekohaline kogus eurosid viie aasta peale. Projektitaotluse iga sõna võtavad kontrollid väga tõsiselt ja hilisemad muudatused on pehmelt öeldes keerulised. Olen ka eurorahade tarbimise ja administreerimisega aastaid tegelenud.

Europrojekti toiduahel on pikk. Alumises otsas on projekti töötaja, siis sisuline juht + admin juht, siis olenevalt asutuse spetsiifikast vahekiht (mille üle murica doktorant kurdab), siis raha kasutust kontrolliv rakendusüksus (vähemalt kahetasemeline kontroll + vajadusel mingi komitee), seejärel kohalik audiitor (audit täringuviskega või vihje peale) ja neid kontrollib veel eurokontroll (täring jms).

Ehk raha kasutamist kontrollib kuni kolm erinevat institutsiooni. Kontroll kardab kontrollide kontrolli ja kontrollide kontroll kardab kontrollide kontrollide kontrolli. Kahjuks orienteeruvad kontrollid pigem halvasti projektide sisulises töös ning kontrollide kontrollid on veel elukaugemad. Üks mu tuttav audiitor, kes tõmbas Ärma talu projektile vee peale, ei saanud aru, kuidas seal oleks saanud teisiti otsustada.

Sellest tulenevalt hindavad kontrollid peamiselt projektidokumentatsiooni formaalseid aspekte, nt tööajatabelite puhul, kas inimene on raporteeritud töö tegemise ajal viibinud mõne muu töölõiguga seotud lähetuses või kas see koolitus aitab kaasa ka tema muude ülesannete täitmisele (ehk peaks osa tööajast teise projekti alla raporteerima) jne). Projekti edukust mõõdetakse projekti taotlemisel esitatud (üldjuhul tagasihoidlike) väljundnäitajate põhjal. Sest kui sa sead (ise endale) liiga kõrged ootused, siis oled perses. Madalamad ootused jätavad muidugi ka rohkem laveerimisruumi.

[Mehhanisaator]

Ma olen arusaanud, et Idas ongi liidu tagant näppamine normaljonks. Oli ju juba NSVL ajal ütlus. “Kõik varastavad riigi(liidu) tagant”. Nüüd pannakse vanahooga, uues liidus edasi lihtsalt.

[Mõnuagent 007]

Ma olen arusaanud, et Idas ongi liidu tagant näppamine normaljonks. Oli ju juba NSVL ajal ütlus. “Kõik varastavad riigi(liidu) tagant”. Nüüd pannakse vanahooga, uues liidus edasi lihtsalt.

Miks see liit siia ette jääb. On meil ju juba vanasõnadki:
"mis ripakil, see ära"
"mõisa köis las lohiseb"
"leidja oma"
jne.
Ehk isandatelt varastamine on koššer.

[Mehhanisaator]

Miks see liit siia ette jääb. On meil ju juba vanasõnadki:
"mis ripakil, see ära"
"mõisa köis las lohiseb"
"leidja oma"
jne.
Ehk isandatelt varastamine on koššer.

Sellesuhtes jäi, et eestlastel oli mentaliteet, et NSVL tagant varastada. Millekohta öeldi riik, aga mis oli nö Nõukogude Sotsialistlikute Riikide Liit. Et nüüd lihtsam EL rahasid kantida kui tuletad seda kulunud vanasõna meelde. Aga jah, võõra vara himustamine on käinud eestlastega pikalt kaasas. Eks sealt need vanasõnad.