Kui see on sinu esimene külastus, siis palun tutvu korduma kippuvate küsimustega. Selleks, et teha postitusi, tuleb Sul end kasutajaks registreerida. Postitusi saad lugeda ka ilma registreerimata.
The path of the righteous man is beset on all sides by the inequities of the selfish and the tyranny of evil men. Blessed is he who, in the name of charity and good will, shepherds the weak through the valley of the darkness, for he is truly his brother's keeper and the finder of lost children. And I will strike down upon thee with great vengeance and furious anger those who attempt to poison and destroy My brothers. And you will know I am the Lord when I lay My vengeance upon you.
Minge siis lihtsalt elnino profiilile ja hakake ta vanu postitusi vaatama, kui lingid ei tööta
Ma ikka ei näe. Ta ütleb, et põhjus on: "See postitus on peidetud kuna ElNino9 on sinu ignoreeritavate nimekirjas." Mis ma tegema pean?
The path of the righteous man is beset on all sides by the inequities of the selfish and the tyranny of evil men. Blessed is he who, in the name of charity and good will, shepherds the weak through the valley of the darkness, for he is truly his brother's keeper and the finder of lost children. And I will strike down upon thee with great vengeance and furious anger those who attempt to poison and destroy My brothers. And you will know I am the Lord when I lay My vengeance upon you.
Uskumatu kui kehv mälu inimestel üldiselt on. Või olen ma lihtsalt eriliselt hea mäluga? Igatahes mingeid vanu telekavasid või muid žurnaale mul kodus ei ole. Kõik tuleb otse peast.
Nominatsioon "Aasta Mälupulk".
The path of the righteous man is beset on all sides by the inequities of the selfish and the tyranny of evil men. Blessed is he who, in the name of charity and good will, shepherds the weak through the valley of the darkness, for he is truly his brother's keeper and the finder of lost children. And I will strike down upon thee with great vengeance and furious anger those who attempt to poison and destroy My brothers. And you will know I am the Lord when I lay My vengeance upon you.
see klubi on fännid täitsa ära lollitanud nende signingutega, naljakas kohe. äkki võiks veidi aega rahulikumalt võtta ja ei pea pärast igat viiki või kaotust hakkama endale suhu kusema, et küll on seda ja teist vaja? torres saab teil hakkama, milleks teile uut ründajat? ba osteti alles, andke aega talle. te olete nagu kannatamatud vitud, kes on eile esimest korda kuskil suvesimmanil keppi saanud ja täna lähete hollywoodi ja privesse, vehite käed laiali, et meie oleme kõvad naistemehed ja kõik naised kes teile kätte ei anna on värdjad tuupurid ja litad.
Aasta pervert : Kui 40ne aastane mees peab triobeti abil sisse häkkima teise kasutaja kontole et teada saada ta nime, siis on tegu perverssusega. Nii et Aramis FTW!
Täna on kõvaketta koristamise õhtu ja leian sealt jäürjest igast huvitavaid eluseikadega tekstifailikesi, mis mingil aja kirja pandud ajaloo tarbeks. Nüüd siis sattus näppu väike jutuke ajateenistuse aegadest (1999.aasta, Tartu). Ilmselt olen selle kunagi militaar.net'i või kuhugi sellisesse kohta üles pannud. Tsenseerisin pärisroppused välja, siin on ikkagi ontlised inimesed...
Lugu sellest, kuidas üks noorsõdur, küll juba rms, kord patti tareeni sisse smugeldas ja selle endale sideruumis öises vahtkonnas perse sõi.
Igatahes. Üks kena varahommik, kaaberdan mina mööda kasarmukoridori, rätik üle õla ja sussid varvaste otsas dushiruumi poole. Järsku kargab minu juurde ähmi täis korrapidaja-abi Kõiv: "Kuule, Kask mängib piljardit!"
Piljardilaud meil ju kohvikus oli, aga... Kurat, kell oli ju ikkagi kuus hommikul! Kisutigi mind siis olgelahkete väel ("olgelahked" - kaitseväe poolt pakutavad kaitsevärvi bokserid, kusemisauguga) sideruumi. Seal istus Kask (nimi muudetud), hoidis käes kujuteldavat kiid, kummardus kujuteldava laua kohale, sihtis hoolikalt ja - PÕMM! - löök. Ja nii mitu korda.
Uksele kogunes irvitav seltskond.
Kask nõudis haavatud looma häälel kilekotti:"Kas te ei näe, kuulid veervad laiali!" Selle peale pidid mõned tüübid uksel naerust püksi
kusema - olid ju väljendid "kuulid koos" ja "kuulid veerevad kõrinal mööda põrandat laiali" Tartu ÜJP enimkasutatavad idioomid väjendamaks seda, kui läbinu**itud sa seerude poolt oled ja kui lähedal oled sa vaimsele murdumisele.
Igatahes, korralageduse lõpetas korrapidaja (ma ei mäleta, see võis olla Kalam, aga võis ka Ambo olla, samas võis olla ka Värv või Herem, ma ei tea). Käskis peale mõningast kaalumist Kase Chevysse toppida ja Raja tänavale viia, psühhoneuroloogiahaiglasse. Ajasin siis püksid jalga ja frentshi palja ihu peale ja panin Chevyle hääled sisse.
Aga kuidas Kask autosse saada? Siin tuli appi n-srs Lätt, mees nagu karu, maapoiss, aeglane ja heasüdamlik, üks mu paremaid sõpru vanemate ajateenijate seas. Võttis Kase, kes oli temast poolteist pead pikem, sõna otseses mõttes pihku, murdis pooleks nigu liigendnoa ja VIRUTAS autosse. Panime siis ajama.
Keset linna hakkas Kask kapitaalselt ära pöörama, kippus rabelema ja peksis mulle tagaistmelt jalgadega pähe, nii-et oleksin Riiamäe tõusul äärepealt majaseina ramminud. Lätt, vana diplomaat ise, lahendas olukorra stoiliselt, paari hästisihitud rusikahoobiga noorsõduri ribidesse ja koljupiirkonda. Siis oli haiglani vaikus majas, kostis ainult ärritatud pobinat.
Haigla juures järgmine probleem - kilu on karpi topitud, aga kuidas ta sealt välja saada? Kask klammerdus ukseposti külge ja undas nagu Marju Kuut. Mina kangutasin ta sõrmi tungraua heebliga lahti, Lätt venitas soldatit jalgadest ja pigistas kerest nii, et pilves noorsõduril silmamunad märjaks läksid. Lahti me ta saime, Lätt kukkus ja Kask pani ajama. Enne Riia tn-t saime ta siiski kätte ja tarisime haiglasse sisse.
Seal lahkus vennast viimnegi aruraas. Vastuvõtus avas ta imaginaarse harjakapi, võttis sealt imaginaarse lapi ja ämbri, kastis lapi imaginaarsesse vette ja pesi imaginaarset põrandat. Pärast pani kõik korralikult tagasi. Siis püüdis kärbseid ja vaatas arstile sellise naiivse, süütu ja lõbustatud näoga otsa nagu ilmsüüta lapsuke mänguväljakul. Arst üritas temalt meeleheitlikult isikuandmeid välja pigistada, mina ei osanud tema kohta öelda muud, kui nime, auastme ja rühma. Nõukogude kooliga medtöötaja pidi lõpuks ikkagi alla vanduma, kui Kask üritas mööda teda üles ronida.
Lätt ootas mingi hetk koridoris. Järsku pürstis Kask kabinetist välja, virutas Läti sõrmed ukse vahele, nii-et veri lendas ja pani mööda hullumaja koridori ajama. Lätt, püha viha täis, tormas talle järele ja hüppas nagu sitas Hollywoodi filmis talle tagant jalgadesse ja tõmbas ta pikali. Siis tormasid juba kohale kaks kapimõõtu sanitari, kes Kase käed selja taha väänasid ja ta minema tassisid.
Hiljem saadeti vend KAKK-i (Kutsealuste Keskarstlik Komisjon) ja kui ma ei eksi, siis mingi hetk tunnistati väeteenistuseks kõlbmatuks ja saadeti koju.
See, kust ta tareeni sai - seda kaupa ju peale sovetiarmee lahkumist eriti palju enam ei liikunud - ei tea keegi.
"I like an aggressive team, I want to see a team that is strong, committed and quick on the break.
These are things which Atletico fans have always liked, it helps them identify with and love this shirt."
Nojah, nagu näete, kallid kunstisõbrad, kui püüame nüüd asja pisut lahti setestada, siis sellel kunsttükil elaja seni kaunis kidurad udarad järsku muutunud raudjalt vimmas ogadeks on, mis muidugi klubi ja tema toetajate karmi vaimu ja nuga-sinu-ahtrisse-suhtumist sümboliseerivad. Samas, elaja senine anonüümne näoilme, mida muidu võiks sellise naturaalse tegevuse nagu imetamisega seostada, on lausa häirivalt vabandavaks muutunud - võiks isegi arvata, et elajas toimuvast teatud seksuaalset rahuldust tunneb. Viimase lihvi asjale muidugi rubenslikult lihavad kupiidod annavad, kes seniste nälginud ripatsite asemele elaja udarate otsa pandud on. Nende ilme väljendab ennekõike seda, et nad peamiselt isahunti imema harjunud on ja antud uues olukorras midagi peale käte laiutamise pihta ei oska hakata.
See oleks nagu läheks Hollikasse või Atlantisesse 10 punktist püssi sebima, hommikul aga ärkad 2 punnise ülekaalulise kõrval ülesse ja lähed peegli ette endale korrutama et "tegelikult sai ju head nikku". Ärgake ülesse ja ärge leppige selle idiootsusega!!!
"I like an aggressive team, I want to see a team that is strong, committed and quick on the break.
These are things which Atletico fans have always liked, it helps them identify with and love this shirt."
Iga kord, kui ma loen või kuulen enne mängu neid "see on ju nii tugev vastane, ärge ajage lootusi üles, niikuinii kaotame" heietusi, tahaks lihtsalt ja siiralt küsida, miks te nii teete. Milleks võtta endalt vabatahtlikult ära see mängueelne rõõmus elevus ja ootus, et midagi suurt võib tulla. Jah, tõenäosusprotsent on väike. Mis siis? Mõelge, kui mängijad läheksid ka iga kord sama hoiakuga väljakule. Klavan: eks paar tükki tuleb ikka välja võtta. Ojamaa: Lätile ja Soomele ma ära ei löönud, ega siis neilegi suuda. Oleks üldse mingit lootust?
Ma usun küll, et küllap vähegi jalgpalli tundvad inimesed ikka teavad ja tajuvad üsna adekvaatselt, mis meeskond see Holland on. Ja pigem rõõmustatakse praegu selle üle, et kõigi märkide järgi me vähemalt läheme ja üritame neile hambaid näidata. Selle asemel, et juba mitu päeva enne mängu asuda hoogsalt "no mida te sealt loodate, niikuinii saame kolme-neljaga sisse" daunerit tekitama. See viimane nagu mingi ehe eestlase värk - igaks juhuks tuleb ikka kõik lootused maha tõmmata, sest siis saab kaotuse puhul pärast kohe asuda vastu rinda taguma "ma ju ütlesin". Justkui see annaks midagi juurde.
Tahaks öelda nii nagu ütles Rüütli eile õhtul meestele trenni lõpetuseks viimase harjutuse järel: "okei, kutid. Tehke individuaalselt, kes kuidas. Aga nautige!" Täna on ilus ja päikeseline päev, muutke see ka enda jaoks ilusaks. Õhtul tuleb täismaja. Minge ja nautige hea emotsiooni pealt mängu. Äkki juhtub midagi tõeliselt head? Halada jõuab hiljem alati.
Kommentaar