Algselt postitas Punkt
Vaata postitust
Enamusele mängijatest mõjuks Barcelona huvi tunnustavalt ja paneks ehk tuleviku üle veelkord sügavalt mõtlema. Finantsrusikas, lisaks ollakse ainuüksi tänu Messi olemasolule iga aasta vähemalt kolme suurema favoriidi seas ükskõik mis tiitlile, kaunis linn, meedia tohutu tähelepanu (mis annab võimaluse mängijale ka iseennast turustada) jne.
Usu, Atleti poolehoidjad ei ela kivi alla ja oskavad kenasti seda fact sheeti ka ise uurida ning teha omad järeldused.
Ma võin üsna julgelt väita, et selline pikk otsustussaaga ei meeldinud suurele enamusele punavalgetest - sotsiaalmeedia põhjal, vilistamiste põhjal, foorumite põhjal, ajakirjanduse põhjal. Ka tagantjärele on ehk mõningast solvumist tunda prantslase suhtes kogu selle kammajaa pärast, aga enamus saavad jällegi aru - suur osa mängijatest saadaks oma klubi pikalt, pakiks kohvrid ja teeks Barcelona poole minekut. Griezmann kaalus ja vaagis oma otsust pikalt, analüüsis kõiki aspekte (nii sportlikku kui finantsilist) ning ütles avalikult välja, et ei, tema eelistab Atleticos jätkata, mitte suurde Barcelonasse minna. Kogu maailma ees. Ja seda vaatamata sellele, et Barcelona kasutas sisuliselt iga trikki raamatus (sh illegaalseid), et teda mõjutada - Atleti selja taga kontakti võtmine ja pakkumise tegemine, meedia vahendusel mõjutamine ja pidev blablabla Barcelona juhtkonna ka mängijate poolt, Atleti kritiseerimine - ning tegi seda väga intensiivselt.
See pehmendas paljude punavalgete jaoks Griezmanni olukorda - Barcelona tegi sisuliselt kõik, et Griezmanni enda ridadesse saada, aga sai kogu maailma ees korvi. Rääkimata siis viisist, kuidas korvi anda. See Griezmanni meediatsirkus ei olnud küll kellegi jaoks tore kogemus, aga lõppkokkuvõttes päädis see ikkagi sellega, et kõige rohkem piinlikumasse olukorda punastama jä Barcelona. Kogu selle enesekindluse, mis Barcelonas Griezmanni tuleku osas valitses, kokku varisemine. Kõik need Barto ja mängijate kommetaarid tunduvad nüüd tagantjärele eriti piinlikena. Barcelona erinevad meelitusvahendid said Griezmanni enda sõnade läbi avalikeks. Kataloonia meedia, kes vankumatu kindlusega väitis isegi päev enne, et on 95% kindel, et Griezmann tuleb, pidi peale otsust silmi peitma, sama ka kõigi nende culede kohta, kes väitsid, et no brainer decision, tuleb 100% ja nothing Atleti can do about it. Samuti sattus Barcelona toredasse olukorda, kui tuli avalikuks, et Pique enda firma treis Griezmannile selle dokumentaali valmis.
Arvestades kui palju see saaga klubidevahelisi suhteid pingestas ja poolehoidjates Barcelona-vastast ebasümpaatiat lõi, siis oli see lõpptulemus kahtlemata magus ja hingele palsamiks ning tahaks loota, et Barcelona ei tule nüüd pikemat aega siia õnge viskama.
Mis puudutab reaalsust, siis minu reaalsus on vastupidine. Suured otsused on viimastel aastatel tema poolt juba tehtud, ManU ja Barcelona eneseuhkus vaevalt lubab neil tagasi ukse taha kraapima tulla ning see tähendab, et suures plaanis jääb kosilaste ring aina väiksemaks ning sellega seoses väheneb ka tõenäosus, et tal kuhugi minna oleks.
Mis puudutab Griezmanni staatust fännide jaoks - mingi osa sai ta positiivse otsusega kindlasti andeks, ülejäänud osa tuleb platsil tagasi võita. Samas ei saa ta poolehoidjatele kunagi nii armsaks kui näiteks Falcao, ükskõik palju ta tiitleid toob.
Usu, Atleti poolehoidjad ei ela kivi alla ja oskavad kenasti seda fact sheeti ka ise uurida ning teha omad järeldused.
Ma võin üsna julgelt väita, et selline pikk otsustussaaga ei meeldinud suurele enamusele punavalgetest - sotsiaalmeedia põhjal, vilistamiste põhjal, foorumite põhjal, ajakirjanduse põhjal. Ka tagantjärele on ehk mõningast solvumist tunda prantslase suhtes kogu selle kammajaa pärast, aga enamus saavad jällegi aru - suur osa mängijatest saadaks oma klubi pikalt, pakiks kohvrid ja teeks Barcelona poole minekut. Griezmann kaalus ja vaagis oma otsust pikalt, analüüsis kõiki aspekte (nii sportlikku kui finantsilist) ning ütles avalikult välja, et ei, tema eelistab Atleticos jätkata, mitte suurde Barcelonasse minna. Kogu maailma ees. Ja seda vaatamata sellele, et Barcelona kasutas sisuliselt iga trikki raamatus (sh illegaalseid), et teda mõjutada - Atleti selja taga kontakti võtmine ja pakkumise tegemine, meedia vahendusel mõjutamine ja pidev blablabla Barcelona juhtkonna ka mängijate poolt, Atleti kritiseerimine - ning tegi seda väga intensiivselt.
See pehmendas paljude punavalgete jaoks Griezmanni olukorda - Barcelona tegi sisuliselt kõik, et Griezmanni enda ridadesse saada, aga sai kogu maailma ees korvi. Rääkimata siis viisist, kuidas korvi anda. See Griezmanni meediatsirkus ei olnud küll kellegi jaoks tore kogemus, aga lõppkokkuvõttes päädis see ikkagi sellega, et kõige rohkem piinlikumasse olukorda punastama jä Barcelona. Kogu selle enesekindluse, mis Barcelonas Griezmanni tuleku osas valitses, kokku varisemine. Kõik need Barto ja mängijate kommetaarid tunduvad nüüd tagantjärele eriti piinlikena. Barcelona erinevad meelitusvahendid said Griezmanni enda sõnade läbi avalikeks. Kataloonia meedia, kes vankumatu kindlusega väitis isegi päev enne, et on 95% kindel, et Griezmann tuleb, pidi peale otsust silmi peitma, sama ka kõigi nende culede kohta, kes väitsid, et no brainer decision, tuleb 100% ja nothing Atleti can do about it. Samuti sattus Barcelona toredasse olukorda, kui tuli avalikuks, et Pique enda firma treis Griezmannile selle dokumentaali valmis.
Arvestades kui palju see saaga klubidevahelisi suhteid pingestas ja poolehoidjates Barcelona-vastast ebasümpaatiat lõi, siis oli see lõpptulemus kahtlemata magus ja hingele palsamiks ning tahaks loota, et Barcelona ei tule nüüd pikemat aega siia õnge viskama.
Mis puudutab reaalsust, siis minu reaalsus on vastupidine. Suured otsused on viimastel aastatel tema poolt juba tehtud, ManU ja Barcelona eneseuhkus vaevalt lubab neil tagasi ukse taha kraapima tulla ning see tähendab, et suures plaanis jääb kosilaste ring aina väiksemaks ning sellega seoses väheneb ka tõenäosus, et tal kuhugi minna oleks.
Mis puudutab Griezmanni staatust fännide jaoks - mingi osa sai ta positiivse otsusega kindlasti andeks, ülejäänud osa tuleb platsil tagasi võita. Samas ei saa ta poolehoidjatele kunagi nii armsaks kui näiteks Falcao, ükskõik palju ta tiitleid toob.
Leave a comment: