Rumalad küsimused ootavad vastuseid

[krissucool]

Kumab. Ja mitte niivõrd konkreetselt sinult vaid teatud ringkondadest üleüldse.



1700 ja 8400.- vahe on üüratu. Seal on ikka juppmaad mõistlikkuse jaoks ka. Kahekordne keskmine palk? Kolmekordne? Neljakordne? Mis hetkest valus hakkab? Ei tea. Aga pea viiekordse keskmise pealt juba kindlasti on. Vähemalt minul. Võib-olla mõne jaoks veel mitte ja teise jaoks juba kõvasti varem.




Ka sellest võiks aru saada, et see formaalne vahe ei mõjuta kuidagi ebaõiglustunnet olukorras, kus inimesed kannatavad, sest haigekassal ei ole nende jaoks raha.

Miks peaks ükski inimene, kes on oma oskustelt ja kogemuselt võimeline sellist ametit pidama, minema sellisesse ametisse 2 või 3 kordse keskmise palgaga. Erasektoris saaks ta ju tippjuhina pea alati rohkem.

See tähendab lihtsalt seda, et kui sellise ameti palk oleks ma ei tea, võtame näiteks 4000 Eurot kuus, siis ükski absoluutne tippjuht seda tööd vastu ei võtaks ja sinna peaks panema tõenäoliselt ebapädevama inimese. Kas see on mõistlik kompromiss või mitte on vaidluse küsimus muidugi. Aga on selge et see sama Laane 4000 Euroga seda tööd ei teeks. Peaks ikka piiramatult suur südametunnistus olema et teha.

[nonoh]

8400 on umbes täpselt selline palk, mille eest normaalne tippjuht on valmis avalikku sektorisse tööle minema ilma, et ta hakkaks kohvimasinat koju varastama. Selline lihtsalt on turu hind. Kui seda ei makstaks, oleks palju lihtsam ju mingis 30 töötajaga itifirmas sama pappi taskusse pista selle lisaboonusega, et ei pea igapäevast meedia pasarahet ka taluma. Btw, siin ühe riikliku elektri ja gaasi võrke haldava asutuse - nimesid nimetamata - juht teenib delfi intervjuu kohaselt 13k kuus. Kui veits perspektiivi juurde tahta.

See ebaõiglustunne tundub lihtsalt veidi mööda sihitud nii, sest sama hästi jäävad inimesed ravita ka teiste kõrgepalgaliste avaliku sektori töötajate tõttu (siin nüüd tuleb raha samast potist - riigieelarvest). Vt ka eelmine point.

Võib-olla võiks sellised imetabased tippjuhid siis jäädagi erasektorisse ja panna seal oma imeoskused tööle ning teenida riigile kena kopikas sotsiaalmaksu ja tulumaksu näol, et haigekassal oleks piisavalt raha, et oma inimesi ravida. Äkki riik leiaks veidi kuluefektiivsema tegelase sinna otsa, kes ei maksa nii palju, aga saab samamoodi oma tööga hakkama? Sest noh, vaesed ebapädevad kaitseväe juhataja ja kaitseliidu ülem saavad märksa vähem palka.

Ja see "igapäevane" meediapasarahe on võrreldav umbes täpselt keskmise koolijuhi pasarahega, kes saavad ikkagi kordades vähem palka. Jah, absoluutselt, koolijuhtide seas on kordades rohkem ebapädevaid julkasid ka, aga mitte nii palju, kui palgataseme järgi arvaks.

Ja see, et monopoolses seisus "ettevõtete" juhid saavad veel üüratumaid summasid, on ka, absoluutselt, täielik idiootsus, millele ei tohiks sinisilmselt kaasa noogutada, vaid mõelda, et äkki ollakse ennast ära tinistada lasknud. Ja täiesti-täiesti nõus, et überpalgalised avaliku sektori töötajad on loomulikult ka ebaõigluse tundes süüdi. Aga antud juhul on see kohe eriti akuutne, sest - ja enam vähem sellest plastic ka kirjutas - avalikkuse jaoks Haigekassa ei tööta nii hästi kui peaks. Et suurted preemiad ja palk ei tõlgendu Jüri, Mari ja Toomase jaoks märkimsiväärselt hästi töötavaks haigekassa süsteemiks.

Täiesti nõus vaatega, et 1000 EUR teeniv haigla hooldaja loeb artiklit ja tunneb kurbust. Eriti täna. Et kas tema ei olegi väärt töötasu, mis lubaks kasvõi ühel õhtul kuus restorani külastada. Aga see ei tähenda, et Rain Laane turuhind ei ole just selline. Sest vastasel juhul me ei saa erasektorist tippjuhte avalikku sektorisse (põhjustel, mida vtp ka märkis). Oodata, et ainult missioonitundest tullakse sellisele positsioonile on tegelikult naiivne. Sellel ei ole perspektiivi. Ja sellisel juhul ei saadaks ka reaalselt võimekaid ning ennast tõestanud inimesi. Saadakse poliitikud (vt teist lõiku).

Su eelmiste lõikude mõte on täiesti õige. Aga viimase lõigu lõpp on ikkagi mööda. Sest Eesti on paksult täis tublisid, reaalselt võimekaid ja ennast tõestanud inimesi, kes ei saa sellist palka.

Miks peaks ükski inimene, kes on oma oskustelt ja kogemuselt võimeline sellist ametit pidama, minema sellisesse ametisse 2 või 3 kordse keskmise palgaga. Erasektoris saaks ta ju tippjuhina pea alati rohkem.

See tähendab lihtsalt seda, et kui sellise ameti palk oleks ma ei tea, võtame näiteks 4000 Eurot kuus, siis ükski absoluutne tippjuht seda tööd vastu ei võtaks ja sinna peaks panema tõenäoliselt ebapädevama inimese. Kas see on mõistlik kompromiss või mitte on vaidluse küsimus muidugi. Aga on selge et see sama Laane 4000 Euroga seda tööd ei teeks. Peaks ikka piiramatult suur südametunnistus olema et teha.

Jällegi, milles see Laane suur pädevus tõlgendub Haigekassa juhtimisel?

Või misiganes gaasivõrgu ettevõtte juhil, kes 13k taskusse lükkab? Või mõne teise näite puhul, mis siit läbi on käinud.


Et kokkuvõtteks paar pointi, kõigile kolmele:

1) Avalik sektor ei saa põhimõtteliselt erasektori palgaralliga kaasas käia. Ühest küljest, see riivab kodaniku õiglustunnet, aga teiselt poolt, koormab palgaralliga ka erasektorit ennast. Praegu on avaliku sektori (tipp)juhtide palgad ikkagi väga märkimisväärse tempoga tõusnud ja see ei ole absoluutselt mitte kuidagi tavakodaniku jaoks paremas teenuste kvaliteedis peegeldunud. Olgu see mingi noorsooameti pooleaastane juht, toimetulematus koroona või rändekriisi või eriarstiabi kättesaadavusega. (ega perearstile löögile saamine ja sealt pädeva abi saamine ka mingi kerge kunsttükk pole). tuimalt inimeste suunas rahapakkide loopimine ja hüüdmine, et tehke, ei tööta. Ka erasektoris mitte.

2) Lõppude lõpuks on siin sarnasus kohtu süsteemiga, kus asjad ei pea mitte ainult olema ausad ja õiglased, vaid ka välja nägema ausad ja õiglased. Ehk umbes nagu plastic ütles - omavahel võivad rahas suplejad muidugi arvata ja arutada, kuivõrd nad on kõik selle hiiglasliku nutsu ära teeninud, aga pangu siis palun oma üüratu pädevus tööle, et ka tavainimene nende ülimuslikkusest aru saaks. Sest vastasel korral rahulolematus ainult kasvab.

3) Pime usk, et kellegi palk (praegune või endine) näitab tema väärtust, on debiilne. See, et keegi saab "ainult" 2-3 keskmist palka, ei tähenda, et tegu oleks ebapädeva inimesega, ega see, kui keegi saab ulmesummasid, et tegu oleks üliinimesega. "Juhi" palk sõltub vähemalt sama palju suhtlemisoskusest, tutvustest ja äratinistamisvõimest (eduraportöörlus, teesklus, teiste töö eest au endale võtmine, probleemide vaiba alla pühkimine jne) kui töökvaliteedist/haridusest/pädevusest..

[LaRaBla]

See artikkel paneb asjad natuke rohkem konteksti: https://investor.postimees.ee/750550...warren-buffett

[vtp]

Võib-olla võiks sellised imetabased tippjuhid siis jäädagi erasektorisse ja panna seal oma imeoskused tööle ning teenida riigile kena kopikas sotsiaalmaksu ja tulumaksu näol, et haigekassal oleks piisavalt raha, et oma inimesi ravida. Äkki riik leiaks veidi kuluefektiivsema tegelase sinna otsa, kes ei maksa nii palju, aga saab samamoodi oma tööga hakkama? Sest noh, vaesed ebapädevad kaitseväe juhataja ja kaitseliidu ülem saavad märksa vähem palka.

Ma peegeldan, kuidas aru sain. Argument on, et Laaned ja Veskimäed jne võivad erasektorisse ära minna, meil avalikus sektoris võtta küll neid inimesi, kes sama pädevad, aga töö nt 4k eest ära teeks. Ühelt poolt täiesti nõus, et valdkondades sees on ülihäid spetsialiste. Ma ise ka üks neist, muidugi oleks mulle köömes miljardilise eelarvega organisatsioon ära juhtida. Aga sarnaselt ühe teise valdkonnas sees oleva, šarmantse ja mitmete selgelt väljakumavate juhiomadustega eelkõnelejaga ma ei teeks seda. Mitte 4k eest. Miks? Sest ma saaks erasektoris sama asja eest 20+, nagu LaRaBla viitas. Et selliseid kuluefektiivseid tegelasi ei leidu, viitavad ehk ka juhikonkurssid, mis on avalikud. Küll aga võib kindel olla, et kui see konkursil oodatav palganumber oleks paar Eesti keskmist, siis ilmuks sinna ikka mõni härra, kel ette näidata mitmekümne aasta pikkune juhtimiskogemus erasektoris. Selline, kelle kohta kõik küsivad, miks ta sellise palga peale läks. Missioonitundest, öeldakse. Alles hiljem selgub, et ta naise vennal on mingi hooldushaiglate monopol, mis äkitselt hirmus palju lepinguid hakkas saama. Keskkriminaalpolitseid tal siiski karta pole vaja, sest seda juhib sinna samuti 4k eest toodud sõber Aadu, kes arvab, et tema palk võiks väärikam olla ja aitab selle upitamiseks meelsasti jamadel kaduda.

Ehk need mõned tuhanded kuus, mis sa palgalt säästad, kahvatuvad nende miljonite kõrval, mis konkurentsivõimetu avaliku sektori korral hakkavad kuhugi kõrvale minema. Mis arvad, mis siis ravikindlustuse tase hakkab olema? Ausalt öeldes tõmbasid mul junni jahedaks sellega, et Heremi põhipalk on alla 6k ja boonuseid talle ei maksta. Loodame siis, et missioonitundest piisab.

3) Pime usk, et kellegi palk (praegune või endine) näitab tema väärtust, on debiilne.

Absoluutselt nõus. Ma sain ka nii aru, et me rääkisime turu hinnast, mitte väärtusest.

[nonoh]

See artikkel paneb asjad natuke rohkem konteksti: https://investor.postimees.ee/750550...warren-buffett

Jällegi, erasektor tehku, mis tahab. Või kas kontekst on see, et peaks Laanele ka 20k maksma?

Ma peegeldan, kuidas aru sain. Argument on, et Laaned ja Veskimäed jne võivad erasektorisse ära minna, meil avalikus sektoris võtta küll neid inimesi, kes sama pädevad, aga töö nt 4k eest ära teeks. Ühelt poolt täiesti nõus, et valdkondades sees on ülihäid spetsialiste. Ma ise ka üks neist, muidugi oleks mulle köömes miljardilise eelarvega organisatsioon ära juhtida. Aga sarnaselt ühe teise valdkonnas sees oleva, šarmantse ja mitmete selgelt väljakumavate juhiomadustega eelkõnelejaga ma ei teeks seda. Mitte 4k eest. Miks? Sest ma saaks erasektoris sama asja eest 20+, nagu LaRaBla viitas. Et selliseid kuluefektiivseid tegelasi ei leidu, viitavad ehk ka juhikonkurssid, mis on avalikud. Küll aga võib kindel olla, et kui see konkursil oodatav palganumber oleks paar Eesti keskmist, siis ilmuks sinna ikka mõni härra, kel ette näidata mitmekümne aasta pikkune juhtimiskogemus erasektoris. Selline, kelle kohta kõik küsivad, miks ta sellise palga peale läks. Missioonitundest, öeldakse. Alles hiljem selgub, et ta naise vennal on mingi hooldushaiglate monopol, mis äkitselt hirmus palju lepinguid hakkas saama. Keskkriminaalpolitseid tal siiski karta pole vaja, sest seda juhib sinna samuti 4k eest toodud sõber Aadu, kes arvab, et tema palk võiks väärikam olla ja aitab selle upitamiseks meelsasti jamadel kaduda.

Ehk need mõned tuhanded kuus, mis sa palgalt säästad, kahvatuvad nende miljonite kõrval, mis konkurentsivõimetu avaliku sektori korral hakkavad kuhugi kõrvale minema. Mis arvad, mis siis ravikindlustuse tase hakkab olema? Ausalt öeldes tõmbasid mul junni jahedaks sellega, et Heremi põhipalk on alla 6k ja boonuseid talle ei maksta. Loodame siis, et missioonitundest piisab.

Et... Kõrge palk peaks aitama hoiduda korruptsioonist?
Et... Tahame inimesi tööle, kellel on vaja korruptsioonist hoidumiseks kõrget palka?
Et... Rikkad inimesed ei ole korrumpeerunud? Või on väiksema tõenäosusega korrumpeerunud kui keskklass? Või väiksema tõenäosusega kui palgavaesed?
Et... Missioonitundest töötavad inimesed on kahtlane element, kellel võib olla mõni salajane motiiv tagataskus, aga ainult raha eest töötava inimese puhul on selge, et ta valis töö ainult raha pärast?


Ja loomulikult ma ei väida, et palga sääst omaks rahaliselt mingit märkimisväärset mõju, aga küsimus ongi rohkem sõnumis, kui milleski muus. Mu meelest on väga lühinägelik kasvatada elanikkonnas rahulolematust olukorras, kus see niikuinii kohe-kohe päris jõhkra hinnatõusu tõttu paratamatult kasvab. Ja ülla-ülla, selle hinnatõusu valuga saavad ikka kõige rohkem pihta see laisem pool elanikkonnast, kes alla mediaani teenib.

[vtp]

Ükski neist esitatud küsimustest ei haakunud minu mõtetega.

Muidu unustasin vist öelda, et pean samuti ebavõrdsust ühiskonnas probleemiks. Mu eelistus oleks seda siiski progressiivse maksusüsteemiga adresseerida, mitte saates minu jaoks veidrat sõnumit, et avalikku sektorisse ei tasu palka teenima minna, oodatud on vaid missioonitundest rabavad heategijad. Kui see oleks sõnum, poleks sul neid asjalikke spetsialiste seal ka enam kauaks.

[Jasper]

miks etv pluss saateid jupiteris pole?

[Suvaline Jope]

miks etv pluss saateid jupiteris pole?

Miks ta seal peaks olema? Tal on oma veebileht ja omad äpid.

[Jasper]

Miks ta seal peaks olema? Tal on oma veebileht ja omad äpid.

No sama katuse all ju. Live on seal olemas. Mis app neil on?

[El President]

ETV+ on riik riigis. See pole eesti auditooriumile mõeldud. Äpp on ainult vene keeles. Isegi eestikeelset kava pole neil kuskil.

[Suvaline Jope]

No sama katuse all ju. Live on seal olemas. Mis app neil on?

Võta lahti err.ee ja sealt saad ühtmoodi ETV, ETV2 ja ETV+ lahti. Jupiteri all on ka lingid kõikidele kolmele ETV kanalile. Kõige nelja kanali striimimise äpid on nii Androidile kui näritud puuvilja produktidele.

[nonoh]

Ükski neist esitatud küsimustest ei haakunud minu mõtetega.

Muidu unustasin vist öelda, et pean samuti ebavõrdsust ühiskonnas probleemiks. Mu eelistus oleks seda siiski progressiivse maksusüsteemiga adresseerida, mitte saates minu jaoks veidrat sõnumit, et avalikku sektorisse ei tasu palka teenima minna, oodatud on vaid missioonitundest rabavad heategijad. Kui see oleks sõnum, poleks sul neid asjalikke spetsialiste seal ka enam kauaks.

Palka tasub kindlasti teenida, aga ma usun, et siia ongi see koer maetud. Sest praegu tundub osadele inimestele, et avalikku sektorisse minnakse rikkaks saama, mitte palka teenima. Jah, härrased, kes teenivad 4k kuus naeravad selle üle, et 8k suuruse palgaga saadakse rikkaks, aga kui palju on Eestis peresid, kellele 5k suurune rahasüst päästaks päris paljudest igapäevamuredest ikka vägagi jupimaks ajaks? Võtaks nö pinge maha, kas tullakse ots-otsaga kokku kui pesumasin peaks katki minema vms. Ja seda, mida teha, kui lausa iga kuu 5k kontole tiksuks, ei suuda need inimesed üleüldse ette kujutada.

[j6u1uv4n4]

Kuidas Liverpool ja Man City kõikidest teistest maailma jalkaklubidest nii palju paremad praegu on?

[JuriM]

Kuidas Liverpool ja Man City kõikidest teistest maailma jalkaklubidest nii palju paremad praegu on?

Pikajaline jalgpalliline strateegia ja peatreenerid kes on saanud täieliku klubi juhtide usalduse toimetada üleminekute turul nagu nad heaks peavad - ja enamus üleminekuid on õnnestunud ning sellest tulevad ka tulemused.

[Tofoa]

Pikajaline jalgpalliline strateegia ja peatreenerid kes on saanud täieliku klubi juhtide usalduse toimetada üleminekute turul nagu nad heaks peavad - ja enamus üleminekuid on õnnestunud ning sellest tulevad ka tulemused.

Ja põhjatu rahakott (City puhul).