tähelepanekuid elust enesest

[JuriM]

Müstiline, et meiega sarnase kliimaga kohtades on aasta ringi rattasõiduilm.

Asi pole ilmas vaid selles, mis liikumisvahenditel on prioriteet. Kui rattateed on eraldatud muust liiklusest, seal on ühtlase kiirusega nn "roheline laine", teed on puhtad ja viivad kuhu vaja (Tallinna rattateed võivad lambist lihtsalt ära katkeda või viivad kuhugi autode vahele, kus lumega eriti tore sõita ei ole), siis inimesed lihtsalt valivad kõige kiirema ja mugavama viisi tööle saamiseks.
Minu jaoks on kõige müstilisem see, et nende rattateede ehituse ja arengu juures on kõige suuremad vastuseisjad just see sihtgrupp, kes sellest kõige suurema kasu saaks. Ehk siis hard-core autojuhid. Kui autodest kaoks inimesed, kes muidu sõidaks, aga infra ei luba, siis jääks ju üle nii ruumi sõiduteel kui ka parklates.

Aga mingi veidra mantraga taotakse edasi seda kuidas autojuhte kiusatakse.
Me ei ela siin mingis mullis. Kui ainuke lahendus on autoteede laiendus ja parklad, siis linnakeskkond muutub nii rõvedaks, et keegi ei taha seal elada. Siis kolitakse linnast välja, mis suurendab omakorda autostumist, sest kogu see seltskond peab ikka kuidagi linna saama ja igasse põllukülasse rongi/trammi ei vii ja bussid istuvad samamoodi ummikus, niiet auto ongi ainuke variant. Ja see asi lihtsalt läheb hullemaks ja hullemaks. Kõige parem näide on see Reidi tee, mis pidi kenasti liikluskoormust Narva maanteel vähendama. Jah tegi seda umbes aasta 2.
Sarnane keiss Rocca poole minnes. Ehitati "turboring", laiendati tee kuni Tabasaluni 2+2 formaati. Tulemus: linna saabki umbes 5 minsa kiiremini ja linnast välja ka, aga kohe turboringist edasi passid veel kauem ummikus, olgu siis mustamäe poole või paldiski maantee poole minnes. Tegelikult oleks pidanud lihtsalt tegema mingi kiirtrammi Tabasaluni ja paar suuremat parklat kuhu Kakumäe/Tiskre/Tabasalu ja kaugema kandi inimesed saaks autod jätta ja olukord oleks oluliselt parem.

Kui linna disainitakse nii, et autojuhtidel oleks kõige vähem muret ja kõige mugavam kulgeda, siis neid tuleb aina juurde. Kui disainid linna jalakäijatele, ratturitele ja ühistranspordile lähtuvalt, siis ühel hetkel saab kohale saamise kiirus olulisemaks kui see mugavus autos istuda. Mis vähendab autoga sõitjaid ja muudab ka nende teekonna lühemaks. See on win-win, aga no aru saa sellest suurem osa inimestest mingil põhjusel.

Lihtne arvutus: võtame progressiivsemad linnad nagu Helsinki, Oulu, Kopenhaagen, Stockholm jne, seal on ratturide osakaal heal ajal selline 20-25%, talvel 3-4%. Oulu siinkohal erand, seal sõidavad üle 10% ka talvel (esimesena hooldatakse rattateid, kasutatakse spets segu et asfalt puhtaks hoida jne). Tallinnas on see olematu protsent. Kui Tallinnas oleks sama % rattureid kui Helsinkis näiteks talvel, tehtaks umbes 40000 sõitu vähem ja samavõrra oleks vaja vähem parkimiskohti. Selline maht vähendaks oluliselt ummikute mahtu, parkimiskohtade vajadust, teeks linnaõhu puhtamaks ja mis iganes veel.

Pole kunagi ise Oulu's käinud, aga see tundub imeline.