Väga tõsine esitus: kui üks karistuslöök välja arvata, siis suudeti eile nii hoida, et Oblakil väga palju tõmblemist väravas polnud. Mõni postitus üleval pool tõdeti, et eelmise hooaja viigid on sel aastal võitudeks pööratud ning kui kalendrisse vaadata, siis on võõrsilvõidud nopitud nii El Sadarilt (Osasuna), Balaidoselt (Celta), Mestallalt (Valencia) ning nüüd ka Anoetalt (Real Sociedad).
Mis veel rõõmu teeb, siis mängijate kehakeel ja mindset tundub hästi positiivne ja ühtehoidev. Kõik panustavad ja keegi ei staaritse. Siinkohal tuleb taaskord meenutada Hermoso ja Llorente eelmise hooaja tegemisi - mõlemad olid pingiotsale kleebitud, aga tegid kordagi virisemata tööd vaikselt edasi ning tänavusel hooajal on mõlemad olnud vaat et võtmemängijad. Eriti müstiline on ikkagi Llorente areng ja kohanemine uue positsiooniga: see 40 miljoni euro suurune üleminekutasu tundub praegusel hetkel aina enam ja enam korraliku jackpotina.
Eilse mängu põhjal tõstaks esile ka Felipet ja Kondogbiat. Felipe näitas üle pika aja taas seda taset, mis eelmisel hooajal ning tahaks loota, et suudab seda liini ka hoida kuniks Gimenez naaseb. Kondogbia on viimastes mängudes sekkunud pingilt ning ma pean tunnistama, et minu meelest edukalt - enamasti on tema rolliks jäänud selline keskväljale omane hustle ning kaitseliiniesise betoneerimine.
Ainus, kes hetkel veidi ootamatult (üllatuslikult) tagaplaanile on jäänud, on Torreira. Minu meelest ei ole ta üldse mitte halb olnud, kui platsile on pääsenud, aga miskipärast ei tundu ta hetkel Simeone pingereas väga kõrgel kohal olevat. Aga õnneks on hooaeg siiski pikk ning loodetavasti võimalusi veel tuleb.
Eilset mängu vaadates käis läbi ka sõna "meritokraatia", sest Lemar on ennast heade esitustega põhimõtteliselt algkoosseisu mänginud ning Saúl jällegi tegeleb eneseotsingutega ja on algkoosseisust välja langenud. Arvaks, et Simeone järgmine suur katsumus ongi ilmselt Saúli taaskäivitamine, sest erinevatel põhjustel on hispaanlane ikka üsna ebastabiilselt ja hallilt tegutsenud.
PS! Kiidaks ka Suarezit. Eile jäi värav küll löömata, aga see, kuidas ta Llorente väravale kastis eeltöö tegi, on täpselt see, mida samuti tipuründajalt ootaks. Üleüldiselt tundub Suareziga olevat see keiss, et enim tuleb ta kasutegur välja kohtumistes, kus Atleti saab olla domineerivam pool ja palli vallata. Mängudes, kus tuleb mööda väljakut üles-alla tormata ning kontradesse minna, tema parimad omadused nii väga esile ei pääse - noh, näiteks viimane mäng Reali vastu.
Ning kui üks mäng enam pidanud Barcelona välja arvata, siis ollakse ka liigas enim väravaid löönud meeskond. Mis Atleti puhul on samuti märkimisväärne saavutus.
Positiivne siinjuures on see, et väravaid tuleb hetkel igalt poolt ning ei ole ühte kindlat mängijat, kelle najal sõidetakse. Resultatiivsus on väga kenasti ära jaotunud meeskonna peale.
Kommentaar