Miks peaks riskima lapsepõlvetrauma tekitamisega näiteks lastele, kes vaesesse perre sünnivad? Niikuinii hakatakse koolis mõnitama ju. Ja paljud mehed-naised ei saa looduslikul teel last, kas neil peaks ka kunstliku viljastamise või lapsendamise ära keelama? Loodus pole ju ette näinud! See muidugi tähendaks, et nad pole perekond ka ja pole vaja üldse riigil kulutada midagi nende peale, sest rahvaarvu nad raisad üldse ei tõsta ju. Kasutu kaader täiesti. Andrei Sõritsa ahju, venelased välja, piirid kinni, siis saab Eesti puhtaks, onju Shermann?
Teiseks selle peale ei ole vist ka mõnigi mõelnud, et lapse kasvamine sõltub ikka rohkem kasvatuse kvaliteedist ja hoolivusest, mitte eeskätt (ja mõne meelest ainuüksi) kasvatajate soost. Adopteeriva paari (misiganes kujul siis) otsus on seejuures üldjuhul põhjalikult läbi kaalutud ja mõlemad pooled on valmis kasvatusse ka oma panust andma. Kui ema ja isa puhtfüüsiline olemasolu mängiks tõesti nii tähtsat rolli, siis vast töötaks see loogika ka teistpidi, st heteropaaride kasvatatud lapsed peaksid ju valdavas enamikus ikka tänu sellele rõõmsad ja rahul olema, ei?
Ja üldiselt ma usaldaks pigem maailma teadlaste praktiliselt üksmeelset arvamust, mille kohaselt vanemate seksuaalne orientatsioon ning nende laste emotsionaalne, psüühiline, sotsiaalne ja käitumuslik kohandumine ei ole omavahel seotud. Nagu öeldud, lapse heaolu määrab ikka kasvatusprotsess, mitte see, mis soost või kui mitu inimest teda kasvatab. Kõik siit eestpoolt loetud seisukohad algavad sisuliselt ühelt ja samalt aluselt, et "laps vajab heaks kasvamiseks kindlasti nii isa kui ka ema, aga kuna ühte ei ole, siis järelikult..." Mis sisaldab juba algusest peale hoiakut ja on seega kallutatud. Ja ei ole niisugusena paraku lihtsalt tõsiseltvõetav, ükskõik kui kinnisilmi ütleja ka sellesse ei usuks.
Ning samamoodi pole ühtegi uurimust, mis kinnitaks, et vanemate seksuaalne sättumus mõjutab lapse oma. Eespool käis läbi selline loogika, et teatud ühed ja samad kasvatusvõtted ei tee heteroseksuaalse paari lapsest kohe kindlasti geid, aga homoseksuaalse paari lapsest võivad ikka teha küll. No andke andeks.
Teiseks selle peale ei ole vist ka mõnigi mõelnud, et lapse kasvamine sõltub ikka rohkem kasvatuse kvaliteedist ja hoolivusest, mitte eeskätt (ja mõne meelest ainuüksi) kasvatajate soost. Adopteeriva paari (misiganes kujul siis) otsus on seejuures üldjuhul põhjalikult läbi kaalutud ja mõlemad pooled on valmis kasvatusse ka oma panust andma. Kui ema ja isa puhtfüüsiline olemasolu mängiks tõesti nii tähtsat rolli, siis vast töötaks see loogika ka teistpidi, st heteropaaride kasvatatud lapsed peaksid ju valdavas enamikus ikka tänu sellele rõõmsad ja rahul olema, ei?
Ja üldiselt ma usaldaks pigem maailma teadlaste praktiliselt üksmeelset arvamust, mille kohaselt vanemate seksuaalne orientatsioon ning nende laste emotsionaalne, psüühiline, sotsiaalne ja käitumuslik kohandumine ei ole omavahel seotud. Nagu öeldud, lapse heaolu määrab ikka kasvatusprotsess, mitte see, mis soost või kui mitu inimest teda kasvatab. Kõik siit eestpoolt loetud seisukohad algavad sisuliselt ühelt ja samalt aluselt, et "laps vajab heaks kasvamiseks kindlasti nii isa kui ka ema, aga kuna ühte ei ole, siis järelikult..." Mis sisaldab juba algusest peale hoiakut ja on seega kallutatud. Ja ei ole niisugusena paraku lihtsalt tõsiseltvõetav, ükskõik kui kinnisilmi ütleja ka sellesse ei usuks.
Ning samamoodi pole ühtegi uurimust, mis kinnitaks, et vanemate seksuaalne sättumus mõjutab lapse oma. Eespool käis läbi selline loogika, et teatud ühed ja samad kasvatusvõtted ei tee heteroseksuaalse paari lapsest kohe kindlasti geid, aga homoseksuaalse paari lapsest võivad ikka teha küll. No andke andeks.
Kui sa võrdled lapsi kes vaesesse perre sünnivaid ja kes kasvatatakse gaypaari poolt? Minu koolis oleks igatahes gaypaari lastega konkreetselt 1:0 tehtud.
Kommentaar